GMO teadlikkus (0)

SINDI GÜMNAASIUM
GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö
Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja : Heli Salundi
Sindi 2008 Sisukord
Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16
2 Sissejuhatus
Valisin uurimustöö teemaks GMO, kuna see on huvitav ja me puutume sellega tihti kokku. Uurimustöö eesmärgiks on uurida GMO olemust ja kui palju ning mida sellest teavad eri vanuses inimesed. Uurimustöö põhineb internetil ja interneti raamatutel , Ants Kure Power Point'i esitlusel ning minu enda koostatud küsimustel ning kaupluste külastustel. GMO' st on küll informatsiooni, kuid mitte väga palju ja paljud allikad annavad ühesugust infot.
3 Mis on üldse GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend ( bakter , taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne ­ see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Kolmandaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid , mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Väga palju toodab GMO'sid ja on esirinnas USA, sest muundamine on kallis protsess ja seda saavad endale lubada agrotööstuskorporatsioonid. Esimene GM bakter loodi aastakümneid tagasi (täpsemalt 1971 . aastal) Kalifornias, esimesed taimed aga tehti 80'tel Missouris ja Belgias. Nendel aegadel kasvatati peamiselt mitmeid soja -, maisi-, puuvilla - ja rapsisorte ning tänapäevaks pole mitte midagi muutunud. Tänapäevaks on kasutusele tulnud peamiselt umbrohutõrjet taluvad sordid , millesse on sisse viidud tõrjele immuunsust tekitavad geenid . Need sordid moodustavad 72% GM-kultuuridest. Samuti on ka kasutusel kahjuriresistentsed sordid ( 20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodi. Need sordid sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM-kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust. Tänapäeval kasvatavad neid muundkultuure peamiselt USA, Kanada ja Argentiina, kuid 0,01% ka Euroopa. Näiteks mais Hispaanias. Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid. Aga selliste kultuuride kasvatamine võib endaga kaasa tuua teiste toidutaimede reostuse. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri. Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks.1
1 VT. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est%29.pdf
4 GMOde kasutamine Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri -, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd , näiteks puuvill , melon , papaia , kartul , suhkrupeet. Sokolaad võib sisaldada GM-sojast valmistatud letsitiini. Riboflaviini ehk B-vitamiini valmistatakse üha enam GM-organismidest. Seda kasutatakse beebitoitudes, hommikusöökides, karastusjookides, saleduspreparaatides jne. Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes vaagib kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis hindab paljunemisvõimeliste GMOde ohutust Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM toidu ja loomasööda kohta langetatakse otsus Euroopa Liidu tasandil. Lube peab uuendama iga 10 aasta järel. Kui GMO on juba kasutusele lubatud, on tootjal kohustus seda ka hiljem jälgida ­ milline on pikaajaline mõju inimestele, loomadele, keskkonnale. Niipea kui avaldub mõni oht, peatatakse koheselt selle GMO kasutamine, kasutusluba tühistatakse ning GMO eemaldatakse nii turult kui ka kasutuselt. Peale tootja jälgivad GMO mõju ka teadus- ning järelevalveasutused. Et hõlbustada GMOde jälgimist pärast turustamist, saavad kõik turule lubatud GMOd oma unikaalse koodi. See numbritest ja tähtedest koosnev kaubakood on igal GMOl.2
2 VT. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est%29.pdf
5 GMO riskid
Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Iga GMO on unikaalne . Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust tõendav riskianalüüs. Siiamaani ei ole GM-põllukultuurid olnud muud, kui kasumlik äri - neile, kes on GMOd loonud. Kuna osad muundkultuurid sünteesivad mürki siis aja jooksul muutuvad umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üks tõsiseim probleem seoses GMO' ga on see, et GMOsid patenteeritakse ja kaitstakse seda kui midagi loomulikku. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud, kuid nii mõnegi haiguse puhul on leitud GMO toksilisust ja allergilisust. Samuti on ka suureks probleemiks võimalikud keskkonnariskid. GMO võib tugevalt mõjutada: Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide , toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. 3
3 VT. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47
6 GMO'd 2005.a. maailmas GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal James, C., 2005.