Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem (0)

Kontrolltöö 
Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem 
Märgisüsteem 
Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid:
1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline -  lubav ; valge - alul surm, hing)
2. Auditiivsed (piiksud, sireenid,  koolikell )
3. Kompamismärgid ( vibratsioon )
4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn)
Keelemärgid :  subjekt , mida tähistame ja tähistaja.
• Motiveeritus - ühele  objektile  on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu  Napoleon  Punaparte).
• Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad 
sümbolid  (puu - tree - arbre jne).
NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks).
Mõisteid:
Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k).
Eufemism  - sõnade otsene  vältimine , ümberütlus -  püss  e liiper, kuul e tina.
Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama,  ader -sahk,  sepavasar -kuvalda.
Antonüüm  - vastandsõna.
Metafoorid
• Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad.
• Hunt: susi,  hallivatimees , metsakoristaja,  kriimsilm , metsakutsu,  võsavillem , metsatöll, pajuvillem.
Metafoorsed  elukutsed :
Sulerüütel e kirjanik, karvamari e  juuksur , küla  küünal  e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, 
seaduse silm, tahmanägu.
Homonüümid
• Tee:  jook , rada, tegema käskiv, T,  moodus /viis,  golfi  tee.
Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas 
kastellaani  majas .” -> “ Eduard   Vilde  elas lossivalitseja majas  Kadriorus .”
Fraselogism -  piltlik  ümberütlus (käib nagu  kass  ümber  palava  pudru, keerab hauas ringi).
Homograaf - sama  kirjapilt , erinev  hääldus  (palk, kooli).
Homofoon  - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa,  müüja ).
Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad
• käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt).
1
Polüseemia - ülekanne
• sulg  linnul  - sulg kirjutamiseks - sulepea
• laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg
• ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas -  mootorratas
Leksikoloogia
on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid:
• ÕS, seletussr, võõrsõnade  leksikon , etümoloogia sr,  võõrkeele  sr, murde sr, slängisr, 
sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat.
Veel paar mõistet:
Semantika  - tähendus (semasioloogia -  tähendusõpetus ).
Semiootika  - märgiteadus, silmapaistvam esindaja  Juri   Lotman .
Keele sõnavara koosseis 
• põhisõnavara - omane kõigile (lapsed,  muulased ), u paartuhat sõna, millega tuleb toime.
•  üldsõnavara :
1. professionalismid - ameti sõnavara (
2.  arhaismid  (susla e kitsarööpmeline  rong , kriska e siiber,  kilter  e parim töötegija).
3. neologismid -  uudissõnad  e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur).
4.  võõrsõnad  ( ambivalentne  - ühte asja vähemalt  kahesugune  suhtumine).
Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike,  naisuke ).
Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard,  sõjard , mölakas, totakas).
Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused).
Barbarismid - vägisi tulnud sõnad ( okei , ladna,  davai , lufitama e õhutama).
Etümoloogia
Sõna päritolu seletus (nt  Muhu  saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, 
rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et  lehmad  ammusid - muu - muhu).
• kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e  kahelt  poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop).
•  pankrot  - saksa k  bank  -  pink  ( juut  hoidis  pingi  sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi 
pink katki, et näidata, et temaga ei maksa  tehinguid  teha -> banko rotta
Oma näide: 
2
Genuiinne sõnavara 
Algkeele esimesed sõnad:  konsonant  ja pikk  vokaal  (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige 
lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti  somaatilised  e kehaos. seotud (pää).
Uurali keeled
1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer ( hiir ).
2. Soome- ugri  - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu.
Ugri (8-9 tuhat aastat vana)
Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi,  veri ).
Somaatilised:  kulm , põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas.
Loodus:  kuusk ,  kask ,  kadakas , sitikas e  põõsas ; lind, mõttus, püü,  vares , pääsuke.
Toidud: leem,  mesi , või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda.
Permi  
Gomi ja  udmurdi  keel.  Tähk  e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras.
Kõrv , kõri,  sõrm , külm, tuul, kotkas.
Volga
Mari ja  mordva  keel.  Kamal  e kämmal.
Loodus: mäger, hobune, lehm,  veis , siga,  ahven , särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e  oder .
Naiste tegevused: loputama,  ketrama , putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama).
Sugulus : lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat.
Veel: kümme, täht,  lepp  e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal,  palve , ori, lummama.
Läänemeresoome (üle 5000 a v)
Sellest arenesid soome, eesti,  vadja , liivi,  vepsa , isuri,  karjala .
Loodus: allikas, lätte,  laid , laine,  säär  e saar, mägi, neem,  kuld ,  haug ,  rääbis , sisask e  ööbik , 
maasikas,  kanarbik , pärn,  kirp , sipelgas,  kilk .
Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama,  naerma ,  aitama .
Riided: kinnas,  king , rätt,  põll .
Veel: helmes,  nuga , naaskel, nisu, hing, kõva,  paljas ,  habras , hele.
Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit ( hilisemad  on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht).
Balti laenud (200)
Loodus: taim,  hernes , uba, oinas, jäär,  härg , angerjas,  mänd .
Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten,  kuur , küün, uks,  link , pott, kastrul,  pann ,  taldrik ,  
vaarid -  sarikad , lengid - ukse- või aknapiidad.
