Gooti kunst lühidalt (0)

Gooti kunst
Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse.
Arhitektuur
T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided . Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared . Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga.
Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii . Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks majanduslikku ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik . Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega.
Skulptuur
Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Skulptuurid toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kujutamine v6i Kristuse kannatuste kujutamine. Saksamaal arenas v2lja uus kultuur millega hakati kaunistama tiibaltareid. Puukujud on v2rvitud ja p6hiliselt kasutati punast, sinist ja kuldset v2rvi. Lybecis valmistati tiibaltareid k6ikidele Hansa linnadele ja ka Tallinnale.
Hermen Rode
Tuntumaid Lybecki meistreid 15. saj l6pul kuni 16. saj alguseni . Herman Rode oli peamiselt maalija kuid tegi ka tiibaltareid.
Bernt Notke
Tegutses Lybeckis, kus tal oli t66koda, kus valmistati maale, graafikat ja skulptuuri. Tegutses ka mujal Europpas. Tema kuulsaim t66 on Surmatants . T66 asub Niguliste kirikus ja on osaliselt s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed.
Maalikunst
Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile . Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat . Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67- 1337 ). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi . See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.