Gooti kunst maailmas (0)

Gooti kunst
Gooti arhitektuur :
Gooti stiil sai alguse Saint- Denis ’is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid , kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200- 1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika . Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel : romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared ). Gooti kirik meenutas „hiigellooma skeletti“. Ehistornike e fiaal- kasutatakse tugipiilarite ja tugikaarte juures. Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Aknad: kasutatakse kolmiksiir’i (ristikheinalehe sarnane), kuuiksiir’i. Saint-Denis’ kloostrikirik, see vaimustas inimesi ja selle tõttu alustatigi uute kirikute ehitamist Pariisis. Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis 1163-1250 (omab siiski romaani mõju).
Inglismaa Gootika sai alguse 1154.aastal, kui alustati Canterbury katedraali ümberehitamist. Westminster Abbey on gooti stiilis kuninglik kirik. Seal on olulisel kohal Henry VII kabeli võlvid, mida nimetatakse perpendikulaar stiiliks (hilisgootika 16.saj). 12.saj lõpp- 13.saj alguses hakkab levima omapärane Inglise varagootika (early English ), millel on rida erinevusi Prantsuse gootikaga: kirikud pikad ja madalad, mis ei vaja tugikaari; kiriku idaots lõppeb sirgelt( apsiid , kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal . Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga.
Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad.
Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik.
Gooti kujutav kunst :
Prantsusmaa:
Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet . Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga. Õiget anatoomilist liikumist kehas sees ei ole ja sellepärast püütaksegi liikumise väljendamiseks panna nad S-poosi ehk gooti poosi. Kontraposti veel ei kasutata.
Itaalia:
Iidse Rooma traditsioonid ühendatakse gootikaga. Erilisi muutusi ei toimu.
Saksamaa:
Saksamaa skulptorid õppisid Prantsusmaal, gooti skulptuur on Saksamaal varem. Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid .
Gooti maalikunst:
Sellekõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraažikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Gooti maalikunst on pmst klaasikunst.
Itaalia:
Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal . Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone , kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon . Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini , kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega.
Miniatuurmaalid :
14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbour’id, kes valmistasid Berry hertsori palveraamatusse miniatuurmaalid. Seal leidub ka olustikustseene, kus nad kasutavad taustaks juba loodust või siis arhitektuuri.