Biokeemia PRAKTIKUM: Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist.
Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Geelkromatograafias protsess viiakse läbi kinnises
Praktiline töö nr. 2: SDS-PAGE elektroforees NB! Geeli valmistamisel kasutasime akrüülamiidi, mis on tervisele kahjulik, seetõttu töötasime kummikinnastega. Elektroforeesi aparaadi kokku panemine Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistada lahutav geel (resolving gel) (10%), mis koosneb järgmistest komponentidest: Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% 3,3 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) 2,5 ml 10% SDS 0,1 ml mQ 4,0 ml APS 70 µl TEMED 7 µl Segasime omavahel antud järjekorras kokku: vesi 4x lahutava geeli puhver SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus
Polüpeptiidide omavaheline kovalentne seondumine vähendab valguproovi analüüsi täpsust, kuna sama molekulmassiga bändid võivad sisaldada ühte polüpeptiidi või dimeeri/terrameeri. Taolise probleemi ärahoidmiseks kasutatakse proovi ettevalmistamise käigus redutseerivat agenti dithiothreitol (DTT või Clealand`i reagent) või 2-merkaptoetanooli (2-ME). Redutseerivates tingimustes lagunevad disulfiidsidemed ning disulfiidseotud valkude oligomeerid algunevad. „Plaat” geeli vorm koosneb kahest paralleelsest klaasplaadist või plastiklehest, mille vahele on asetatud tihendid (spacerid) vahemiku tekitamiseks ning geeli äravoolu takistamiseks servadest. SDS-PAGE elektroforeesi puhul kasutatakse kihilist kahe geeli kombinatsiooni. Esmalt valatakse kahe plaadi vahele lahutav geel ning järgnevalt kontsentreeriv geel. Kontsentreerivasse geeli asetatakse enne polümeriseerumist kammid, mille abil tehakse geeli taskud proovide jaoks
YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 20.02.13 12.03.13 Teooria Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete eri suurusega molekulmasside liikumiskiirusel. Ained liiguvad läbi peeneteralise geeli erineva kiirusega: suure molekulmassiga osakesed liiguvad kiiremini kui väikese molekulmassiga. Protsess viiakse läbi kolonnis, kus on pundunud geel ja mille poorid on samas suuruses lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Selleks, et uuritav proov saaks läbi kolonni liikuda, voolutatakse kolonni pidevalt vesilahusega ning kogutakse väljuv fraktsioon kindla mahu kaupa
Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonikromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ja võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis ehk kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Geelkromatograafia e geelfiltratsioonkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: Vv -kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht
SDS-PAGE ELEKTROFOREES Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. Valgud jooksevad geelis „+“ poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile „-„laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH - rühma tõttu. Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine Kontsentreeriv geel geel), (Ülemine geel) , 4% 10% Vesi 4,5 ml 3 ml 4x separating( stacking) 2,5 ml 1,25 ml buffer 40% 2,5 ml 0,5 ml acrylamide(AA)/bisacryl amide 37,5:1 (Bio-Rad) APS 100 µl 100 µl
..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin kahjulikud kosmeetikatooted, kuna paljud meist kasutavad seda igapäevaselt ning ei tea kuigi palju sellega kaasnevatest ohtudest. Ilutooteid kasutavad igas vanuses inimesed, et paremad välja näha. Näiteks määritakse ennast kokku keha,-käte,-ja jalakreemidega, pannakse juustesse geeli/lakki ning kasutatakse meigitooteid. Aga kas kasutatakse ikka õigeid produkte? Kas kasutusviis on õige? Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, milliseid aineid kindlasti nahale panna ei tohiks. Järgnevalt uurin välja, mis kosmeetika on kahjulik ja milliseid tooteid tuleks vältida. 3 1. KOSMEETIKA Eesti turule jõuab aastas umbes 10 000 kosmeetikatoote ringis. Kuigi
erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg)
jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg)
Kaia Kukk Priit Eek Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmasside, täpsemalt molekulide enda suuruste järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud:
liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,, laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri, mis on kindla suurusega valkude segu (selle järgi teeme hiljem kindlaks enda uuritud valgu suuruse, kD). Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine geel), Kontsentreeriv geel (ülemine 10% geel) , 4% Vesi 4,5 ml 3 ml 4x separating( stacking) buffer 2,5 ml 1,25 ml 40% 2,5 ml 0,5 ml acrylamide(AA)/bisacrylamid e 37,5:1 (Bio-Rad)
TALLINN 2010 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia on meetod, mis tugineb lahuses sisalduva erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne ja geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse, s.t. vastavalt molekuli suurusele. Antud kolonn sisaldas Sefadex G75 geeli. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised suurused: · Täidise maht ( Vt)
Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis mis sisaldas geeli Sefadex G-75. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanulitevahelise vedeliku maht Vv
Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist vi polü-akrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: 1
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv Graanilitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt= Vs+Vg
Õppejõud: Töö teostatud: 12.04.2010 Protokoll esitatud: 16.05.2010 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poolest). Geelkromatograafia kolonne iseloomustavad mahud: Täidise üldmaht Vt Kolonni vaba maht (graanulitevahelise Vv vedeliku maht)
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Laboratoorne töö 2.1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Tallinn Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse, koosnevad kas dekstraanist (glükoosi plümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis sisaldab D-galaktoosi ja 3,6-anhüdro-L- galaktoosi molekuli jääke) või polüakrüülamiidist.
