Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil (0)

5 VÄGA HEA

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

Teooria

Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvaid erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks.
Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis – kolonnis , mis on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist, või D-galaktoosist.
Kui läbi kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu siis molekulid lahutuvad vastavalt suurustele. Et segu läbi kolonni transportida ning erineva molekulmassiga ained lahutada voolutatakse seda sobiva vesilahusega ning kogutakse eluaati kindla mahuga fraktsioonide kaupa.

Töö käik

Ettevalmistus

Töös kasutasin geeli Sephadex G-75 ning tema fraktsioneerimispiirkond on 3000-80000D, k = 0,1
Täidise kõrguseks mõõtsin L = 32cm ja läbimõõduks d = 1,7cm -> r = 0,85cm
Arvutasin täidise kogumahu: Vt = L·πr2= 32 · 0,852 = 72,63cm3
Arvutasin geelmaatriksi mahu: Vg = k·Vt = 72,63 · 0,1 = 7,263cm3 ja maksimaalse eludeerimismahu
Vxmax = Vt – Vg = 72,63 – 7,273 =65,357 cm3
Arvutasin fraktsioonide üldarvu teades, et ühe fraktsiooni maht on 2ml. n = Vxmax/2 = 65,357 / 2 ≈ 33
Nummerdasin katseklaasid

Praktiline töö

Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt tilkuma keeduklaasi.
Reguleerisin kolonni voolutuskiiruseks ligikaudu 1ml/min
Kui vedeliku tase langes geeli pinnani sulgesin kiiresti väljavooluava.
1ml pipetiga sisestasin ühtlaselt geeli pinnale uuritava proovi, mis koosnes:
Dekstraansinisest – 3mg/ml
Müoglobiinist – 6mg/ml
ONP – aspartaadist – 0,3mg/ml

Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes:

20mM Tris/HCl

0,15M NaCl

Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra.
Voolutasin kolonni 1ml/min ja kogusin fraktsioonid 2ml kaupa katseklaasidesse.

Mõõtsin kõigi fraktsioonide neeldumismaksimumid spektrofotomeeril. Eelnevalt oli kolonnist jõdnud läbi voolata 17,5ml eluaati, alates millest hakkasin fraktsioone koguma.

Fraktsioonides 1-4 mõõtsin neelduvusmaksimumi sinise värvi lainepikkusel 625nm
Fraktsioonides 4-13 mõõtsin neelduvusmaksimumi pruuni värvi lainepikkuse 410nm
Fraktsioonides 14-24 mõõtsin neelduvusmaksimumi kollase värvi lainepikkusel 360nm
Fraktsiooni nr
Elueerumismaht V, ml
Optiline tihedus, A
1
19,5
0,009
2
21,5
0,153
3
23,5
0,152
4
25,5
0,033
5
27,5
0,6083
6
29,5
1,7289
7
31,5
2,1229
8
33,5
1,3704
9
35,5
0,5706
10
37,5
0,2134
11
39,5
0, 1547
12
41,5
0,131
13
43,5
0,1824
14
45,5
0,021
15
47,5
0,038
16
49,5
0,059
17
51,5
0,0785
18
53,5
0,2847
19
55,5
0,7203
20
57,5
1,0875
21
59,5
0,9052
22
61,5
0,4464
23
63,5
0,1631
24
65,5
0,0533
25
67,5
0

Tulemused

Kolonni parameetrid

Täidis: Sephadex G-75
Pundumistegur: k = 0,1
Täidise kõrgus: L = 32cm ja diameeter : d = 1,7cm
Täidise kogumaht: Vt = 72,63cm3
Maksimaalne elueerimismaht : Vxmax = 65,357cm3
Fraktsioonide arv n = 25

Kromatogramm

Teades, et komponentideks olid:
Dekstraansinisest – 3mg/ml, Mr = 2 · 106
Müoglobiinist – 6mg/ml, Mr = 1,7 · 104
DNP – aspartaadist – 0,3mg/ml

Kuna sinine desktraansinine voolas läbi kolonni kõige kiiremini võib järeldada, et tema molekulmass on suurim. Kahjuks ma DNP aspartaadi molekulmassi ei tea, mistõttu on keeruline oletada, kumb väljus kolonnist enne, kes müoglobiin või DNP – aspartaat .

Eluaadi maht dekstraansinise kõrgema kontsentratsiooni hetkel Vxmin = Vv = 31,5ml
Kuna ma OPN – aspartaadi molekulmassi ei tea siis oletan, et ONP – aspartaadi molekulmass on väiksem. Vx = 26ml

Kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima konsentratsiooniga fraksioon Vx1max = 57,5ml
Vx1max = 57,5ml ≠ Vxmax = 65,357 tõenäoliselt on see viga tekkinud, kas kolonni mõõtmisel või fraktsiooni ei ole täpselt kogutud. (katseklaasidele tehtud markeriga märked on kaheldava väärtusega ning võivad varieeruda).
Arvutan Rf väärtuse. Rf = Vx – Vxmin / Vxmax – Vxmin = 43,5 – 31,5 / 65,357 – 31,5 = 0,35

Analüüs

Tõenäoliselt sattus viga sisse kolonni mõõtmisel sest, kui kolonni diameeter oleks 1mm võrra väiksem
(d = 1,6mm -> r = 0,8mm) siis 0,82 · 32 · π = 64,34ml ja Vxmax = 64,34 – (64,34 · 0,1) = 57,9ml on peaaegu sama maht, mida ma väljunud elueerimimahtu vaadates sain. Lisaks sellele on põhjust uskuda , et tulemustes on 20%-line viga, kuna algselt tehtud valearvestuse tõttu sai võetud fraktsioonide kogumiseks vähem katseklaase, kui oleks pidanud (võtsin 26, kuigi vaja oleks läinud 33) aga kõik fraktsioonid mahtusid võetud katseklaasidesse ära, mistõttu on põhjust uskuda, et katseklaasid olid ebatäpselt kalibreeritud või fraktsiooni koguti neisse rohkem. Järelikult tuleks rohkem tähelepanu pöörata koguste ja aparatuuri mõõtmisele, et tekkiv viga võimalikult väike oleks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 19 allalaadimist

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil #1

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil #2

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Laurman Õppematerjali autor

kolonn fraktsiooni fraktsioonid fraktsioonide molekulmass geeli mõõtsin katseklaasid aspartaadi aspartaadi molekulmass

Sarnased õppematerjalid

pdf

Geelkromatograafia protokoll 2020

2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Protokoll Sissejuhatus Geelkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis - kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud:

Kategoriseerimata

docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 2 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 20.02.2017 05.03.2017 arvestatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograadia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel.

Keemia

docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

Tallinna Tehnikaülikool Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Laboratoorne töö 2.1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Tallinn Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse, koosnevad kas dekstraanist

Biokeemia

doc

AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Geelkromatograafia e geelfiltratsioonkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega.

Biokeemia

docx

SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE

2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

„AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL „

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool ,,AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL ,, laboratoorne töö Tallinn 2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega

Biokeemia

docx

Geelkromatograafia

Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka

Biokeemia

doc

TTÜ Biokeemia praktikum: Geelkromatograafia

TÖÖ 2.1: AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEET ODIL Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmasside, täpsemalt molekulide enda suuruste järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil.

Biokeemia

Rohkem sarnaseid