Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riia Jaani kirik (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna​ 21.​ Kool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Riia​ Jaani​  kirik  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Anna- Britt ​ Pähkel 
10.c​ klass 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn​ 2015 
  Riia  Jaani  kirik  on  Läti  Evangeelse  Luterliku  Kiriku  vallakirik,  mis  pärineb  juba  13. 
sajandist.  See  on  kõige  vanem   palvemaja   Riias.  Kirik on ehitatud piiskop Alberti  palee  
alale.   1234 .  aastal  võtsid  dominikiinlastest   mungad   kiriku  kabeli  eest  vastutamise enda 
kanda  ja  pühendasid  selle  Ristija  Johannesele.  Ühtlasi  leidub  kirikus  mitmeid 
kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik
 
jätkas
 
 
tegutsemist   dominiiklaste  kabeli  ja  vallakirikuna  kuni  1523.  aastani.  Pärast  mitmeid 
rekonstruktsioone  sai  kirik  oma  praeguse  välimuse  umbes  1500.  aastal.  1523.  aastal 
konfiskeeris  Riia  linnavolikogu  Jaani  kiriku.  1582.  aastal  omandas  Jaani  kiriku  Läti 
kogudus ,  kuid  hiljem  selgus,  et  see  jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks.  1587 -1588 
ehitati  seda   suuremaks   ning  tehti  koht   altari   jaoks.  18.  sajandi  jooksul  sai  kirik  palju 
kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal
 
lasi
 
arhitekt
 
 J.D.Felsko 
ehitada  torni,  mis  on  püsinud  seal  siiani.  Kirik  sai  ulatuslikke  kahjustusi  ka  Riia  suure 
tulekahju  ajal,  kuid  siiski  suudeti  see  taastada.  31.  mail  1677.  aastal  ehitati  sinna  uus 
kirikutorn. 
  Jaani  kirikus  on  näha  nii   gootikat ,  renessansi  elemente  kui  ka   barokiajastu  
ehitusmeetodeid.​ Sellel​ on​ kõrge​  gooti ​ frontoon​ ja​ väike​ torn. 
  Jaani  kirikul  on  ka  oma  legend.  Nimelt  15.  sajandil  tahtsid  kaks  munka  saada 
pühakuteks  ja  nad  müüriti  vabatahtlikult  seina  sisse kinni. Samal ajal kui nad olid elus, 
viisid Riia elanikud neile süüa läbi spetsiaalse augu seina sees.  Munkadel  ei õnnestunud 
siiski  saada  pühakuteks,  kuid  ristikujuline  auk  on  seinas  ikka  veel  alles,  kus  mõlemad 
kehad​ lamavad.  
  Tänapäeval  peetakse  Jaani kirikus jumalateenistusi, kuhu on registreerinud üle tuhande 
liikme.  Avalikud   jumalateenistused   toimuvad  pühapäeva  hommikuti  ja  kolmapäeva 
õhtuti.  Kirik  on  populaarne  turistide seas ja see on avatud külastajatele regulaarselt, kui 
giidid  on  saadaval.  Kirikut  kasutatakse ka kontsertide läbiviimiseks selle avaruse ja hea 
akustilise​ kõla​ tõttu.  
  Kui ma  otsisin  informatsiooni Riia Jaani kiriku kohta, hakkas see mind väga huvitama. 
Lugedes  külastajate  kommentaare  ja  teadmisi  kiriku  ajaloo ning interjööri kohta, tekkis 
mul endal suur tahtmine sinna minna. Kui me
 
klassiga
 
Jaani
 
kirikusse
 
 ei jõua, siis soovin 
kindlasti​ seda​ ise​ suve​ jooksul​ külastada.  
 
 
 
Riia Jaani kirik #1 Riia Jaani kirik #2 Riia Jaani kirik #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaBP Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tallinna kirikud
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu
Arhitektuuriajaloo referaat
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik ­ gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga

Arhitektuuri ajalugu
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept ­ põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum ­ apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes ­ lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept ­ kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)

Kunstiajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse

Kunstiajalugu
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Allajäämise põhjused:  vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega.  Sõjaline ülekaal vastatel.  Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.  Vastastel oli parem relvastus.  Väge täiendati pidevalt uute meestega.  Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik.  Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased, venlased)  Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega)  Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks.  Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk. Eestlaste muinasusund:

Ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun