2.1 Geelkromatograafia (0)

YKL0060  Biokeemia
Töö nr 2.1 Ainete lahutamine  geelkromatograafia  meetodil
Yasb  21
Juhendaja Tiina Randla
17.02.2012
Teooria
Geelkromatograafia on üks kromatograafia  meetoditest , mille põhimõtteks on lahuses 
sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. 
Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli 
erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks,  lisandite  ja soolade 
eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus  proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. 
Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis – kolonnis, mis on täidetud pundunud 
geeligraanulitega, mille pooride suurus on võrreldav lahuses sisalduvate makromolekulide 
suurusega. 
Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest 
vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele difundeeruda geeli pooridesse). Et segu läbi 
kolonni transportida ja  sisalduvaid  aineid üksteisest eraldada, elueeritakse kolonni sobiva 
vesilahusega ( puhver , soolalahus) ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla 
mahuga fraktsioonide kaupa. 
Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille 
arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja  kasutatava  kolonni parameetritest. Uuritavas segus 
sisalduva aine  elueerimismaht  Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub 
fraktsioon , milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. 
Lühima  ajaga  väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad 
väljuvad minimaalse  elueerimismahuga  V min
x
, mis on võrdne kolonni graanulitevahelise 
vedeliku mahuga: 
V min
x
=Vv. 
Kõige aeglasemalt ja maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, väljuvad molekulid, mis on 
küllalt väikesed, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse. 
Kromatografeerimise võib lugeda lõpetatuks, kui kolonni läbinud vedeliku üldmaht ületab 
kolonni kogumahu: 
V max
x
>Vt. 
V max
x
 saab ka arvutada, teades geelimaatriksi mahtu: 
V max
x
=Vt – Vg 
Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille 
elueerimismaht Vx on kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: ,kus  (0