Gooti stiilis kirik (0)

Püha Jakobi kirik
Teiste Saaremaa keskaegsete kirikute kõrval kipub Püha kirik kahe silma vahele jääma. Kirjanduses mainitakse teda tavaliselt ainult möödaminnes. Põhjuseks pole siiski kiriku vähene kunstiväärtus, vaid see, et pärast suurt tulekahju Liivi sõja ajal on kirikut hiljem tugevasti krohvitud ning tema ehituslugu on uurijate eest palju varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel . Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituslikku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul.
Sarnaselt Kaarma kirikuga ja ilmselt selle otsesel eeskujul on Pühaski püstitatud esmalt käärkamber. Järgnevalt ehitati kooriruum ja kavandati ka pikihoone , mis praegusega võrreldes pidi tulema veidi kitsam. Sokli profiili muutmine näitab, et koori ehitas juba teine meister. Võimalik, et esialgu tuli kogudusel leppida ajutise puuehitisega. Kivist pikihoone koos konsoolitorniga lääneviilul (seda meenutavad säilmed praegusest tornist) on ehitatud koorist mõnevõrra hiljem. Nähtavasti alles 14. saj. II poolel on kirik võlvitud. Läänetorn lisati arvatavasti alles 1500. a. paiku. Kamin tornis osutab kiriku kasutamisele redupaigana. Just Püha kirik on ainus Eestis, mille kohta on olemas ka vastavad ürikulised teated : Liivi sõja ajal 1576. a. põletasid Vene väesalgad kiriku, sest selle võlvidel ja torni olid varjunud talupojad.
Välisvaade - Püha kirik jätkab Saaremaale omast ühelöövilise pikihoone ja kvadraalse kooriruumiga kirikute traditsiooni. Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud.
Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides . Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt Kuressaare linnuse ja Valjala kiriku koorilõpmiku vormidega. Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel , milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn).
Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks eenduvat tugevat sammast ja pealmikuga raske talastik raamivad altarimaali. Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass .
Kaarma kirik
Kaarma Peeter - Pauli kirik
Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu.
Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel.
Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae.
Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum.
Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis , on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib.
Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik ). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine " 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis . Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525 . a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda.
Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil ". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid.
Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule.
Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum.
Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad .
Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina.
Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud.
Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama.
Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid..
Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust ( ristimine , Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine).
Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks.
Kantsli juures paiknev puuskulptuur kujutab nähtavasti Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda. Kuju on valminud tõenäoliselt 1450. a. paiku, praegune värvkate pärineb aga alles 1778. aastast.