2.1Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. Sissejuhatus Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuse sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelikraanuli pooride suurust ületavate mõõtmetega molekulid ei saa graanulitesse tungida.
vahel. MOBIILNE FAAS STATSIONAARNE FAAS Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada: - Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel.
Tiina Randla 27.02.2013 12.03.13 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Eesmärgiks oli ette antud lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmasside suuruse järgi. Seda saab läbi viia geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafiaga, mis on üks kromatograafia meetoditest. Tänu ainete erinevale molekulmassile liiguvad nad geelist läbi erineva kiirusega, kusjuures geeli poorsus peab olema selleks võimalikult ühesugune. Seda meetodit võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. 1.2 Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on kinnine süsteem ja ta on täietud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on umbes sama suured lahuses olevate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida kasutatakse koosnevad dekstraanist,
· Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,,laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine geel), Kontsentreeriv geel (Ülemine 10% geel) , 4% Vesi 4,5 ml 3 ml 4x separating( stacking) buffer 2,5 ml 1,25 ml 40% 2,5 ml 0,5 ml acrylamide(AA)/bisacrylamid e 37,5:1 (Bio-Rad)
Töö nr 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Geelkromatograafia üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisel nende molekulmassi järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega, kusjuures suured molekulid väljuvad enne, kuna ei mahu täidise pooridesse, väikesed molekulid aga sisenevad pooridesse ja seega nende liikumine aeglustub. Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Kolonn on kinnine süsteem, milles viiakse geelkromatograafia protsess läbi, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kolonni iseloomustavad suurused: Vv vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht)
1. Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist
Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Geelkromotograafias protsess viiakse läbi kinnises süsteemis- kolonnis.Kolonn on täidetud geeliga, ,mille pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakriilamidist.
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.1 Anna Logunova YAGB-22 103347 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist. Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafiat tehakse kinnises süsteemis kolonnis, kus on pundunud
2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks
YKL0060 Biokeemia Töö nr 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 17.02.2012 Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite ja soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride suurus on võrreldav lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele (s
Tallinn 2013 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poolest). Uuritava segu läbi kolonni transportimiseks ja erineva molekulmassiga ainete eraldamiseks,
polüakrüülamiidist. Geelkromotograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht ( V v) Graanulise vedeliku maht ( Vs ) Geelimaterjali e. maatriksi maht (Vg) Täidise kogumaht ehk üldmaht ( Vt) Seega: Vt = Vv+Vs+Vg Erineva molekulmassiga ainete segu läbib geelkromotograafia kolonni erineva kiirusega, molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt suurusele ehk vastavalt molekulide võimele difendeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolitatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis-ehk väljumismaht Vx , millearvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest
MALLE KREEN 1/03/2010 15/03/2010 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL (2.2) TEOORIA Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia (aka molekulaarsõel, eksklusioonikromatograafia) põhimõtteks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamisel ja proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride suurus on võrreldavad lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Kolonnis kasutatavad geelid koosnevad, kas dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate polüsahariid) või polüakrüülamiidist.
nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peenetralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Suurema molekulmassiga ained ei difundeeru geeli pooridesse ning seetõttu liiguvad nad kolonnis kiiremini ja väljuvad esimesena. Väiksema molekulmassiga ained difunteeruvad geeli pooridesse ja
töö nr. 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YASB-21 Andrei Popov 082559 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb pärast proovi kolonni sisestamist pidevalt lisada elueerimisvedelikku, mis ise ei muuda katse tulemusi.
