) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusin teate edasi anda Markol, oma vennal, ja ta oli nõus.
kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoorilised küsimused on need, milles küsilause vormis midagi väidetakse ning vastust ei oodatagi. Küsimuste vastuste liigid: 1) kogemustel põhinev vastus: vastus vastuolus küsija ootustega. 2) arutelu: eesmärk on selgitada või väita. 3)filosoofilised vastused: vastused, mis ei anna vastust.
Present Tenses - Kehtivad ajavormid Sõnade järjekord jutustavas lauses inglise keelse on alati ühesugune : Alus(Kes?Mis?), Öeldis (Mida teeb?), Sihitis(mida?keda?), kohamäärus ( Kus? ), Ajamäärus ( Millal? ), Viisimäärus ( Kuidas ? ). Küsilause järjekord: Abiteg , tegija , põhiteg . Jaatav lause: Yes , Tegija , abiteg. Eitav lause: No, tegija, abiteg. Present Simple: Abiteg: Do/Does. Jutustav lause : Nt . I never gome to school late . Jaatav lause: nt. Yes she does/ Yes I do . Eitav lause: nt . No, he doesn't/ No, i don't . põhitegusõna jääb eitavas ja küsivas lauses samaks . Sellepärast , et Do-d kasutatakse I ja you korral . Does kasutatakse He , She, It korral . Present Continous: Abiteg: am, is, are. Jutustav lause: nt
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus?
Rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline. nt. Ameerika Ühendriikide - Inglise maavõistlus, Euroopa - Lõuna-Ameerika jalgpallimats. Rahasummade kirjutamisel, kui täis- või kümnendosa on null. Samast reast jätkuvate otsekõnede vahele. Loetelumärgina. Mõttekriipsu ei panda: Väljajättelises lauses. nt. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Küsimärk Küsimärk pannakse: Küsilause järele. Üksiku küsiva sõna järele. nt. Küsimusele miks? polnud mul midagi vastata. Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab kahtlust. nt. Hiiumaa lähedal olevat kahte vaala(?) nähtud. Küsimärki ei panda: Kaudse küsilause järele. nt. Maia küsis, kas vanaema on veel haiglas. Väitlause vormis pealkirjade järele. Hüüumärk Hüüumärk pannakse: Hüüd-, käsk- ja soovlause järele: nt. Küll siin on ilus! Tule siia
20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole.
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti keeles võib küsimusi moodustada kas küsisõna abil või ilma küsisõnata, kuid viimasel juhul muutub küsilause intonatsioon (tõuseb). Nii eesti kui ka bengali keeles esineb tagasõnu sagedamini kui eessõnu. ( Grammar, 2017)(Syntax, 2017) Bangla alphabet (Bangla bornomala). Kasutatud 26.09.2017. http://www.betelco.com/bd/bangla/bangla.html#alphabet Bengali (). Kasutatud 26.09.2017. https://www.omniglot.com/writing/bengali.htm Bengali. Kasutatud 22.09.2017 https://www.ethnologue.com/language/ben Bengali keel. (1985). Kasutatud 22.09.2017 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bengali_keel1 Bengali keel
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus?
Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. 2. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest -- ja seda tegi ta väga sagedasti --, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele. 3
LAUSE SÕNAJÄRG Jaatavas väitlauses on öeldiverb lause moodustajate seas tavaliselt teisel kohal. Lause algul paikneb teema ehk see, mille kohta midagi teatakse. Lause lõpul paikneb uut, kõige olulisemat infot edastav osa(reema). Seda nim. teema, reema liigenduseks. Võrdle: Ema kastis lilli terve hommiku. Lilli kastis ema terve hommiku. Terve hommiku kastis ema lilli. Lause lõpus on verb siis, kui : 1. On eituslause: Tavaliselt ma putru ei söö. 2. On küsilause: Mida te täna rääkisite? 3. Hüüdlause: Ma sulle alles näitan! Lause algul on verb siis, kui: 1. Üldküsilauses: Oled sa täna minuga? 2. Hüüdlauses: Küll sa oled tubli! 3. Käsklauses: Katsu sa täna laisk olla! SIDENDID Sidendid liigituvad: 1. Rinnastavad (rindlausetes): ja, ning, ega, ehk, või, kuid, ent, vaid nende sidesõnade ette tavaliselt koma ei panda. 2. Alistavad (põimlausetes): et, kui, kuna, sest, kuni, ehkki, nagu, justkui, sellepärast et,
öeldis. Muidugi, Andres oleks võinud ju minna.( Muidugi oleks Andres võinud minna.) Õigust öelda, seegi on üks põhjusi. Kolmandaks, mingeid nõiasõnu ei olnudki. Kindlasti, see ootamatu sündmus puudutas meid. Samas, teistega peame ka arvestama. Niisiis, tulemus oleneb meist endast. (Niisiis oleneb tulemus meist.) 15. Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele (lause ei alanud küsisõnaga!): Iseenesest tekib küsimus, kas poleks olnud õigem vähem puhata. 16. Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta.
Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad. 3) liitsõna korduva osa asemel: Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus. 4) ärajääva ja asemel Eesti- läti sõnaraamat. 5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile: nr-tele; lk-le. 6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte: jää-äär; plekk-katus. 7) ahelliitsõnades: ära-puutu-mind-liigutus. KÜSIMÄRK Küsimärk pannakse 1) küsilause järele: Kas sa oled juba tüdinud? 2) üksiku küsiva sõna järele: Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna. 3) mõistatuse lõppu: Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? HÜÜUMÄRK Hüüumärk pannakse 1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast! 2) hüüdsõna järele: Klirdi! purunes klaas. 3) rõhutatud ütte järele: Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud!
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane.
tähendusega, et mitte ütelda – hoopis tähenduseta. Seetõttu on selle jaoks, kes asub tundma õppima teoreetilisi, sealhulgas filosoofilisi, arutlusi, esmaseks ülesandeks endale selgeks teha – milles õigupoolest seisneb probleem. 3 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Kuid mida üldse nimetada probleemiks teoreetilises arutluses? Ilmselt pole see mitte ükskõik milline küsilause. Küsilause on näiteks ka retooriline küsimus, kuid viimane ei ole sisuliselt mitte küsimus, vaid väide. Niisiis tuleks täpsustavalt ütelda, et teoreetiline arutlus on vastuse otsimine mittetriviaalsetele küsimustele. Mittetriviaalse küsimuse esmaseks väliseks tunnuseks on see, et vastus sellele ei ole otsekohe ära nähtav. Pigemini kerkivad vastuse otsimisel mittetriviaalsele küsimusele esile erinevad alternatiivsed vastuse võimalused.
36. Mis tunnused iseloomustavad vormeleid? Iseloomulikke tunnuseid: 1. kinnisstruktuur 2. kinnistunud sõnajärg 3. kinnistunud leksika/semantika 4. nihkunud tähendus 5. ehitus ebaregulaarne 6. kindel funktsioon tekstis või situatsioonis 1 37. Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles? Lausetüübid jagunevad suhtluseesmärgi järgi: 1) väitlause Sa jooksed kiiresti 2) küsilause Kas sa jooksed kiiresti? 3) käsklause Jookse kiiresti! 4) soovlause Jookseks ta kiiresti! 5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti! 38. Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused? Jaguneb: 1)valikküsilause: 1. üldküsilause Kas sa kohvi tellisid? 2. eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) Kas sa tellisid kohvi? 3. loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) Kas sa tellisid kohvi või teed?
murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid), barbarismid (võõrkeelsed väljendid), eastekeel, õpilastesläng.); Sünonüümid. STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või küsilause ja vastavalt sellele pannaks lauselõpumärk. Punkti põhiülesanne on teksti liigendamine. Stiili graafiliste vahenddite hulka kuuluvad ka koolin, mõttekriip, sulud, jurumärgid, kursiivkiri. Tekstistiili kujundamisel pea meeles: Tekst tuleb kirjutada kirjakeeles, ei tohiks kasutada kõnekeelele iseloomulikke sõnu; 12
Subsumptsioon Konkurentside lahendamine Kaasusküsimus võib olla konkreetne või abstraktne. Kui kaasustekstis (mis on faktilise olukorra piisav kirjeldus) on küsimus toodud, on tegemist konkreetse kaasusküsimusega ja vastata tuleb ainult sellele. Kui küsimust ei ole toodud (abstraktne kaasusküsimus), tuleb ka küsimused ise tuletada kaasustekstist – ja nendele vastata. Kaasusteksti ei tohi muuta. Konkreetne kaasusküsimus ei pea olema küsilause vormis; näiteks „A ei taha enam B-lt korterit üürida“ tuleb lugeda: „Millised on A õigused üürisuhte lõpetamiseks?“ ehk „Millised on A nõuded B vastu?“. Kuid ka abstraktne kaasusküsimus võib olla väljendatud (abstraktse) küsilausega: „Milline on õiguslik tagajärg?“. Siis tuleb käsitleda kõiki võimalikke lahendusi. Kaasusküsimused saab näiteks redutseerida mudelile: KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL?
juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane.
! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID. (põhineb G. Vuksi õpikul lk 59–63) Küsimus on mõtlemise vorm, mille abil avaldatakse vajadust mingi informatsiooni järele ja nõuet vastuse või seletuse järeldusele. Küsimuse keeleliseks väljendusvormiks on küsilause. Küsimuse struktuursed elemendid: ! Interrogatiiv – küsiv asesõna (kas, kus, millal, miks jne). ! Eeldus – ! väide, mille funktsiooniks on osutada teadmisele, mida eeldatakse ! ! ! tõeseks olevaks ja millele küsimus toetub ning lähtub. Kui eeldus on ! ! ! tõene väide, siis selle tõesus on tõese vastuse tingimuseks. ! Subjekt – ! vastus (või nende hulk), mis sisaldab puudulikku teadmist, mille abil ! !
Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu avatakse esmakordsel tekstis esinemisel. Lühendi peab defineerima täieliku kirjapildi kaudu (näiteks: Eesti Raamatu Aasta (ERA)). Üldlevinud lühendite kasutamisel (ÜRO,
! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID. (põhineb G. Vuksi õpikul lk 5963) Küsimus on mõtlemise vorm, mille abil avaldatakse vajadust mingi informatsiooni järele ja nõuet vastuse või seletuse järeldusele. Küsimuse keeleliseks väljendusvormiks on küsilause. Küsimuse struktuursed elemendid: ! Interrogatiiv küsiv asesõna (kas, kus, millal, miks jne). ! Eeldus ! väide, mille funktsiooniks on osutada teadmisele, mida eeldatakse ! ! ! tõeseks olevaks ja millele küsimus toetub ning lähtub. Kui eeldus on ! ! ! tõene väide, siis selle tõesus on tõese vastuse tingimuseks. ! Subjekt ! vastus (või nende hulk), mis sisaldab puudulikku teadmist, mille abil ! !
20. aprillil 1994. 2. märtsil a 2005. a 20. aprill 19942. märts 2005 20. IV 1994 2. III 2005 20.04.1994 02.03.2005 20.4.94 2.3.2005 12.3.20.3.2005 21.0523.05 Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02 Punkt Punkt pannakse: 1. väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid. Küsisin järele, millal raamat ilmub. (Vrd küsilause Kas sa küsisid järele, millal raamat ilmub?); 2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O 52); 3. Rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab `esiteks, teiseks, kolmandaks' (vt O 52); 4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O 48); 5. tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4
on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. Teil, poisid, tuleb poodi minna. Esiletõstvalt toonitamata sõnakiil palun jääb komata: Tulge palun siia. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause: Ühel päeval mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees kuidas ta nimi ongi? paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele: Kui Ants rääkis isamaa-armastusest ja seda tegi ta väga sagedasti , siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele.
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin
fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus (Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep).
Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Viimane vastandakse traditsiooniga. Esimene küsilause: kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik? Kas selline küsimus tähendab traditsiooni katkemist? Metafüüsikat on üle 2000 aasta arendatud ja see on väljakutsuv küsimus. Küsimuse esitamine on äkiline, sest sellega on nii kaua tegeletud. Küsimuse esitamine peab olema põhjendatud. Mis ajendab seda küsimust esitama? Ka sõna „metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana
Miks? o Põhiküsimus: ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?". Küsimus väljahaare on nõnda avar, et me ei suuda teda kunagi ületada. Küsimus on avaraim, sügavaim ja ta on viimaks ka algupäraseim.,,Sissejuhatus metafüüsikasse" tähendab: sissejuhatada sinna põhiküsimuse küsimisse. Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teadatahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 3840)? o Küsilause väljendamine isegi küsiva lausumise häälduse korral ei ole veel küsimine. Küsimine on teadatahtmine. Kes tahab, kes paneb kogu oma olemasolemise ühte tahtesse, see on otsustatud. Küsimus on ilma külgeriputatud väljendita, mis pärineb ranguseta kõne liiasusest, isegi kaugelt ühetähenduslikum ja otsustavam. ,,Millepärast on ülepea olev?" Lisa ,,ega pigem eimisk?" kaotab aga
Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga kuulutan ma teid meheks ja naiseks" või: "Ma ristin sind ...". Lausumise hetkel luuakse "tõsiasi maailmas". 31. Kommunikatiivsed lausetüübid Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Laused tähistavad mitmesuguseid kommunikatsiooniülesandeid. Lausete abil antakse edasi väidet, küsimust, käsku, soovi ja hüüdu. Väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause. 32. Kommunikatiivsed printsiibid Kommunikatiivsed meetodid vaatlevad keelt eelkõige suhtlusvahendina, mille abil keeleoskaja saab väljendada oma mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht
Kes seda ütleb? Vad heter du? Mis su nimi on? Hur mår du? Kuidas sa end tunned? Var är mormor? Kus vanaema on? Vart går han? Kuhu ta läheb? Varifrån kommer hon? Kust ta tuleb? Varför skrattar du? Miks sa naerad? u Üldküsimus Küsisõna puudumisel algab küsilause öeldisega, ehk tegemist on ümberpööratud sõnajärjekorraga (öeldis eelneb alusele). Selliseid üldküsimusi tõlgime eesti keelde tavaliselt küsisõna Kas abil. Öeldis Alus Sihitis Määrus Tõlge Sade du någonting? Kas sa ütlesid midagi? Heter han Kalle? Kas ta nimi on Kalle? Mår hon - bra? Kas ta tunneb ennast hästi?
Vastustena käsitleme vaid küsija seisukohalt asjakohaseid verbaalseid reageeringuid. Me jätame kõrvale kõikvõimalikud küsimuste esitamise viisid, mis ei väljendu küsilausega (nt kulmukergitus, naeratus, zest, tähendusrikas vaikimine). Nii nagu mõiste ja termini puhulgi, kerkib ka küsimuse puhul probleem, kas defineerida küsimus kui individuaalne mõtlemise vorm või kui abstraktne objekt (kokkuleppeline mõtlemise vorm) või kui keeles väljendatud tekst, antud juhul siis küsilause ja võimalike vastulausete komplekt. Seda viimast varianti on interrogatiivloogikas kõige rohkem kasutatud. Mõnikord öeldakse siiski, et laused mitte ei moodusta küsimust, vaid et küsimus kutsutakse lausetega esile4, ja see viitab küsimusele kui abstraktsele objektile, mida otsesõnu ei defineerita. Kui jääda positsioonile, mille valisime mõiste ja propositsiooni defineerimisel, siis tuleks küsimus defineerida kui abstraktne objekt, mida on võimalik keeles väljendada.
teljel – aga see ei vii meid metafoori äraseletamisega eriti kuhugi. De Man küsis, kas ikka üldse on võimalik troopi kirjeldada läbi grammatika. Gramm. süsteemid pürivad universaalsusele, kuid ei suuda seda funktsiooni täita- 2 probleemi: 1) keeles toimivad suhted grammatika ja loogika vahel – suhe on teineteist toetav, vastuolusid ei teki. Kõneaktide teooriast lähtudes: grammatikas on olemas illokutiivsetele aktidele vastavad struktuurid (käskiv kv, küsilause, indikatiiv jne). 2 korrastatust, mis täiendavad teineteist – gramm. reeglid kontrollivad lingv suhteid, illokutiivsed reeglid kirjeldavad inimestevahelisi suhteid. Vaadeldes retoorikat kui mõjutamiskunsti, tuleks talle omistada perlokutiivne sfäär (kõneakti tulemuslikkus). Aga kirjandusteksti puhul ei ole asjad nii lihtsad, sest, kirj tekst ei ole suunat ainult adressaadile, vaid olulisel määral ka iseendale, mis rikub ka ülaltoodud kolmiksüsteemi harmoonia.
