Anija Mõis (0)

KEHRA GÜMNAASIUM
JOOSEP HEIN
VIII B klass
ANIJA MÕIS
Referaat
Juhendaja :
õp. Annely Vaikre
Kehra
2008
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4
ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5
Barokk ja historistlik stiil 5
Klassitsistlik stiil 5
Historistlik ja juugendstiil 5
MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6
Mõisahäärber ehk peahoone 6
Aidahoone 6
Tallihoone ja tõllakuur 7
Teenijatemaja 7
Meierei 7
MÕISAPARK 8
KOKKUVÕTE 9
SISSEJUHATUS
Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu mõisa ja karjamõisa. Anija mõisast on kirjalikke teateid juba aastast 1482 , mil mõisnikuks oli rüütel Herman Soge (Zöge).
Kohalikud vallad tekkisid 19.saj. I poolel. 1938.a oli Harju-Jaani kihelkonnas kolm valda: Anija, Peningi, Raasiku.
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud Anija mõis jääb kaasajal Harjumaale Anija valla territooriumile.
Harju-Jaani kihelkonna endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Anija mõisa peahoone. Säilinud on ka enamik kõrvalhooneid, paljud neist on küll ümber ehitatud.
Tallikompleks on oma algse välimuse täielikult kaotanud ning selle kaaristu on kinni laotud.
1990 astate algul osaliselt renoveeritud Anija mõisa peahoones tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik rahvamaja .
Anija mõisa peahoone on avatud vaatamiseks kõikidele soovijatele.
1. ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD
Anija mõisat (saksa k Annia , varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta
vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena.
(vt.foto1)
1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein , kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu , Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid seitsmeteistkümnendal sajandil.
Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel.
1843. aastal siirdus mõis von Ungern -Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl ’ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati.
(foto 1)
2. ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE

Barokk ja historistlik stiil
Kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne hoone oli 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid.
1770-1790 aastatel hakkas barokk tasapisi segunema antiikeeskujudel põhinevate rangemate vormidega, mis taandusid lopsakuse ees. Tumedad liigendatud seinapinnad asendusid suurte ja heledatega, aknad muutusid kitsamaks ja kõrgemaks, hoonetele ilmusid Vana-Kreeka ja Vana- Rooma eeskujul sambad, kolmnurkfrontoonid ja portikused.
(vt.foto.2)
(foto.2)
Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik , kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda.

Klassitsistlik stiil
1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika , renessanss , barokk, klassitsism ) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat ) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo-ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.
2.3 Historistlik ja juugendstiil
Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust.
3. MÕISAKOMPLEKSI HOONED
Nimega "mõis" seostatakse tihti mõisa peahoonet ehk häärberit, nagu teda on rahvasuus kutsutud. Sama on mõisat ehituslikust küljest väär samastada üksnes mõisa kunagise elu- ehk peahoonena. Pigem tuleb tervikuna vaadata kogu mõisakompleksi ehk - ansamblit , mis sisaldab peale peahoone veel kõrvalhooneid, neid ümbritsevat parki, ühendavaid teid, piirdeaedu, tiike ja palju muud-kokkuvõttes kogu ümbritsevat maastikku .
3.1 Mõisahäärber ehk peahoone
Mõisa peahoone oli tüüpses era-ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Kogu ülejäänud kompleks oli tavaliselt planeeritud peahoone asukoha järgi kujundatud selle järgi. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid eristatavad hoovi- ja pargipool ehk siis esi- ja tagakülg.(vt.foto 3).Hoone esiküljel asus tavaliselt peaasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee. Vaatamata ringtee toredusele ja stiilsusele oli ringteel tegelikult vägagi praktiline otstarve-ta võimaldas tõllaga sõita mõisa peahoone trepi ette, nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi. Erinevalt kaasaja autodest ei olnud mitmehobusetõllaga praktiliselt võimalik ju "tagurdada",- liikuda sai ainult edaspidi.
(foto 3)
3.2 Aidahoone
Peahoonele lisandus Anijal suur hulk kõrvalhooneid. Peahoone parempoolses osas paiknes massiivne kaaristuga aidahoone. (v.foto 4)
Ait oli Eesti mõisates küllaltki erandlikuna kahekorruseline, kusjuures kõrge kaaristu ulatus läbi kahe korruse. Peahoone vastas, teisel pool auringi asus sisehooviga tallide ja lautade kompleks.
(foto 4)
3.3 Tallihoone ja tõllakuur
Tallihoone peahoone poolne külg oli kujundatud samuti kaaristuna.
Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur. Väga sageli, kuigi mitte alati, paiknesid nimetatud hooned peahoone suhtes sümmeetriliselt ning olid fassaadide osas üksteisega sarnased. Aidas hoiti mõisa kui majapidamisüksuse tähtsaimat saadust-vilja. Tall-tõllakuuris asusid seevastu mõisaomaniku liiklusvahendid -tõllad ja saanid-, samuti sõiduhobused.
3.4 Teenijatemaja
Peahoone vasakpoolses otsas asetseb ühekorruseline teenijatemaja (vt.foto 5), veidi eemal paiknes samas stiilis valitsejamaja (viimane kaasajal hävinud). Teenijatemaja ees paikneb väike tiik.
(foto 5)
3.5 Meierei
Majandushooned paiknesid enamikus peahoonest põhja pool, neist vaatamisväärsem on kahekümnenda sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei.(vt.foto 6)
(foto 6)
4. MÕISA PARK
Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool-hooned läbisegi teedega, sekka ka pargipuid jms, siis hoone tagaküljel paiknes suur mõisapark. Majandushooneid seal ei olnud; ainsateks ehitisteks olid seal,aednikumaja, lehtlad, tiigid .Kui mõisahoone ringi poole avanev sissepääs oli kujundatud tavaliselt piduliku välisukse või portikusena, siis pargi poole avanes lai trepp ja veranda.
Peahoone taga asetseb väga suur ja liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed kahekümnenda sajandi algul von Wahlide omanduses. Park on vabakujuline. Puud paiknevad vabades gruppides.
Kogu mõisakompleks-nii majandus, kui ka pargipool oli aiaga ümbritsetud: ca meetrikõrgune piirdemüür.Lisaks oli aia või piirdemüüriga tavaliselt omavahel eraldatud ka peahoone esi-ehk majanduskülg ning hoone taga asuvast pargipiirkond. Varasematel sajanditel oli see hädavajalik metsloomade pääsu piiramiseks mõisahoovile, hiljem aga mõisakompleksi eraldamiseks ümbritsevast alast, kasvõi soovimatute külaliste eest.
KOKKUVÕTE
Anija rüütlimõisast, mis asus endises Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal , on vaatamata oma kirevale ajaloole erinevatel ajastutel säilinud valdav osa hooneid. Hoones tegutses Anija Algkool väikese vaheajaga kuni aastani 2002.
1990 aastate algul osaliselt renoveeritud hoones tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik rahvamaja. Mõisa peahoone on tänaseni vaid osaliselt restaureeritud, on vallarahva kasutuses.
Mõisasüdamest lõunasse, Kehrasse suunduva maantee äärde on 20. sajandi teisel poolel püstitatud mitmeid korterelamuid ning eramuid, mis tegid Anijast väikese maa-asula.
11