Homonüümid Samakujulisi, kuid erineva tähendusega sõnu nimetatakse homonüümideks. Homonüümid sarnanevad kas täielikult või ainult häälduse või kirjapildi poolest, nt aru (rohumaa) ja aru (mõistus) on täielikud homonüümid, sest neid hääldatakse ja muude takse ühtviisi, tuss ja duss on sarnase hääldusega, palk (tasu) ja palk (puu) on sarnase kirjapildiga, aga erineva hääldusega sõnad. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormides neid nimetatakse täis homonüümideks. Näiteks sõna tint tähistab nii kala kui ka kirjutusvedelikku ning mõlemad sõnad käänduvad ühtviisi. Nt Konservikarbis oli alles veel mitu tinti. Mul on vaja tinti, et sulepead täita. Mõne sõna puhul võivad kokku langeda vaid üksikud vormid, näiteks sõna reis võib tähendada jala osa või teekonda ja kokkulangevus on ainult ainsuse nimetavas käändes: reis, reie, reit ja reis, reisi, reisi
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.:
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine).
Eesti keele struktuur I 1. Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela
paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest) Märgib sõnu, mida ei tohi mingil põhjusel kasutada. Usuti, et sõna on tegu. Tabu-alust asendab eufemism( kr k heaütlus)
kogum, sõne aga sõna tekstis. Leksikaalne üksus on keeleüksus, millel on tähendussisu, see võib olla sõna või sõnade püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat on hüperonüüm ja hüponüüm, õnnelik ja õnnetu on antonüümid, ehk vastandtähendusega sõnad. Sõna rohi `ravim' ja `muru' on polüseem, kuna selle eri tähendused on omavahel seotud; soe `mitte külm' ja soe `hundi' aga homonüümid, kuna siin on tegemist kahe erineva sõna vormidega, mille häälikuline kokkulangevus on juhuslik. Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni
ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse
) leplikkusest (millest?) leplikkuseta (milleta?) leplikkusele (millele?) leplikkusega (millega?) EKSAMIKS I. Tõmba valesti kirjutatud sõnale joon alla ja kirjuta sõna iga lause järele õigesti (võõrsõnad!) II. Täida tabel (Kui ei saa moodustada i- ülivõrret, moodusta kõige- ülivõrre) III. Moodusta laused, mille verb oleks järgmises vormis IV. Leia etteantud tähega antonüüm V. Leia kahe sõna kokkulangev vorm (homonüümid) VI. Kirjuta õigesti (suur ja väike algustäht) VII. Vajadusel ühenda sõnad (kokku- ja lahkukirjutamine) VIII. Paranda stiilivead Kokku 100 punkti Hindamine ,,5" 100-90 punkti ,,4" 89-70 punkti ,,3" 69-46 punkti ,,2" alla 45 punkti
mitmetimõistetavust. Reklaamid kasutavad tihti pahatahtlikke sõnamanipulatsioone oma kasumi eesmärgil. Otsene kutse tuntud reklaamlausest „tule võta raha“ peidab endas palju enamat, kui esmapilgul tundub. Inimesed järeldavad emotsioonide ning hääletooni põhjal neile välja öeldut. Sõna kirjapilt võib olla ühesugune, kuid viis selle väljaütlemisel võib muuta selle tähendust. Võime öelda, et hääletoonis peitub sõna jõud. Homonüümid on sõnad, mida kirjutatatakse ühtemoodi, kuid tähendus on erinev, seega võime ühe sõna välja hääldamisel mõelda erinevatele asjadele. Ilma teisiti mõistmiseta poleks avastatud tänapäeval olemas olevaid füüsika ja keemia teadmisi ning erinevaid esemeid, milleta me enda elu ette ei kujuta. Arvan, et mitmetimõistetavus on meid edasiviiv jõud, milleta me ühiskond ei saaks korralikult toimida.Võib öelda, et keele mitmetimõistetavus on
club> klubi).12 Kui varem kasutati mugandeis üsna palju s-d ja z-d ja ühendit dz, siis nüüd kasutatakse neid vähem. Näiteks jet ski on mugandatud kujul jeti või jett, jam kujul jämm, gel kujul geel. Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel). Igas keeles leidub homonüüme, nii ka eesti ja inglise keeles. Homonüümid võivad hoida tagasi sõnade eestipäraseks muutmist. Mugandkujud nagu laim, lobi, rokk ja räpp on üsna kiiresti omaks võetud ilmselt seetõttu, et nende homonüümid on pigem halva maiguga sõnad. 10 Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. 11 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. 12 Samas 6 Muutused sõnade tähendustes
- jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev - tee (jook, kõnnitee, käsk) Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev - palk - sulg - metsa Homofoonid: Hääldus sama, kirjapilt erinev - müüa - müüja - maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub).
kannatamatu, häbelik – häbematu) 2. eesliide eba- : ( harilik- ebaharilik, mugav – ebamugav) 3. liitsõna esiosis mitte- : (söödav – mittesöödav, loetav – mitteloetav) Samalaadseid liiteid /sõnamoodustusvahendeid kasutatakse teisteski sõnaliikides eitava tähenduse saamiseks ( kannatlikkus – kannatamatus) Võõrsõnadel on omad vastandtähenduse saamise moodused (sümmeetriline – asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima) 5. Homonüümid Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna. *Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis (paradigma) nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad
- võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid - Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne
Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule Jutustus-tegelasi kujutatakse arengus, võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti, esitatakse tavaliselt jutustaja vaatepunktist Karakter-tegelase individuaalsed loomuomadused(päritolu, huvid, välimus jne)
nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis, sahmerdis, kekutis. Liitsõnade näiteid:närukael, lobamokk, pläralõug, pudrulõug, tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang;paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. 2. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku.
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi võtame aluseks järgmise kaksikjaotuse: 1) sama või lähedane tähendus - erinev vorm a) sünonüümid (nuga ja väits) b) antonüümid (hea ja halb) c) hüponüümid (roos hüponüüm ja lill hüperonüüm) 2) sama või lähedane vorm - erinev tähendus (suhe kahe lekseemi vahel) a) homonüümid (sulg (sule) ja sulg (sulu)) b) paronüümid (enamik ja enamus) Sünonüümia Sünonüümia ehk samatähenduslikkus on kahe või rohkema vormilt erineva lekseemi denotatsiooni identsus. - Sünonüümid on seega kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad (ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; söakas ja vapper). Sünonüümiast veel:
Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Folkoor- rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule.
Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis vähem š ja ž häälikuid, kuna neid 4 S. Liiv, Kuul selver ruulib. Mõtteid ka 1999.aasta ÕS-i kohta.- Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, 424-426 6 peetakse eestlaste häälduspärasusele võõraks. Vahel võib ette tulla, et sõnade eestipärased versioonid ei lähe laialt käibele nende homonüümia tõttu. Sõnade laim, lobi, rokk ja räpp homonüümid on üsna negatiivse väljundiga, kuid nende paremaks mõistmiseks tuleb alati lähtuda kontekstist. (Leemets 2001: 44-45) 4. SÕNAD JA NENDE TÄHENDUSED Enamasti võetakse üle need sõnad ja tähendused, mis on parasjagu aktuaalsed. Mitmetähenduslikke sõnu ja homonüüme võidakse laenata eri aegadel mitu korda, kõik sõltub sellest, milline mõiste parasjagu tähistamist vajab. Esineb mitmeid sõnu, millele inglise keele eeskujul on eesti keeles uus tähendus antud,
kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 16. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. 17
Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ader-sahk, sepavasar-kuvalda. Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja).
Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja).
Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kuntseeposi. Rahvaeepos - kangelaslugudel, Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul. ["Kalevipoeg", "Ilias", "Odüsseia".] Epiteet - lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Omadussõna. Fraseologism - mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. [lihtfraseologismideks ja lauselisteks fraseologismideks] Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Humoresk - lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali - Juhan Liivi "Juak" või Peet Vallaku "Maanaine" Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei
3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks < fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes) 4) Laenu ortograafia kujuneb vahenduskeelte mõjul (kreeker < vn, lükra < sm) (Leemets 2003) Võib juhtuda, et sõnu ei taheta eestipärastada ka homonüümipelguse tõttu. Mõned mugandikujud, nt laim, lobi, rokk ja räpp on paremini omaks võetud kui teised. Küllap seetõttu, et nende sõnade homonüümid on üsna negatiivse tähendusega. 3.3 Mis juhtub sõnade tähendusega? Kui lähtekeele sõnal on ainult üks tähendus, kantakse see tavaliselt üle muutumutanua. Näiteks baarmen, hamburger ja piksel. Enamikel juhtudel on vaja üle võtta vaid see tähendus, mis on parasjagu kõige aktuaalsem. Näiteks suur osa arvutiterminoloogiast: click, save, file, link, site, web jpt, mille tähendus on eesti keeles märgatavalt kitsenenud.
Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis. Antonüümid vastandtähendusega sõnad, nt must valge, ilus kole. Homonüümid sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis. Paronüümid kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik enamus, enne ennem. 3. Häälikud ja foneetika semijootik-teadus märgi süsteemidest foneetika-häälikusüsteemi uuriv teadus fonoloogia-uurib häälikute kasutamist keeles morfoloogia-keele vormi õpetus süntaks-teadus,mis uurib sünadest lausete moodustamist
4. Õiguskeel Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid, mis peavad olema täpselt ja arusaadavalt formuleeritud. Õiguse ,,täpsus" tähendab seda, et elulised asjaolud ja õiguslik tagajärg peavad olema täpselt formuleeritud ja teineteisega kooskõlas. Lisaks grammatikareeglitele on vaja tunda ka sõnade tähendust. Kasutatavad mõisted peavad olema selged ja kasutatud sobivas kontekstis. Probleemsed on võõrsõnad ja homonüümid, mis on kirjapildilt sarnased, kuid kontekstist olenevalt omavad erinevat tähendust. Vältimaks selliseid olukordi luuakse mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, kus täpsustatakse mõiste sisu.17 Töö autori arvates on antud õigustloova akti õiguskeel täpne. Seaduse kolmandas paragrahvis on defineeritud akti olulisemad mõisted, et akt oleks selge ja üheselt mõistetav. Definitsioonide lisamisega püütakse vältida võimalikku segadust akti käsitlemisel. Leidub ka
emotsioonid, mida sõna esile kutsub. I OSA TRADITSIOONILINE LOOGIKA TERMIN õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka FRASEOLOOGILISEKS terminiks. Termin võib olla: UNIVOOKNE e. ühetähenduslik e. ühemõtteline EKVIVOOKNE e. mitmetähenduslik ANALOOGILINE Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Homonüümid- samakujulised sõnad, mis tähistavad erinevaid termineid Klassikaline definitsioon võrdleb kaht terminit: 1)See, mida defineeritakse LIIGTERMIN 2)Üldisem termin, mille abil defineeritakse SOOTERMIN TERMINI MAHT JA SISU MÕISTE SISU on komplekt põhitunnuseid, mida peavad jagama kõik objektid(nähtused jm), mida see mõiste haarab, kusjuures sellist tunnuste komplekti ei esine objektidel, mida see mõiste ei haara.
Ä - + + - - Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 8. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. * Homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega)
mingile väitele esitatakse vastuväide, nt enda teha kõik ja mitte miski · astendus e gradatsioon tähenduslik tõus, nähtust isel teatud tähendusliku nt paremaks muutumise kaudu · retooriline pöördumine/hüüatus oh jumal, tule taevas appi, tere, hurraa; ilukõne väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet) · sõnamängud e kalambuurid nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses · siire e anzambmaan lause katkeb värsi lõppedes, aga jätkub järgmises värsis (emal meeldib reisida ja isa toas istuda samuti ei malda alati) · parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid
Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslikku keelekasutust iseloomustab: 1. kujundlikkus 2. rütmiline kõne ( e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine ) 3. Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism 4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7. Kontrast ( e ühtsuse nägemine erinevad ja erineuse leidmine ühtsuses ) 8. Uudsus, üllatus, harjumatus vana, tuntu ja tavalise taustal Metafoorid, riimid, värsimõõt, epiteedid jne. Tähendusühtsuse suurenemine, väljendusühtsuse suurenemine, uudsus, harjumatus ( kordused ja vastandused, ümberütlemised jne ) 6. Mis on kujund
distinktiivne distributsioon (leidubvähemalt üks minimaalpaar) >eri foneemid komplementaarne distributsioon(+sarnasus) > sama foneemi allofoonid Sõna, homonüüm, homofoon, homograaf Sõna Tüüpiline sõna • esineb üksi • liigub tervikuna • omab tähendust ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt • homonüümid tee - tee • homofoonid müüja - müüa • homograafid palk - palk Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • allomorf – morfeemi variant sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt Morfeemide liigid • vabad <- -> seotud • leksikaalsed <- -> grammatilised
aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei
