Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Westminster Abbey keskaja arhitektuur (0)

1 HALB
Punktid

Westminster Abbey


Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided , millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaže. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel . Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. Palju on rõhutatud vertikaalsust.
Westminster Abbey’s on kroonitud kuninganna Elizabeth II. Seda katedraali ongi aegade jooksul kasutatud Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Sinna on maetud väga paljud Inglismaa olulisemad inimesed, isegi poeedid ja näitlejad.
Minu meelest on Westminster Abbey katedraal väga omanäoline ning sellist ei leidu mitte kusagil maailmas. Mulle on gooti stiilist just see katedraal kõige paremini meelde jäänud. Kindlasti on seda mõjutanud ka eelmisel aastal toimunud Cambridge 'i hertsogi Williami ja hertsoginna  Catherine ’i pulmad. Mulle jubedalt meeldib selle hoone värv ning gooti stiilile omane teravnurksus. Üleüldse on hilisgootika väga lahe ning huvitav. See hoone on kindlasti inglaste jaoks, eriti usklike jaoks väga oluline, sest see on üks suurimaid Inglismaal ning nende pühapaik. Seda nimetatakse selle kõige sümboliks, mille nimel britid kunagi võidelnud on ja veel edasigi võitlevad. Mind on alati jubedalt huvitanud selle katedraali tekkelugu ning kogu ajalugu selle kohta. Seal on kroonitud nii paljud valitsejad ning seal juhtub siiani nii palju asju, et see on kindlasti üks koht, kus ma ükskord ära käia tahaksin. Võimalik, et just see mind Inglismaale tõmbabki, Inglismaa arhitektuur . Keskaegsest kunstist ongi mulle enim silma jäänud gooti stiilis hooned, maalid ja skulptuurid . Gootikat võib vist nimetatada kiriklikuks kunstiks. Gooti stiilis hooned on kõik väga kõrgele ulatuvad, ilmselt on siin mõeldud, siis seda, et mida lähemal kirik jumalale on, seda parem. Westminster Abbey on ka pigem keskaja lõpu poolne arhitektuur, ehitus algas alles 13.sajandil, seega see valmis peale keskaja lõppu, kuid ehitisel on näha väga palju sarnasusi siiski keskaja arhitektuuriga.
Westminster Abbey keskaja arhitektuur #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretzuke16 Õppematerjali autor
Kirjeldab Westminster Abbey't.

Sarnased õppematerjalid

Gooti arhitektuur
3
docx

Gooti arhitektuur

KUNSTIAJALUGU 10.Gooti arhitektuur. · 12. Saj. Lõpp ­ 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ­ ristlillik, Gooti aken ­ suur, tavaliselt terava

Kunstiajalugu
Gooti
17
doc

Gooti

portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks ­ keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes

Kunstiajalugu
Romaani ja Gooti stiili võrdlus
11
odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad, mis olid müüriga piiratud, kaitseks vaenlase vastu. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootika (u 1140­1200), kõrggootika (u 1200­1350) ja hilisgootika (u 1350­1525). EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse

Kunstiajalugu
Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst
23
docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1.1 Arhitektuur.................................................................................... ...................... 4 1.2 Skulptuur ja maalikunst..................................................................................... 8 2 GOOTI KUNST................................................................................................ ................... 9 2.1 Arhitektuur.............................................................

Ajalugu
Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis
19
doc

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...........................................................................

Kunstiajalugu
Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur
13
doc

Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur

6 kallaletungi puhul suuremas ohus; sääraseid hoolikalt kindlustatud eelkindluse osi nimetatakse barbakaaniks. Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus. Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid. Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust. Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt. Inglismaal arenes edukalt nii majandus- kui ka kultuurielu. Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12

Kunstiajalugu
GOOTI KUNST
9
odt

GOOTI KUNST

täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. 4 Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud ­ nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Kindlasti pöörati tähelepanu inimese kujutamisel näole ja kätele ning ka inimese tundeelu kajastamisele. MAALIKUNST Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad,

Kunstiajalugu
Gooti kunst
7
doc

Gooti kunst

eeskujudest. Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali kooriosa (12.saj.), mille ümar koorilõpmik viitab otseselt prantsuse mõjudele. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolidele kuuluvad hooned. 13.sajandi II poolest kuni 15.saj. keskpaigani oli Saksa aladel tsunftikäsitöö õitseaeg, jõudsalt arenesid kalevitööstus, metallurgia ja mäetööstus. Jätkus linnade areng. Saksa aladel suteliselt kaua püsinud romaani ehituskunsti tavad hakkasid taanduma 13.sajandi II poolest alates

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun