Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kolmat" - 16 õppematerjali

thumbnail
5
doc

"Kalevipoeg"Ümberjutustus - laul 8

Ei, meist kolmest kosilasi Teie talusse ei tõuse. Meie lähme õnne otsima, Läheme pesa pärima. Kalevite pojad jätkasid oma vaevalist teed liistuheitmispaika otsides. Lustlikult lõuna poole, Käisid päeva, käisid kaksi, Käisid tüki kolmat päeva, Kuni neile kogemata Järvekene vastu jõudis Kena kõrge kallastega. Leidnud sobiva koha, vanim vend lausus: ,,Laskem, vennad, liisku lüüa: Kes meist kolmest vendadesta Kodumaal saad kuningaksi, Isa riigi valitsejaks, Kalli rahva kaitsejaksi? Kes see kaugelt õnnekaupa...

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Katastroofid, kliimamuutused

Sama õnnetus kordus täpselt kümme aastat hiljem, ainult et surnuid oli vähem. · 1907. aasta jõulukuu oli Tartus väga külm (­11,7 ºC!) ja kuiv (10 mm). Päevalehes kirjutati ilmaelust: · Määratu tulepurtskamine päikese peal. Leegisarnane kogu kasvas 10,000 inglise penikoorma kiirusega minutis. Viis minutit hiljem kadus nähtus jälle ära ja päikese pinnale jäi ainult väike arm järele. · *Voroneshist. Kolmat päeva möllab juba lumetorm. Sajad reisijad ootavad raudteejaamas liikumise jaluleseadmist. · *Tallinnast. Raske torm on mineval nädalal Läänemeres , iseäranis aga Põhjameres ja Kanalis möllanud, mille tagajärjel väga palju laevasi udus kokku on põrganud. · *Pärnust. Viimane sulailm on Pärnu lahe äärest jõe jää ära viinud ja ka rohkesti kalapüüniseid. Kalameeste kahju on suur. · 1957. aasta detsember oli Tartus sooja- ja kuivapoolne (­2,2 ºC, 36 mm)....

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Luulekava "Portaal koju"

( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis, laineist lapse käsivarsi tõusvat näis. ( 1: 346) Laps võõra rajamaa kolgast, lainetust vägevast Volgast ( 1: 105) Kummassegi pihku valgem teistest täht! Nõnda palju heldust pole enne näht. (1: 347) Püüdmatult põgusa puudutatud, luuletaja, kahvahõbetoonis otsi pühendust! ( 1: 102) Kirjanduslikud allikad: 1. Eesti luule antoloogia I - Talinn 1998...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tartu Suurgildi põhikiri

Kes teise ( gildivenna ) au riivab ja ei saa oma süüdistust tõeks teha, see maksab trahvi 10 marka ja peab gildist lahkuma. 11. Kes meie gildi vendadest on Tartus tervise juures, peab osa võtma kahest suurjoomingust, mis toime pannakse jõulu ajal ja vastlaööl. Jääb ta ilmumata, maksab ta trahvi ühe veeringu. Jääb ta teist korda ilmumata, maksab ta jälle ühe veeringu. Kes aga kolmat korda jääb ilmumata, heidetakse gildist välja. 12. Kui keegi meie gildi vendadest peaks vaeseks jääma, nii et ta raha joomingute jaoks ei suuda maksta ja on ta teotamata paljaks jäänud mees, siis võib ta ilma rahata osa võtta kolmest suurjoomingust. Sureb ta vaesuses, siis maetakse ta samuti, nagu teisedki vennad. Paranevad aga hiljemini tema asjad, nii et ta enese eest joominguil suudab maksta, võib ta...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Kasutatud materjal : 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri 2. http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81982 3. Tarmo Vahter ,,Lennart Meri- Kolmat põlve poliitik 4. http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/eesti_iseseisvumine_piretspits6n.htm 6. http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/ervs/Ervs7.html 7. Rein Järlik ,,Kui taastasime Eesti iseseisvuse" 8. E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur "Lähiajalugu" 9. L. Vahtre "Eesti ajalugu" 10. Maailma ajalugu...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hamleti sisukokkuvõte

Hamlet Hamleti isa on surnud (räägiti, et teda salvas uss, kui ta aias magas), ema on abielus isa vennaga. Pulmad toimusid ebasündsalt ruttu, 1 kuu pärast matuseid. Ühel ööl kohtasid vahisõdurid Marcellus ja Bernando surnud kuninga vaimu, kes ilmus juba kolmat korda, seljas soomusrüü ja käes marssalikepp. Horatio püüdis temaga kontakti saada, kuid vaim ei rääkinud temaga. Nad otsustasid rääkida sellest kuningapojale ­ Hamletile. Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

a II kk akvaarium- ja seminar-tüübilised, IV kk habe-tüübilised ja V kk ne-, s- sõnad. · Arendatav, forint, jogurt, kirjutaja, meeletu, ootamatu, räpakas, sajas, sidur, sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas. Ligidal, lähedal, lühida, mõlema ­ neil puudub ains nom. · Kolmandat e kolmat , tuhandet e tuhat, parajat e parast · Sõnu kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik ja ümbrik võib käänata nii AVga kui AVta. · Sõnad diipol e dipool, gepard e gepard (rõhuga teisel silbil), oktav e oktaav ja sümptom e sümptoom on kasutusel kahel kujul juba ains nom. Variandid diipol, gepard, oktaav ja sümptoom käänduvad nagu õpik. PÕHITÜÜP HABE · Habeme, habet, habemesse, habemete, habemeid, habemetesse e habemeisse....