Unitermkaardid on kastis korrastatud märksõnade tähestikulises järjekorras. Otsingul määratakse päringus sisalduvad otsitunnused,võetakse unitermikartoteegist vastavad uniternikaardid ja võrreldakse visuaalselt kaartidel kirjutatud numbreid. Sellises mehhaanilises süsteemis ei ole võimalik määrata näiteks terminite lähedust. Selle otsisüsteemi kasutamisel võisid tekkida probleemid sõna erinevas tähenduses. Ei tegeletud sellise probleemiga nagu sõna sünonüümid, homonüümid jne. Puudub sõna täpsustus, erinevas kontekstis on sõna tähendus erinev. Seega võib juhtuda, et sama otsinguga leitakse väga erineva teema materjal. 23. Milles seisneb valikteadistus (SDI selected dissemination of information)? Valikteadistus on süstemaatiline (bibligraafia) info vahendamine mingi ainevaldkonna kohta. Teenintatava püsiv infovajadus on infokeskuses fikseeritud ning uut saabuvat materjali jälgitakse fikseeritud päringutest lähtuvalt
aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei
d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). SÕNAVARA e LEKSIKA: Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis. Antonüümid vastandtähendusega sõnad, nt must valge, ilus kole. Homonüümid sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis. Paronüümid kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik enamus, enne ennem. Neologism uudissõna, nt majandussurutis. Arhaism vananenud sõna, nt triiphoone (kasvhoone). Võõrsõna mõnest teisest keelest meie keelde laenatud sõna, sisaldab võõrhäälikuid (s, z, z, f ja sõna alguses g, b, d).
Tähtsaimad on substantiivide KÄÄNE ja verbide ISIK, millele toetub paljudes keeltes lause põhistruktuur. Keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad keele muutesüsteemi. Lekseemide eri muutevormid, mille moodustamist muutesüsteem võimaldab, on erinevad grammatilised sõnad. Nullmorfi korral ei erine kaks muutevormi teineteisest oma väliskujult ning tekivad homonüümid. Sama sõnaliigi sõnad jagunevad sageli alarühmadeks sel viisil, et eri alarühmadel on neile omased tunnused, mida ei pruugi esineda teistes rühmades. Eri alarühmadesse kuuluvatel lekseemidel on seega (tervenisti või osaliselt) erinevad eksponendid sama morfosüntaktilise tunnuse väljendamiseks. Alarühmale tüüpiline afiksite kogum määratleb teatud muuttüübi, mida eesti keeles nimetatakse käändkondadeks (nimisõnadel) ja pöördkondadeks (verbidel).
Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. J. Wainright: keele nn. viipeline mõõde - keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja žestidele; suuline kultuur/rahvakultuur - keele kõlalised, rütmilised,
eest kuskile; sidesõnad. sõnavormid - ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. Sõnavormid erinevad üksteisest oma grammatilise tähenduse poolest. sõne teksti statistiline üksus; tühikute vahel olev üksus. Sellest räägitakse teksti pikkuse puhul lekseem sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt. homonüümid vormi poolest sarnased, tähenduse poolest erinevad:tee - tee homofoonid hääldatakse ühtmoodi, kirjutatakse erinevalt: müüja - müüa homograafid kirjutame ühtmoodi, hääldame erinevalt: palk - palk 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega.
Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 5) Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 4 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ 4 Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 5) Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega)
(kõnekeeles avalduvad foneemid erivariantidena (isikupärast või kiirusest või talle järgnevast häälikust jne) ja neid nim allofoonideks. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendusega üksused morfeemid. Foneemid e l u annavad morfeemi elu. Sama morfeemi erikuju on allomorf. Ja morfeemidest pannakse lõpuks kokku ja sõnavormid. Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it FoneemmorfeemSõna fraas laused. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. ( ee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall). Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 6. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega)
Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. Impressionism- 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi. Nt, Tammsaare
Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähutvalt. Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega(nende moodustamisega).
See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud, teisalt kõik asjad midagi tähendavad. G.Frege püüdis leida matemaatika kriisile lahendust. Matemaatika ei ole midagi muud kui üks keel. Me peame seda korrastama. Ta püüdis leida sellist teed, kus mõistete tähendus oleks optimaalne. Keeles (tavakeeles) on olemas sünonüümid ja homonüümid. T T M T M T T T Matemaatika keele aluseks pidas ta loogikat. Hiljem ta sai aru, et loogika ei ole kõige elementaarsem asi ,,Tähendusest ja osutusest" (Sisust ja tähendusest) Ch.S. Peirce Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F
Jutt on oodatava käitumise liigist ja määrast või riikliku sunni liigist ja määrast. Täpsuse ja arusaamise saavutamisel ei piisa grammatikareeglite tundmisest õigusnormide sõnastamisel. Sõnadel on õiguses eriline koht, kuna õiguse subjekt peab aru saama selle sõna/lause tähendusest. Muidu võivad tekkida raskused õiguslike tagajärgede elluviimisega. Arusaamise raskused võivad tekkida ükskikute sõnade puhul, aga ka siis, kui kasutatud terminid on homonüümid (samakujulised eritähenduslikud sõnad). Seadusandlus püüab olukorda leevendada spetsialiseeritud (definiivsete) õigusnormide loomisega, need normid kuuluvad mittetäielike normide hulka ning nad omavad õigusliku jõu seoses teiste õigusnormidega. Ilma õiguse täpsuseta on õigust raske realiseerida, kuna ei ole teada, mis õiguslikke tagajärgi teatud elulised asjaolud endaga kaasa toovad.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 10.2 Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 10.3 Termin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 11 Mõiste- ja tähendusseosed 73 11.1 Tähendusseosed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 11.2 Polüseemid ja homonüümid . . . . . . . . . . . . . . 75 11.3 Mis on sõna? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 11.4 Sünonüümid ja polüseemid . . . . . . . . . . . . . . . 76 11.5 Aga see tähendab ju hoopis .. . . . . . . . . . . . . . 77 11.6 Seos mõiste ja seda tähistava termini vahel . . . . . . 77 11
Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, "Poeetika", lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus -- vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright ("Poetry. The Basics," lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel
palju kasutatud. Homonüümias on sõnad seotud juhuslikult, aga naudime viisi, kuidas on juhuslikkus toote kasuks mängima pandud. Polüseemia ehk sõna eri tähenduste ärakasutamine on reklaamides levinum kui homonüümia. Tavaline on, et kehaosade nimetustel on ka metafoorid (suu vs jõesuu). Need sõnamängud mõjuvad loomulike ja mitte nii otsituna kui üksteisest tähenduse poolest kaugel olevad homonüümid. Kõige huvitavamad on reklaamid, mis esialgu panevad tarbijat ühte mõtet omaks võtma, hiljem toimub pööre ja tuleb uus mõte omaks võtta. Eestis on seda palju uuritud, lisaks esineb palju. Reklaamides mängitakse seksuaalsusega, nt Mis Su minut maksab?, aga sama taotlevad ka alasti ringi jooksva mehe õllereklaam või reformierakonna reklaam Kõigil tõuseb. Metafoori peetakse kõrvalekaldeks otsesest keelekasutusest. Osa teoreetikuid peab seda
* Arsitotelese algatatud filosoofilist koolkonda nimetatakse peripateetikuteks (peripate kr k "ringi jalutama") 81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Aristotelesele on omistatud u 400 teost, paljud neist märkmete kujul, võib- olla ka Aristotelese õpilaste loengukonspektid. Tema teosed proos vormis, Platonil dialoogid. * loogika (koondatud ühisnimetaja "Organon" ("Tööriist") alla) - sünonüümid, homonüümid, mõttelised kategooriad. Teosed mõjutanud kristlikku skolastikat. * kirjandusteooria: "Poeetika" (ehk "Luulekunstist"), käsitleb tragöödiat * retoorikateooria: "Retoorika" - käsiraamat kõnede koostamiseks * eetika: "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" - eetika alased nõuanded. Mis on sõprus jne. * metafüüsika: "Metafüüsika" * poliitikateooria: "Poliitika" * loodusteadused: "Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest",
annaabi.ee 
