Gooti kunst (0)

Gooti kunst
Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool – 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse , kaubandus elavnes , tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus , mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis’ kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon . Fiaal on tugikaarte ja –piilarite torn. Kiriku sisevaates jääb domineerima kolme korruse süsteem. Kirikud pole enam massiivsed ega kindluse taolised. Seina pinda on suurte akende tõttu vähe. Gooti kirikut iseloomustavad kesklöövi tähtsuse tõus (muutus kõrgemaks ja laiemaks), külglöövid jätkusid teisel pool transepti, tekkis koori ümbriskäik, krüpte ei ehitatud, apsiidist võis välja ehitada kabelipärja, tavaliselt asus peafassaadi kõrval kaks suurt torni, peafassaadil on kolm suurt teravkaarelist portaali (keskmine suurim), portaal koosnes mitmest üksteise sisse asetatud vähenevast kaarest ( perspektiivportaal ), portaalide kohal asuvad teravad , kitsad , kolmnurksed viilud (vimper), keskmise portaali kohal on roosaken , lisandusid kuningate galerii (põiki üle fassaadi ulatuv skulptuuririda teravkaarte niššides), ristlillik (tornikiivri otsas olev lille moodi, ristikujuline raiddetail) ning krabi (tugikaare või kaaristiku taimeornamentika). Prantsusmaa tuntumad ehitised on Jumalaema Kirik Pariisis (Notre-Dame; 5-lööviline, millest kõrgeim on 32 m, ehitatud 1163 – 14. saj.), küllaltki romaanipärane Chartes’, Reims ’i katedraal (väga uhkelt kaunistatud, kesklöövi kõrguseks 37,5 m), Amiens katedraal (kesklöövi kõrguseks 42,5 m.), Beauvai’s kirik (kesklöövi kõrguseks oli 47,5 m, kukkus kokku), St. Chapelli kabel (väga rikkaliku vitraažiga), Mont-Saint Michell (Püha Mihklimäe klooster ; võtab enda alla terve saare, „Õhtumaa ime“, siiani tegutsev). Inglismaa kirikud on madalad, laia fassaadiga ja pikad. Asuvad enamasti vabas looduses. Puudub kõrgustesse pürgivus. Tuntumad ehitised on Yorki katedraal, ülirikkaliku kaunistusega Gloucesteri katedraal ning Cambridge ja Oxfordi kolledžihooned. Itaaliasse ei jõudnud gootika eriti sisse tungida , kuna romaani stiili mõju oli tugev. Iseloomulikud on paleed (palazod). Tuntumad ehitised on Milano katedraal ning Doodzide palee . Saksamaale jõudis gootika alles 13. saj. lõpus. Tuntumad ehitised on Maarja kirik Lübeckis (sai eeskujuks Hansalinnade ja Balti gootikale) ning prantsusepärase välimusega Kölni katedraal. Skulptuuri peaülesandeks oli ehitiste kaunistamine. Domineeris reljeef, kuid kasvas vabaplastika osatähtsus. Kasvab realistlikum, looduslähedasem laad . Ornamentikas kasvab loodust jäljendav stiil, kujutati kodumaised taimeliike. Skulptuur väljendab õndsustunnet, imetlust ning austust kristliku sõnumi vastu. Inimese proportsioonid muutusid õigemaks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus ( puuskulptuur „Maarja Jeesuslapsega“). Rohkesti on Eesti gootikat Ridala ja Karja kirikutes. Tuntud on ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Maalikunstis oli kõige silmapaistvam vitraažikunst. Itaalias, Saksamaal ja Skandinaavias esineb rohkem freskosid (seinamaale). Firenzest pärit Giotto di Bondone oli üks esimesi freskode maalijaid. Levib ka tahvelmaal , tuntuimaks autoriks on munk Simone Martini. Hermen Rode on teinud Niguliste kiriku tiibaltari. Saksamaalt pärit Bernt Notke 7.5 m pikk „Surmatants“ asub Niguliste kirikus. Samuti on ta teinud ka Pühavaimu kappaltari.