(155308) Kuupäev: 26.02.2016 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Geelkromatograafia ehk molekulaarsõelte meetod ehk ekslusioonkromatograafia on meetod lahuses olevate ainete lahutamiseks nende molekulmassi suuruse järgi. Ained (milleks on makromolekulid, lisandid või soolad) liiguvad läbi poorse geeli erineva kiirusega, kusjuures proov liigub läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kolonnis, mille sees on pundunud geeligraanulid, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. [http://image.slidesharecdn.com/chrom-lect6-141121074837-conversion-gate01/95/chromatographic-methods- of-analysis-gel-chromatography-method-4-638.jpg?cb=1416556188] Geelkromatograafia kolonni iseloomustab täidise kogumaht
2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb pärast proovi kolonni sisestamist pidevalt lisada elueerimisvedelikku, mis ise ei muuda katse tulemusi. Läbi tulnud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt analüüsida
meetodil Üliõpilane: Jaroslav Marhivka (rühm B) Juhendaja: Ly Villo Teaduskond ja eriala: Matemaatika- ja loodusteaduskond, Geenitehnoloogia Matrikli Nr :134369 YAGB Sissejuhatus Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses olevate ainete lahutamisel nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühtlase poorsusega geeli erineva kiirusega. Seda meetodit kasutatakse makromolekulide segude lahutamiseks, puhvri vahetamiseks ja lisandite eemaldamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kolonnis oleva geeli graanulite pooride suurus on samas suurusjärgus segu makromolekulide dimensioonidega. Geelid koosnevad dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate lineaarne polüsahhariid) või polüakrüülamiidist (kopolümeer, mis koosneb akrüülamiidi ja
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine. Ained fraktsioneeritakse nende molekulmassi järgi, see tähendab, et erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proovi transportimine läbi kolonni toimub vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonn on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on vastavuses lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni kirjeldatakse järgmise mahtudefa:
Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus
molekulaarsõelte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Pärast komatograafiakolonni voolutamist analüüsitakse lahustunud aineid sobival meetodil. Aine kvantitatiivse analüüsi eluaadi fraktsioonides viisin läbi mõõtes optilist tihedust nähtavas ehk visuaalses (VIS) piirkonnas, kuna töös uurisin värvilistest komponentidest koosnevaid segusid.
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamisel ja proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride suurus on võrreldavad lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Kolonnis kasutatavad geelid koosnevad, kas dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate polüsahariid) või polüakrüülamiidist.
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvaid erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist, või D-galaktoosist. Kui läbi kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu siis molekulid lahutuvad vastavalt suurustele
Tallinna Tehnikaülikool Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Tallinn 2019 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. See on võimalik tänu lahuses sisalduvate ainete erinevate molekulmasside tõttu. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proov transporditakse läbi geeli vesilahuse abil, mis aitab erinevate molekulmassidega ainetel üksteisest eralduda. Suurema molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli kiiremini, sest need ei mahu täidise pooridesse ära. Väiksema molekulmassiga ained liiguvad aga aeglasemalt, sest nende molekulid sisenevad pooridesse ja liikumine aeglustub. Kogu protsess viiakse läbi kolonnis. Kogu protsessei käigus on võimalik teha kindlaks iga aine
Thermoplasma acidophila on mükoplasma sarnane organism, ovaalse kujuga ning millel puudub raku sein.Plasma membraan on eraldatud. Tavaliselt areneb ja kasvab pH tasemel 2 ja soojuskraadil 59°C. Selle mikroorganismi lipiidide uurimised on näidanud, et esineb laiahulgaliselt pika ja hargneva ahelaga tsinkalküüle ja glütseroole, rasvhappe estrid on väga väike kogus. Membaani puhtus on hinnanguline elekton mikroskoopilisuse pärast, desoksüribonukleiinhape olemasolust ja polüakrülamiidi geeli omadusest esile kutsuda elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on inimesele kasulik kuna tulevikus võib just see bakter päästa sadu inimesti stressist ja üleüldisest keskkonna pingest.
AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist vōi polüakrüülamiidist.
algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevool läbi tervete veenide. Konservatiivne ravi - kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune
GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 03.04.2012 16.04.2012 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist vi polüakrüülamiidist.
· Oma küüned viilitakse lühikeseks ja karestatakse et tagada parem haakumine plastmassist pikendusega ehk tipiga. · Valitakse sobilikud tipid (sirged või kumerad) ja liimitakse need oma küüne otsale. · Klient valib endale sobiliku pikkuse ja kuju. Seejärel tasandatakse tipi ja oma küüne üleminek. Oluline on kasutada ka spetsiaalset puuri, et eemaldada küünelt üleliigne liim ja väiksemadki ebatasasused. · Enne geeli peale kandmist tuleb küüne pind spetsiaalse vahendiga puhastada, et tagada maksimaalne haakumine. Seejärel kantakse peale geel. · Geeli kihtide arv sõltub konkreetsetest vahenditest. Kui kihid on ultraviolettlambi all kõvastunud, puhastatakse küüs ja antakse talle õige kuju ja puuriga töödeldakse küünenaha äär, et geeli väljakasv ei jääks paistma. · Võimalik on ka prantsuse maniküüri stiilis geelküüned (otsad valged). Selleks kasu-tatakse
Antud juhul võiks vast veidi materjali ümber struktureerida ja paar täiendavat lauset juurde kirjutada" Teoreetilised alused: Geelkromatograafia kromatograafia meetod, mille põhjuseks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende moleekulmassi suuruse järgi. Põhiliselt kasutatakse erinevate biomolekulide lahutamiseks orgaanilistest lahustest. Meetodi põhimõte: lahuse sisaldavad molekulid liiguvad läbi geeli erinevate kiirusega sõltuvalt molekuli suurusest. Tüüpiline kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuarist ja kollektorist. Kolonn süsteem, kus viiakse geelkromatograafia protsess. Kolonn on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisaldavate makromolekulide dimensioonidega. Selleks, et transpordita uuritava segu läbi kolonni ja
annaabi.ee 