3
Inimene:  karv , naba, pürst e hari,  seep ; vokk,  lõng , ketrama.
Toit:  kartul ,  kurk , spinat,  sibul , kits,  kalkun , jääger,  jaht , karpkala,  tint .
Merendus:  ankur  e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e  viikingi  puri.
Raha: münt,  taaler , veering, tukat.
Elukutsed: amet, antverk e  käsitööline , meister, sell, käärid,  haamer .
Kool ( plein +stein=  pliiats ), kriku sõnad,  muusika ,  kaardimängud .
Vene laenud
Sõjaväelised:  munder , pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas,  medal , nuut, türm; uulits, vaksal.
Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile)
Toit:  kapsas ,  porgand ,  borš , seljanka,  kissell , samagon e  puskar ; mahorka e ise tehtud  tubakas .
Barbarismid: ladna,  siva , davai, vaaritama. Pintsak.
Vulgarismid: looder, tolvan, suli,  ment , pogra e  piirivalvur .
Germaani laenud (14-15 saj, meremehed)
Toit: juust, põld, leib.
Kodu: hame , nõel,  nael , jõulud, reede,  valitsema , ahi,  sukk , vaip,  padi , küünal.
Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas.
Saksa laenud (17-19 saj,  ülemsaksa )
U 200 fraselogismi: pead  murdma , pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, 
vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne.
Ühiskondlik: bürger,  kants , kapral,  türann ,  laager , püss, röövel, teener, rüütel.
Meditsiin : närv,  ribi , neer,  aader , füüsikus, palderjan, tohter,  velsker .
Riided:  undruk ,  vest , vammus, pits, kleit, mantel.
Läti laenud
Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e  punutis ,  kiin  e  terav , udras e kobras,  mulk  (mulks -  loll )
tsõklad e aganad,  kuut ,  kauss , laabuma.
Rootsi laenud
Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu,  kratt , näkk, tont, moor,  vaar , kadalipp,  päss  e oinas,  säng , 
tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika,  kepp  (eestlastel oli  pork ).
Kirjakeele rikastamine uute sõnadega 
Otto Wilhelm  Masing  - õ-täht, luuvalu ( reumaatilised  haigused), kollatõbi.
F. R.  Kreutzwald  -  rase , soetõbi, tiisikus e  lahtine  tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe.
C. R.  Jakobson  - põhi-lõuna-ida-lääs, kink,  küngas ,  voor , võhmas.
A. G. Piirikivi - andis Juhan Liivi välja;  vilu , kitsi, lontrus, taine mees, tihkama.
K. A.  Herman  - kiivas, leem, rõdu,  küpsis  e praad, pügal e  kraad
4
Tammemägi (Setumaa) -  virve , taidur,  naima , targastma, itkema, suigatama,  toona .
Grüntal  Ridala  (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne.
Gustav Suits - mõskma e  pesema , ätse e  karikakar .
Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu.
Mihkel  Veski  - istik, paduvihm, suir e  õietolm , loik,  lomp , vats, sõltus e trip.
Lubi  - küülik,  raal , pell e toruklamber, olme, kuukulgur.
Anniste - ulme, õilis.  Kaalep  - vandel.  Kusjuures , Čapekilt tuleb sõna  robot .
Johannes Aavik
• Saaremaalt,  purism  - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k  elekter  - sähkö)
• enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin)
• ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma
veenma
laup
sulnis
rõve
taunima
lüüme e läbipaistev
ürm e  õnnetusjuhtum
liibuma
ulgumeri  uje
nõme
selmet
solge  e graatsiline
niivis e naiivne
evima
roim
vilgas
mõrv
muie
olbama e vaatlema
reelama e maalt välja  saatma
naasma
relv
hubane jõhker
ese
rünu e kuulujutt
ei ünna e ei mõjuta/ ei  koti
nentima
laip
imal
pihtima
õõv e  õud
lürn e surilina
luger e  luukere  (algul)
Võõrsõnad
Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest  asjast  kahetine arusaam, 
sublimatsioon - ,  renomee  - , lapsuslingua - keelevääratus
Murdesõnad
Foneetika
Foneem - väikseim tähendust  kandev  üksus ( saag  koosneb foneemidest s, a ja g).
Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas,  kant ).
Veel märkusi:
• Kaks  kolmat  = kaks kolmandast kümnest e 22
• Vanim tulirelv  arkebuus  leiti Keilast
• Tehiskummi  leiutas
• Dialektism - murdeline element kirjakeeles ( leksikaalne , foneetiline või grammatiline)
5
Neologisme:
Nima , nide - tihe, vuplid,  nuppel , nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - 
baranka,  nakar  - kreeka pähkel, rõõnama - peale  kaebama , öördama - mustama,  hola  - folk, 
velbas  - kaval, vibe - nõtke,  väisama , eede, paitsi, türp,  rait , pelutama, mültuma, müübima, 
soveldama -  sobivaks  tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp.
Eesti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, käskiv, kaudne, möönev (hüpaku).
Maailma keelte hulgas on eesti keel raskuse poolest viiendal kohal.
Grammatilised keeletüübid:
1. Analüütiline - laua peale, kõrva peale
2. Aglutinatiivne - lauale, kõrval
3. Flektiivne (muutub tüvi) - mao, toa
6