Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hallivatimees" - 21 õppematerjali

thumbnail
8
ppt

Hunt

HUNT Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamis...

Loomad
10 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Hunt

aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks:  Susi  Hallivatimees  Kriimsilm  Võsavillem  Pajuvasikas  Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Hunt

Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu jahimeestele hävitati nad pea kõikidelt läänepoolsematelt aladelt, taandades nende levila mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval on nende asuala siin aga tasapisi taas laienemas....

Ökoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees , irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Hunt

Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees , metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid

Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia ­ uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus ­ vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet ­ sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu ­ sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria ­ sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavate...

Maasotsioloogia
391 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Talvepäev halli majas

Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas. Varsti oli kogu maja meekoogi lõhna täis ja asutigi seda koos mekkima. See maitses ülihästi. On kätte jõudnud hilisõhtu ja üheskoos mängitakse mänge. Peagi kuulis rebane kellegi raskeid samme majale lähenevat ja ta läheb vaatama kes seal on? Aknast vahtis vastu hallivatimees . Hiireke läks ka vaatama, kes see küll olla võiks? Viimaks küsib hall hundilt: "Kas sul on külm"? Hunt vastab: "Mul ei ole külm, aga kas ma võiksin sisse astuda"? Hiir mõtiskleb ning vastab: "Kui sa kedagi nahka ei pista, siis võid muidugi tulla"! Hunt vastab: "Ma luban, et ei söö kedagi ära, kuigi ühel tingimusel, kui tuleb pidu". Hiir küsib semudelt: "Kas te tahaksite pidu"? Arutatakse omavahel veidi aega ja saadakse kokkuleppele, et ei taheta pidu...

Eesti kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hunt on suur loom

Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees , metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi. Hunt on ka tegelane paljudes muistendites ja rahvajuttudes....

Loodus
8 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees , vargapoiss, vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks (vastavalt siis kodu- ja põld- varblaseks). Varblaste askeldamine inimese vahetus läheduses andis neile mitu nimetust: uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus- test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada. Varblase puhul on mainitud, et tema säutsu-...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne

Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie  dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše]  café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee]  groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel.  Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees , võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide.  Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted.  Pastinaak – aed-moorputk  Pelgus –  Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum?  Areng – sündmus  Formaat –  Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle...

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hunt - Eesti metsade peremees

Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees , kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha...

Eesti loomasik
9 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

Metsloomad

160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Metsloomad

160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA ­KOOREST...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
30
doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ader-sahk, sepavasar-kuvalda. Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees , metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.”...

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees , metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus."...

Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...

Sotsioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused Eesti vanas usus

Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris nime suhu võttagi, selle asemel kasutati eufemisme kriimsilm, võsavillem, hallivatimees , metsatöll, metsakutsu, pajuvasikas jne. Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27. Nimeta erinevaid veevägesid 1. Kotermann 2. Pottermann 3. Laevavaim 4...

Eesti vana usk
87 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti keele arvestus

Metafoor: piltlik ümberütlemine -nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees , kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla...

Eesti keel
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun