Tallinna kirikud (2)

Tallinna kirikud
Nimi
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Kaarli kirik Fourth level
Fifth level
19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli
kirik suurejoonelisim ­ seda mitte üksnes
mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka
arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik,
neoromaani suunitlusega tahutud
paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina
risti kujuline. Lääne-Euroopa
katedraalidele sarnaselt on kiriku
läänefassaad kujundatud kahe kõrge
torniga. Peaukse kohal asub roosaken.
Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige
kaaraknad, kuna kooriosa lõpetab
polügonaalne apsiid, mida ümbritseb
kabelipärga meenutav hooneplokk.
Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub
interjööri ­ ruum tundub erakordselt avar
ja suursugune. Eriliselt mängib kaasa
võlvide eriline kandesüsteem, telliskaartele
toetuv puitlagi, mis on võimaldanud suurt
ruumi katta ilma ühegi vahetoeta
Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku
paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. läänefassaad kujundatud kahe kõrge torniga.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level Third level
Third level Fourth level
Fourth level Fifth level
Fifth level
Peaukse kohal asub roosaken. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad, kuna kooriosa lõpetab
Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ­ ruum tundub
polügonaalne apsiid, mida ümbritseb kabelipärga meenutav hooneplokk. erakordselt avar ja suursugune.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level Fourth level
Fifth level Fifth level
Eriliselt mängib kaasa võlvide eriline kandesüsteem, telliskaartele toetuv puitlagi, mis on võimaldanud suurt ruumi katta ilma
ühegi vahetoeta (lahendus valmis koostöös arhitekt R. von Bernhardtiga).
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level Fourth level
Fifth level Fifth level
Tallinna Toomkirik
Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning
nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku.
kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud
koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga.
Click to edit Master text styles
Rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus
Second level
Click to edit Master text styles Third level
Second level Fourth level
Third level Fifth level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kiriku pikihoonel on neli
teravkaarportaali. Võimas
neljaastmeline peaportaal paikneb
lõunaseinas, idast teises travees,
Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb
väike kaheksatahuline kellatorn,
mis on ehitatud üheaegselt
pikihoonega. Keskajal oli see kiriku
ainsaks torniks, olles praegusest
kõrgem ning varustatud kõrge
renessansskiivriga. Lääneküljel
polnud kirikul torni kuni 18.
sajandini, seal paiknes suur
väliskantsli ärkel.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Oleviste kirik Fourth level
Fifth level
Enne 1219.a. püstitatud kiriku
ehitusviisi ja arhitektuuri kohta
puuduvad andmed, samuti ei ole
selle asukoht täpselt
kindlaksmääratav.
XIV sajandi alguses alustati uue
kiriku ehitamist, mis viidi lõpule
1330. aastal. Aastal 1364 valmis
nüüdsest madalam torn, mis asus
4,5-meetrise läbimõõduga
alusmüüril. Torn seisis tollal
väliaspool kirikut
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti Fourth level
Fifth level
pikemaks ja laiemaks ning ta
saavutas oma praeguse suuruse.
Uus kirik valmis kolmelöövilise
basiilikana. Kesklööv on kaetud
tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri
kõrgusele. Torn tõuseb kiviosas 57
meetrini. Tornikuppel valmis samuti
1450. a. ning kõrgus oli tollal
umbes 159 meetrit, kuuludes
Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute
hulka.
Niguliste kirik
Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida
kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid
Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune
pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei
ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles Second level
Second level Third level
Third level Fourth level
Fourth level Fifth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405­
1420, mil rajati uus koor ning
rekonstrueeriti basiilika põhimõtete
kohaselt ka pikihoone. Koor toetub
neljale piilarile ning koosneb 9
võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit
on analoogselt pikihoone piilaritega
neljatahulised, läänepoolsed aga
kaheksatahulised. Pikihoones
ehitati tollal neljatahulistele
piilaritele toetuvate kõrgseintega
basilikaalne kesklööv ning kogu
hoone kaeti lihtsate
servjoonvõlvidega. Hoonele rajati
ka uued, suuremad aknad ning
selle välisseinad toetati
kontraforssidega.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Jaani kirik
Väljakujunenud stiilikaanonitel
põhinev neogooti stiilne Jaani kirik
koosneb kolmelöövilisest
pikihoonest, millega lääneosas liitub
telkkiivriga torn, idaosas
polügonaalne, eraldi katustatud
kooriruum, põhjaosas avar eeskoda
ning lõunaosas ruumikas
käärkamber. Pikihoonel on
basilikaalne ülesehitus, milles
kesklööv on külglöövist pisut
kõrgem.
Nii välis- kui sisearhitektuuris
domineerib arhitektuurse vormina
gootikalt laenatud teravkaar. Gootika
arhitektuursest repertuaarist on pärit
ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja
seintel paiknevad ümarad
roosaknad - vaikimise sümbolid,
samuti aknaid kaunistav leekestiilis
puust ehisraamistik.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud Tallinna gootikat. Välisarhitektuuris on selleks portaalide
kompositsioonis esinev talum-teravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, aga
ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena.
Tallinna Peeteli kirik.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
. Fourth level
See on üks suuremaid 1920.­ Fifth level
1930. aastatel Eestis ehitatud
kirikute hulgas. See kirik järgib
Eesti sakraalarhitektuuris ainsana
ekspressionistlikku stiili ja on üks
omapärasemaid. Kiriku torn
asetseb asümmeetriliselt hoone
küljel.
Moodne elektrivalgus andis
interjöörile palju juurde.
Kiriku kõrvalruumis asus leerisaal,
mis oli pikihoonega ühendatud
suurelükatava ukse kaudu. Saalis
oli keskküte ja väike altar.