Eesti keel
175 allalaadimist
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

". Tõnu ei suuda uskuda mis on juhtunud. Kümnes peatükk: Tunnike hiljem istub Tõnu Prillup kambris laua otsas ja vahib suuril silmil värisevasse paberilehte, mida ta käes hoiab. Nõnda istub ja loeb mees juba kaua, ilma täppigi taipamata, mis seal sees on, kuigi ta kirjutatud kirjast veerimisi võitu saab. Prillup ei tea korraga, kus ta silmad seni on olnud. Mari on kasvanud, Mari on küpsenud - Tõnul ei ole enam kolmat last. Mari on kauninenud, üleöö kauninenud, ta on end salaja kuhugi imekaevu kastnud. Ta nõuab selgitust miks Mari korraga ümber mõtles ja talle midagi ei mõelnud. Kuid Mari ei selgitanud eriti. Alles nüüd taipab Tõnu mis juhtus ja sosistab öösel naisele: "Naine, naine, miks sa mu maha jätsid!". Kuid Tõnu läheb uhkust täis. Tema saab Mäeküla piimad endale. Tema saab rikkaks. Teised vahtigu kõrvalt. Kodus aga on Tõnu libe...

Kirjandus
247 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Marie Under

silmitsedes karjas selles: Kergitasid oma rõõmu, "Kaasas pole karjalast?" tuulutasid elulõõmu, põsel hõiskas verevärv. Lapsehukkaja Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Juba kolmat õhtut valgma pardal käin: ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin? Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään. Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug Kuutõbine Kuu nüüd kõike vahastand: kuldab riismeid, vana kolu, räpast, sapist meeleolu, kõik mu mured lahastand. Päeval ramb ma, jõuetu, majatu ja õuetu. Nüüd ma lendan, üle linna...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Ütelge talle, kas oleksite tulnud või ei?" ,,Oleks vist küll tulnud," ütles Indrek. ,,Kuidas?!" hüüdis direktor ägedalt, kuna naerumuie laienes kõigil nägudel, mida märgates härra Maurus lausus saksa keeles: ,,So ein Landscher, ein Tere-tere!" Siis pöördus ta uuesti Indreku poole ja rääkis eesti keeli: ,,Teie ütlete, et teie oleks tulnud, kui oleks kõlistanud üks kord -- ei avata, teist kõrda -- ei avata, kolmat kõrda -- ei avata, kümnendat kõrda -- ei avata? Kuidas te siis oleks tulnd, kui ei avata? Ütelge ometi, kuidas? Ja kes teile siis avab, kui Kopfschneider istub ülal ja sööb? Te nägite ju ise, alttoad olid tühjad, uksed lukus. Tähendab, kas oleksite tulnd, kui ei avata?" ,,Ega siis küll," oli nüüd Indrek nõus. ,,Noh, siis ütelge seda lätlasele vene keeles, sest eesti keelt ta veel ei mõista, saate aru -- veel ei mõista...

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
21
doc

LENNART MERI ELULUGU

Töö põhineb raamatutel ja artiklitel, töös on kasutatud ka erinevaid veebilehtedel olevat informatsiooni. Töös leidsid muuhulgas kasutust järgmised Lennart Meri isikut käsitlevad raamatud: Andreas Oplatka ,,Lennart Meri ­ Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga" (2001), Lennart Meri ,,Poliitiline testament" (2007), Tarmo Vahter ,,Lennart Meri, kolmat põlve poliitik" (2009) ja Henn Põlluaas ,,Lennart Meri, vabaduse valus valgus" (2011). Samuti põhineb töö materjalil, mille loovtöö autorid said inimeste seas korraldatud küsitlusest. 4 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 1929­1988 1.1. Noorusaastad ja haridus Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. Lennarti emal olid eesti-rootsi...

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Naljandid ja anekdoodid

Kui härja-aajad mööda läind, pidand nad jälle aru, et kas minna hädalisele appi 10 või ei. "Ei meil põle aega," ööld üks ja nad läind jälle edasi. Varas ronind puu otst maha ja läind uuesti meestest ette ja poond ennast jälle ülesse. Mehed üteld, et kui meie esimesest mööda läksime, siis lähme teisest kua. Nii sündind kua kolmat ja nellat korda. Nellanda korra aal hakand mehed selle üle vaidlema, et kas oli kolm või neli ülespoodud inimest. Vaidlus läind ikke suuremaks ja viimaks, et näha, kumbal õigus on, läind mehed tagasi, et ära lugeda, pailu neid oli. Nad sidund härja niikauaks puu külge kinni. Nii kui varas seda näind, võtt ta härja puu küllest lahti ja läind kus seda ja teist. Varsti läind väljaõppind varga isa mõisa ja reakind, et härg juba poja käes. Soand teine jälle palga...

Kultuur
9 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele ajalugu

• miljon, miljard: hilised laenud saksa keelest Uurali algkeeles numeraalide süsteem arvatavasti alles kujunema hakkamas Soome-ugri algkeeles tõenäoliselt juba kümnendsüsteem • üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend) • Helle 1732: ükskolmat (’21’), kakskolmat (’22’), üksviiet (’41’); üheksakümmend ja üks (’91’) • Ahrens 1843: viis rubla kolmat kümmet (’25 rubla’) • kümmend: vana partitiiv sõnast kümme (partitiivi kunagine kohta osutav tähendus, vrd elatiiviga) • poolteist; vanas kirjakeeles pool kolmat (‘kaks ja pool’), pool neljat (kolm ja pool), pool viiet (‘neli ja pool’) Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline *ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen)...

Eesti keele ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) Võõrsõnad Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem - väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk,...

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

· enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti...

Eesti keel
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun