Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. (0)

Biokeeemia laboritöö No 2.1
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil.
Õpperühm: YAGB21
Töö teostaja : Alexander Kirichuk
Õppejõud: Tiina Randla
’
Õppejõu eelnevad märkused: „Töös esineb kohati konarusi, osalt seotud võõrkeeles suhtlemise probleemidega, osalt lihtsalt lohakusvigu. Näiteks - uuritavas segus sisaldub DNP-, mitte DNA-aspartaas. Lisaks, iga protokolli lõpus peab olema tulemuste analüüs. Antud juhul võiks vast veidi materjali ümber struktureerida ja paar täiendavat lauset juurde kirjutada”
Teoreetilised alused:

• Geelkromatograafia – kromatograafia meetod, mille põhjuseks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende moleekulmassi suuruse järgi. Põhiliselt kasutatakse erinevate biomolekulide lahutamiseks orgaanilistest lahustest.
  
• Meetodi põhimõte: lahuse sisaldavad molekulid liiguvad läbi geeli erinevate kiirusega sõltuvalt molekuli suurusest .
  
• Tüüpiline kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuarist ja kollektorist.
  
• Kolonn – süsteem, kus viiakse geelkromatograafia protsess. Kolonn on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisaldavate makromolekulide dimensioonidega. Selleks, et transpordita uuritava segu läbi kolonni ja lahutada teineteisest erinevate massidega molekulid, elueeritakse lahuse läbi kolonni ja kogutakse kindla fraktsiooni mahuga (meie juhul 2 ml).
  
• Järgmisel etapil mõõdakse fraktsioonides ainete kontsentratsioonid erinevate meetoditega(meie juhul spektrofotometriga).
  
• Geelid koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist.
  
• Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud:
  

• Vv -kolonni vaba maht.
  
• Vs – graanulitesisese vedeliku maht
  
• Vg – geelimaterjali maht
  
• Vt – üldmaht.
  

• Seega: Vt­= Vs +Vg+ Vv
  
• Iga aine, mis sisaldub uuritavas segus iseloomustab elueerimis maht - Vx (V1, v2, v3....) mis sõltub molekulmassist.
  
• Vx – selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava ained kontsentratsioon on maksimnaalne.
  
• Kõige väiksem elueerimismaht on kõige suuremates molekulides, mis ei mahu geeli pooridesse, ja siis väljuvad esimesena. Vxmin on võrdne kolonni granulitevahelise mahuga.
  

Vxmin = Vv

• Kõige suurem elueerimismaht on ainetes, mille molekulmass nii väike, täielikult difundeeruda geeli pooridess. Need liikuvad kolonnis kõige aeglasem . Vxmax≈Vt
  
• Vxmax võiks leida kui on teada Vg. Vxmax=Vt – Vg
  
• Rf – liikuvstegur . Rf= Vx – Vxmin / Vxmax -Vxmin
  

0