Geneetiliselt muundatud põllukultuurid (3)

Tallinna Ülikool
Geneetiliselt muundatud põllukultuurid
Uurimistöö
Tallinn 2009
RESÜMEE
Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi . Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi.
Võtmesõnad: DNA, rakk , geenitehnoloogia , transgeenne , põllukultuurid, tagajärjed
SISUKORD
RESÜMEE...............................................................................................2
SISSEJUHATUS......................................................................................4
1.GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID............................5
1.1. GMOd – kes või mis nad on?.........................................................5
1.2. GMOde saamine.............................................................................5
2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6
2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6
2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6
3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8
3.1. Võimalikud keskkonnariskid..........................................................8
3.2. GM materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele.......................9
3.3. GM taimede kasutamise positiivsed küljed....................................9
4. GMO- VABAD PIIRKONNAD...........................................................11
5. GM TOITU MÄRGISTAMINE...........................................................12
KOKKUVÕTE.........................................................................................13
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................14
SISSEJUHATUS
Tänapäeval räägitakse palju geenitehnoloogiast ja eriti geneetiliselt muundatud põllukultuuridest, mis on praegu väga populaarsed paljudes riikides. Kuigi geenitehnoloogia ja geneetiliselt muundatud organismid ei ole eilse päeva saavutus, siiski ei ole üht seisukohta: mõned poliitikud , ärimehed ja teadlased arvavad , et GM organismide abil võib lõpetada maailma rahvastiku näljahäda, tesised aga väidavad, et GM organismid toovad endaga kaasa mitmeid keskonna ja tervise probleeme.
Sellepärast mul tekkiski huvi seda teemat põhjalikumalt uurida. Esimeses osas seletatakse mis asi on geneetiliselt muundatud organism ja kuidas teda saadakse. Teises osas räägitakse juba konkreetselt geneetiliselt muundatud põllukultuuridest: nende levikust ja kasvupindadest. Kolmandas osas on kirjutatud geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamise tagajärgedest. Viimaseks räägin GMO- vabadest piirkondadest ja kuidas võib geneetiliselt muundatud toitu ära tunda .
Töö eesmärk on näidata, millised tagajärjed toovad endaga geenmuundatud organismid ja millised on riskid nende aktiivsel tarbimisel.
Töö käigus kasutasin erinevaid allikaid : raamatud, ajalehed ja internetimaterjal. Selgus, et Eesti ajalehtedes oli palju juttu GMOdest . Töös esinevad tabelid , mis näitavad olukorda maailmas, näiteks tabelid, mis näitavad millistes riikides kasvatatakse kõige rohkem selliseid põllukultuure. Samuti leidub ka erinevate uuringute kirjeldusi, mis näitavad GM põllukultuuride negatiivne mõju eluorganismile.
1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID
1.1.GM organismid – kes või mis nad on?
Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud(prandatud, muudetud) organism. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks(Vikipedia). Teiste sõnadega võib öelda, et geneetiliselt muundatud organism, on elusolend kelle DNA – pärilik aine on muudetud . See uus DNA hakkab sünteseerima uusi valke. Nii saadakse uusi transgeenseid organisme, kellel on uued omadused.
1.2. GMOde saamine
GMOsid saadakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilisi informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute organismide loomiseks. Neid võib saada mitmel viisil.
Esimene võimalus on kasutada bakterid . Mullas elav agrobakter suudab viia ühe osa oma DNAst täiesti normaalse loodusliku protsessi käigus rakku. Asendates agrobakteri geenid meie poolt soovitutega, saamegi võimaluse selle bakteri abil viia võõrad geenid pärilikuainesse.
Teine meetod, mis on laialt kasutatud, võiks nimetada GNA püssiks. Selle abil võib taimerakku tulistada väikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu oli ennem seotatud võõras DNA. Raku sees võõras DNA tuleb välja ja liitub raku pärilikkuse ainesse.
Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, lisatakse sisestatavale geenile nt ka antibiootikumiresistentne markergeen (märgistusgeen). Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor.
2. GM PÕLLUKULTUURID
2.1. Esimene transgeenne kultuur
Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983.aastal loodi esimene transgeenne taim – tubakas , järgnes kauase säilivusega tomat , mille nimeks sai
Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine – viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr’i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina.
2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad
Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat
kasutatud, on soja , mais, puuvill ja raps .
Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne
soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM.
Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 – 2004(miljonit hektarit)
( Ehrlich jt 2006: 8)
Kultuur
1996
2001
2003
2004
mln/ha
mln/ha
mln/ha
mln/ha
Soja
Mais
Puuvill
Raps
Papaia
Kartul
0,5
0,3
0,8
0,1