HUNT Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamis...
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel.
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha
Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi. Hunt on ka tegelane paljudes muistendites ja rahvajuttudes.
Ta otsis selle üles ning asus oma tagavarasid üle vaatama, kas ikka saab meekooki valmistada. Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas. Varsti oli kogu maja meekoogi lõhna täis ja asutigi seda koos mekkima. See maitses ülihästi. On kätte jõudnud hilisõhtu ja üheskoos mängitakse mänge. Peagi kuulis rebane kellegi raskeid samme majale lähenevat ja ta läheb vaatama kes seal on? Aknast vahtis vastu hallivatimees. Hiireke läks ka vaatama, kes see küll olla võiks? Viimaks küsib hall hundilt: "Kas sul on külm"? Hunt vastab: "Mul ei ole külm, aga kas ma võiksin sisse astuda"? Hiir mõtiskleb ning vastab: "Kui sa kedagi nahka ei pista, siis võid muidugi tulla"! Hunt vastab: "Ma luban, et ei söö kedagi ära, kuigi ühel tingimusel, kui tuleb pidu". Hiir küsib semudelt: "Kas te tahaksite pidu"? Arutatakse omavahel veidi aega ja saadakse kokkuleppele, et ei taheta pidu
Metafoor: piltlik ümberütlemine -nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla
4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat – Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle
LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES
LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik
Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu jahimeestele hävitati nad pea kõikidelt läänepoolsematelt aladelt, taandades nende levila mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval on nende asuala siin aga tasapisi taas laienemas.
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta
Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ader-sahk, sepavasar-kuvalda. Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.”
Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus."
- unenägude sümboolika (millegi ettenägemine) - kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid) - eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale) - kriisiolukorrad - pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba) - looduslähedane elulaad (kägu kukkumine õnne või õnnetust) - nimetused (vanad väljendid hunt hallivatimees) - säilinud kombed, uskumused - mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud) - väljarändajad - rahvavalitsejad - esoteerika inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes
Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris nime suhu võttagi, selle asemel kasutati eufemisme kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, metsatöll, metsakutsu, pajuvasikas jne. Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27. Nimeta erinevaid veevägesid 1. Kotermann 2. Pottermann 3. Laevavaim 4
1.Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine), 2. unenägude sümboolika (millegi ettenägemine), 3. kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid), 4. eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale), 5. kriisiolukorrad, 6. pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba), 7. looduslähedane elulaad (kägu kukkumine – õnne või õnnetust), 8. nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees), 9. säilinud kombed, uskumused, 10. mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud) , 11. väljarändajad, 12. rahvavalitsejad, 13. esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes 21. Perioodid: KIVIAEG- inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri
− unenägude sümboolika (millegi ettenägemine) − kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid) − eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale) − kriisiolukorrad − pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba) − looduslähedane elulaad (kägu kukkumine – õnne või õnnetust) − nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees) − säilinud kombed, uskumused − mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud) − väljarändajad − rahvavalitsejad − esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes
Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide 6 süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. Variant – mitu tähendust, mitu varianti (hallivatimees, haavikuemand-jänes) Invariant – üks mõiste, nt ema Saussure räägib, et tuleb hakata uurima keelt, mitte kõnet. Võiks keelt sügavamalt uurida, siis tekib strukturalism jne. Jagab keele pisikestemaks üksusteks. Homomorfism – ratas ja BMW Isomorfism – ei pea üks ühene olema, teleka manuaal ja teleka Isomorfism – keemias nt isomeerid Keel on koguaeg olemas, realiseerub kõne kaudu. Seega surnud keelt ei ole olemas. Ta tegelt on, selle kõne on lihtsalt ära surnud vms.
(6) sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L), sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) (7) perifraas ehk ümberütlus (Lauluisa) (8) allegooria ehk mõistukõne (abstraktne tegelane) (9) sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) (10) metonüümia ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) sünekdohh ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel (osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagimit) (11) tabu ehk sõnakeeld (hallivatimees hunt) (12) eufemism pehmendav ümberütlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) (13) iroonia (oh kui kena!) (14) hüperbool kunstiline liialdus (ääretu meri) (15) litootes kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip
Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss, vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks (vastavalt siis kodu- ja põld- varblaseks). Varblaste askeldamine inimese vahetus läheduses andis neile mitu nimetust: uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus- test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada. Varblase puhul on mainitud, et tema säutsu-
annaabi.ee 
