Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine (0)

Kontrolltöö
Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem
Märgisüsteem
Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid:
1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav ; valge - alul surm, hing)
2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell )
3. Kompamismärgid ( vibratsioon )
4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn)
Keelemärgid: subjekt , mida tähistame ja tähistaja.
• Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte).
• Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad
sümbolid (puu - tree - arbre jne).
NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks).
Mõisteid:
Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k).
Eufemism - sõnade otsene vältimine , ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina.
Sünonüüm - põldpüü- nurmkana , purgima-tühjendama, ader -sahk, sepavasar -kuvalda.
Antonüüm - vastandsõna.
Metafoorid
• Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad.
• Hunt: susi, hallivatimees , metsakoristaja, kriimsilm , metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem.
Metafoorsed elukutsed :
Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur , küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata,
seaduse silm, tahmanägu.
Homonüümid
• Tee: jook , rada, tegema käskiv, T, moodus /viis, golfi tee.
Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “ Mahtra sõja autor elas
kastellaani majas .” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus .”
Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi).
Homograaf - sama kirjapilt , erinev hääldus (palk, kooli).
Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja).
Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad
• käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt).
Polüseemia - ülekanne
• sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea
• laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg
• ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas
Leksikoloogia
on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid:
• ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr,
sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat.
Veel paar mõistet:
Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus).
Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman.
Keele sõnavara koosseis
• põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased ), u paartuhat sõna, millega tuleb toime.
• üldsõnavara:
1. professionalismid - ameti sõnavara (
2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong , kriska e siiber , kilter e parim töötegija).
3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur).
4. võõrsõnad ( ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine).
Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke ).
Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas).
Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused).
Barbarismid - vägisi tulnud sõnad ( okei , ladna, davai , lufitama e õhutama).
Etümoloogia
Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva,
rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid - muu - muhu).
• kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop).
• pankrot - saksa k bank - pink ( juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi
pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha -> banko rotta
Oma näide:
!2
Genuiinne sõnavara
Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige
lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää).
Uurali keeled
1. Samojeedi ( neenetsi , kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer ( hiir ).
2. Soome- ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu.
Ugri (8-9 tuhat aastat vana)
Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri ).
Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas.
Loodus: kuusk , kask, kadakas , sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares , pääsuke.
Toidud: leem, mesi , või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool , oda.
Permi
Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea , mämm e puder, majajas e kobras .
Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas.
Volga
Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal.
Loodus: mäger , hobune, lehm, veis , siga, ahven , särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder.
Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama).
Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat .
Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama.
Läänemeresoome (üle 5000 a v)
Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri , karjala .
Loodus: allikas, lätte, laid , laine, säär e saar, mägi, neem, kuld , haug, rääbis, sisask e ööbik ,
maasikas, kanarbik, pärn, kirp , sipelgas, kilk .
Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma , aitama.
Riided: kinnas, king , rätt, põll.
Veel: helmes, nuga , naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras , hele.
Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit ( hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht).
Balti laenud (200)
Loodus: taim, hernes , uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd.
Talu: mõrsja, talgud , häärber, korsten , kuur, küün, uks, link , pott, kastrul, pann, taldrik ,
vaarid - sarikad , lengid - ukse- või aknapiidad.
!3
Inimene: karv, naba , pürst e hari, seep; vokk , lõng, ketrama.
Toit: kartul , kurk , spinat, sibul , kits, kalkun , jääger, jaht , karpkala, tint .
Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri.
Raha: münt, taaler, veering , tukat.
Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer .
Kool ( plein +stein= pliiats ), kriku sõnad, muusika , kaardimängud.
Vene laenud
Sõjaväelised: munder, pagun , kasarm, ranits , tääk, majakas, medal , nuut, türm; uulits , vaksal.
Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile)
Toit: kapsas , porgand, borš, seljanka, kissell , samagon e puskar ; mahorka e ise tehtud tubakas.
Barbarismid: ladna, siva , davai, vaaritama. Pintsak.
Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment , pogra e piirivalvur .
Germaani laenud (14-15 saj, meremehed)
Toit: juust, põld, leib.
Kodu:hame, nõel, nael , jõulud, reede, valitsema , ahi, sukk , vaip, padi , küünal.
Võitlus: mõõk, raud, sadul , kuningas.
Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa)
U 200 fraselogismi: pead murdma , pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda,
vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne.
Ühiskondlik: bürger, kants , kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel.
Meditsiin : närv, ribi, neer , aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker.
Riided: undruk, vest , vammus, pits, kleit, mantel .
Läti laenud
Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis , kiin e terav , udras e kobras, mulk (mulks - loll)
tsõklad e aganad, kuut , kauss, laabuma.
Rootsi laenud
Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt , näkk, tont, moor , vaar, kadalipp, päss e oinas, säng,
tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork ).
Kirjakeele rikastamine uute sõnadega
Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi.
F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe.
C. R. Jakobson - põhi-lõuna-ida-lääs, kink, küngas, voor, võhmas.
A. G. Piirikivi - andis Juhan Liivi välja; vilu , kitsi, lontrus, taine mees, tihkama.
K. A. Herman - kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad , pügal e kraad
!4
Tammemägi ( Setumaa ) - virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona .
Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne.
Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar .
Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu.
Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp , vats, sõltus e trip.
Lubi - küülik, raal , pell e toruklamber, olme, kuukulgur.
Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures , Čapekilt tuleb sõna robot.
Johannes Aavik
• Saaremaalt , purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö)
• enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin)
• ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma
Võõrsõnad
Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam,
sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus
Murdesõnad
Foneetika
Foneem - väikseim tähendust kandev üksus ( saag koosneb foneemidest s, a ja g).
Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant ).
Veel märkusi:
• Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22
• Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast
• Tehiskummi leiutas
• Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline)
veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum
liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne
evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma
naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti
nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul)
!5
Neologisme:
Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel -
baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama , öördama - mustama, hola - folk,
velbas - kaval, vibe - nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait , pelutama, mültuma, müübima,
soveldama - sobivaks tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp.
Eesti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, käskiv, kaudne, möönev (hüpaku).
Maailma keelte hulgas on eesti keel raskuse poolest viiendal kohal.
Grammatilised keeletüübid:

• Analüütiline - laua peale, kõrva peale
  
• Aglutinatiivne - lauale, kõrval
  
• Flektiivne (muutub tüvi) - mao, toa