Loovtöö skeemi, kaardi toel; fantaasialugu. Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutlemine. Õigekeelsus Varasemale lisanduvalt keeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku pikkus ja õigekiri; k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses. Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted. Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja küsilause). Koma kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul. Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes. Sõnade lõpu õigekiri d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (2025 sõna lihtlausetena). Kirjavea parandamine, kui veale tähelepanu juhitakse;
kõik peavad teele asuma. · Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused o Retooriline hüüatus: konstateerib, kinnitab mingit tõsiasja hüüdaluse intonatsiooniga: kui piimapehme õhk, kui mahedad on varjud. Loogilise sisu poolest on see väitlause. o Retooriline pöördumine: tähendab pöördumist eemalviibijate, surnute, loodusnähtuste ja jõudude või ka enda kui vestluspartneri poole o Retooriline küsimus: on küsilause grammatiliselt vormilt, sisult hüüdlause, millele vastab ka hüüdlause intonatsioon: kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? 14 9. Kirjandusteose maailm ja aegruum Raam. Olles ruumiliselt piiratud, kujutab kunstiteos endast piiramatu maailma mudelit. Kunstiteos on lõpmatu maailma lõplik mudel. Juba üksnes seetõttu, et
põhisõnale alistub. Seejuures võib küsisõna morfoloogiaküsimusega kokku langeda, võib aga ka sellest erineda (laual — millel?, seisab laual — seisab kus?; vennale — kellele?, ulatas vennale — ulatas kellele?). Küsisõnade erinevus ilmneb eriti selgelt aega väljendatavate sõnade puhul (nädalaks — milleks?, laenas nädalaks — laenas mis ajaks?; õhtuni — milleni?, töötas õhtuni — töötas mis ajani?). Süntaksiküsimust võib vaadelda ka küsilause elliptilise variandina. NT: Mis ajaks laenas ema sõbrannalt raha?—> Laenas mis ajaks? Kokkuleppeliselt kirjutatakse sõnaühendit analüüsides morfoloogiaküsimus sõna kohale, süntaksiküsimuse koostisse kuuluv küsisõna aga sõnade seost tähistavale noolele, kuid esitatakse (aktualiseeritakse) alati koos põhisõnaga. Nõuded küsimuste esitamisele: Küsimuste sõnastamisel võib ühtlasi harjutada sõnaasendust (silmasid, märkasid, nägid, panid tähele; avas, tegi lahti)
kesk-, suurplaan), kaadrite sisu, heli, muusikat. retoorika kõnekunsti teooria; kõneõpetus. Esimene kõnekunsti õpik pärineb 5. sajandist e.Kr. Retoorika esimene klassik on Aristoteles (384322 e.Kr). Antiikretoorikas peeti kõneosavuse eeldusteks kaasasündinud talenti, eeskujude järeleaimamisel põhinevat kõneõpetust, pidevat harjutamist ja kogemusi. Vt ka kõne. retooriline küsimus stilistiline kujund, küsilause vormis väide, mis ei vaja vastust.Näide: Vaene laps Oh mina mannetu, oh mina õnnetu: kuhu ma lä'en? Võõras ei võta mind, tuttav ei taha mind: kuhu ma jään? Oh mina majatu, rahu ja rajatu: kuhu ma jään? Kohus ei kaitse mind, talud ei toida mind: kuhu ma lä'en? Oh mina isatu, oh mina ematu: kuhu ma lä'en? Armu ei ole mul, aitajat pole mul: kuhu ma jään? (Jaan Bergmann.) retsensent arvustaja; arvustuse ehk retsensiooni autor. retsensioon vt arvustus.
Kaasusküsimuse väljaselgitamine Subsumptsioon Konkurentside lahendamine Kaasusküsimus võib olla konkreetne või abstraktne. Kui kaasustekstis (mis on faktilise olukorra piisav kirjeldus) on küsimus toodud, on tegemist konkreetse kaasusküsimusega ja vastata tuleb ainult sellele. Kui küsimust ei ole toodud (abstraktne kaasusküsimus), tuleb ka küsimused ise tuletada kaasustekstist ja nendele vastata. Kaasusteksti ei tohi muuta. Konkreetne kaasusküsimus ei pea olema küsilause vormis; näiteks ,,A ei taha enam B-lt korterit üürida" tuleb lugeda: ,,Millised on A õigused üürisuhte lõpetamiseks?" ehk ,,Millised on A nõuded B vastu?". Kuid ka abstraktne kaasusküsimus võib olla väljendatud (abstraktse) küsilausega: ,,Milline on õiguslik tagajärg?". Siis tuleb käsitleda kõiki võimalikke lahendusi. Kaasusküsimused saab näiteks redutseerida mudelile: KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL?