Geelküüned (2)

Puurmani Gümnaasium
Geelküüned
Uurimustöö koostaja :T.Kukk
Klass:10.klass
Juhendaja :Andres Juur
Puurmani2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Geelküüned 4
Mis need on? 4
Veidi ajalugu 4
Kuidas paigaldada geelküüsi? 5
Geelküünte plussid ja miinused 6
6
Kokkuvõtte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Uurimustöö teemal „Geelküüned“ ajendas kirjutama isiklik huvi geelküünte vastu ning väga suur populaarsus paigaldada geelküüsi tänapäeval naiste hulgas.
Selles töös käsitlen geelküünte ajaloost ,millised need välja näevad ning mis need üldse on.Kuidas neid paigaldada. Teemas kirjutan mis on geelküünte miinusteks ja plussideks.
Töö sisu hõlpsamakas leidmiseks jaotaust leiad sisukorrast kus antud lühiülivaade mis teema mis leheküljel on.
Materjali uurimustöö hankimiseks ja koostamiseks oli natuke keerulisem kui arvata oskasin kuna eesti keelses interneti otsingus polnud eriti materjali siis tuli trükida otsingusse inglis keelne sõna- geelküüned ja leida sealt materjali.
Peamise vaatlusaluse kõrvalt püüti luua ka üldplaanilist pilti selles millised näevad välja geelküüned
Töös kasutatud fotod iseloomustavad edukalt geelküünte väljanägemis kuju,millised nad peaksid väljanägema.

Geelküüned

Mis need on?

Võimaldavad kõige suuremat mänguruumi. Ette on heidetud, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või on hoopis ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla õhuke, ent samas vastupidav. Geelküünte panekul segatakse akrüültehnikast tuttav pulber ja vedelik. Seda toodet on täiustatud nii, et see õhu käes ei kivistuks. Selleks mõeldi välja UV-lambid, mis on selle tehnika puhul ka initsiaatoriks. Miinuseks on vanade kunstküünte mahalihvimine, kuid uusimate geelide puhul saab neid ka lahti leotada.

Veidi ajalugu

Kunstküünte tegemine tuleb kaugest minevikust, nagu tänapäevalgi, ei olnud ka varem kõikidel naistel looduse poolt antud ilusad ja tugevad küüned. Igal ajastul on naised kaunistanud oma küüsi. Hiinas kasutasid naised erinevaid värve: hõbedat, kulda ning veidi hiljem ka punast, musta ja valget - peamiselt sümboolikaid nende värvidega. Küünte värvimiseks kasutati keerulisi segusid. Need koosnesid želatiinist, munavalgest, vahast, kummiaraabikust. Hiinast on tulnud meile mood kasvatada pikad küüned. Seda luksust võisid endale lubada väga rikkad ja nooblid inimesed. Vältimaks küünte murdumist, mis olid kasvanud 10-13 cm pikkuseks , kaeti neid bambusest tehtud plaatidega, mis kaunistati vääriskividega ja looduslike lilledega.
Egiptuses 1964 a. leiti Niankhanumi ja Hanumhotepi haud. Need inimesed olid Vaarao Nusera küünte hooldajad. Teisisõnu olid nad maniküüri meistrid.
Egiptuses küünte värvidega näidati  millisest ühiskonna “ klassist ” on inimene. Erksaid värve said lubada endale inimesed kes kuulusid kuninglikku perekonda, samuti inimesed, kellel oli kõrge sotsiaalne staatus. Orjad võisid endale lubada maalida küüsi tagasihoidlikes pastelsetes värvides.
Kuninganna Cleopatra värvis oma pikki küüsi terrakota värvidega, kasutades hennat. Henna oli tol ajal kõige populaarsem viis millega küüsi maaliti.
Paar aastat hiljem pikad küüned tulid moodi ka Euroopas. Prantsusmaal tuli meestel moodi kasvatada väikese sõrme küüs pikaks. 19. sajandil Inglismaal olid moes ovaalsed küüned (kuju sarnanes pähkliga), seejärel tuli moodi küünte värvimine roosa pulbriga . Veidi hiljem, aastal 1932, loodi USA-s esimese küünelakk Charles Revlon poolt. See andis esimese tõuke küünetööstuse arengule.
Esivanemaks kunstküüntele sai Fred Slek - hambaarst Philadelphiast. Töö käigus ta vigastas oma küünt ja et mitte jääda pikaks ajaks ilma tööta (kuna mitte hoolitsetud käed ja küüned ei ole teretulnud meditsiinis), võttis ta tüki fooliumit, lõikas sellest küüne kuju ja liimis selle kannatunud küünele plommi materjaliga . Nii leiutas ta  maailma esimese tipi. Tipp ja plommi materjal sobisid traumeeritud küünele väga hästi, nii et valu varsti möödus. Pärast seda intsidenti esimene materjal traumeeritud küünte parandamiseks oligi hambaravi akrüül. See akrüül ei sobinud siiski oma küüntele, sest see oli kõva, mitte plastiline. Miinus sellel materjalil oli, et seda saab vaid lõigata-viilida ära. Aja jooksul akrüüli on arendatud, ja täna turul esinev akrüül on tugev, mida saab kergesti viilida ja lihtsalt ja valutult eemaldada.
Tänapäeva akrüül on ETÜÜL metakrülaat, mis on parem kunstküünte ehitamiseks ja küüne plaat ei saa viga. Praeguseks on palju erinevaid materjale, küünte ehituseks: akrüül, geel , pulber süsteemid, liim , siid jne.
Peamine eesmärk  nendel materjalidel on luua kauneid küüsi ja praeguseks on see muutunud väga suur nõudluseks nii naistel kui meestel.  i

Kuidas paigaldada geelküüsi?

• Oma küüned viilitakse lühikeseks ja karestatakse et tagada parem haakumine plastmassist pikendusega ehk tipiga.
  
• Valitakse sobilikud tipid ( sirged või kumerad) ja liimitakse need oma küüne otsale.
  
• Klient valib endale sobiliku pikkuse ja kuju. Seejärel tasandatakse tipi ja oma küüne üleminek. Oluline on kasutada ka spetsiaalset puuri , et eemaldada küünelt üleliigne liim ja väiksemadki ebatasasused.
  
• Enne geeli peale kandmist tuleb küüne pind spetsiaalse vahendiga puhastada, et tagada maksimaalne haakumine. Seejärel kantakse peale geel.
  
• Geeli kihtide arv sõltub konkreetsetest vahenditest. Kui kihid on ultraviolettlambi all kõvastunud, puhastatakse küüs ja antakse talle õige kuju ja puuriga töödeldakse küünenaha äär, et geeli väljakasv ei jääks paistma.
  
• Võimalik on ka prantsuse maniküüri stiilis geelküüned ( otsad valged). Selleks kasu-tatakse lumivalget geeli. Lõpptulemus jääb väga glamuurne ja hoolitsetud.
  
• Läikegeeli alla saab joonistada ka mustreid mis küünelaki eemaldades jäävad alles. ii
  

Geelküünte plussid ja miinused

Plussid

• Lõhnatu
  
• geelküüned ei lõhu niipalju oma küüsi , kui akrüülküüned
  
• Loodussõbralik materjaliii
  

Miinused

• hooldamine iga 3-4 nädala tagant
  
• ei pruugi kõigile sobida
  
• tööiseloom ei luba
  
• geelküüned võivad murduda
  
• sagedane hooldus muutub kulukaks 6
  
• Valesti liimimisel võivad jääda õhuvahed, mille kaudu võib küüne alla minna vesi ja mustus, mis omakorda võivad põhjustada põletikke, küüneseent ja küüne värvuse muutumist
  

iv

Kokkuvõtte

Geelküüsi on mõttekas panna peal siis kui enda omaküüsi ei ole piisavalt tugev ja ilus. Geelküüned said alguse kunstküüntest. Kui vaadata mis on geelküünte miinused ja plussid siis näeme,et miinuseid on rohkem kui plusse ning võime järeldada et pole eriti mõttekas panna endale geeküüsiGeel on loodussõbralik materjal ja ei kahjusta teie küüsi.
Geeliga saab katta ka oma küüne pealmist pinda, et küüned püsiksid tugevad ja ei murduks. Tulemuseks on ilusad ja pilkupüüdvad käed.
Geelküüs on nime saanud pikendusmaterjali geelja tekstuuri järgi. Nii geel- kui ka akrüülküüned leiutati enam-vähem samal ajal, 1970ndatel USA hambaarsti kabinetis. Mõlemad sarnanevad oma koostiselt stomatoloogias kasutusel olevate materjalidega. Sellest ajast on geelmaterjali korduvalt modifitseeritud ja erinevad firmad pakuvad erinevaid geelivariante. Nagu kaasagsed hambatäidismaterjalid, on ka geel valguskõvastuv aine ja seda kasutatakse koos UV-lambiga.
Geelküüned jäävad nn. kiviskaalas umbes keskele . omavad hämmastavat läiget ka ilma lakita. Viimase omaduse tõttu võib geelküüsi nimetada nö. kõige edevamaks küünetüübiks.
Geele on mitmeid erinevaid värvitoone, mis annab küünetehnikule suurte võimalustega mängumaa.

Kasutatud kirjandus

http://irina.aprol.pri.ee/et/2009-03-21-17-17-54

http://www.looksdesign.ee/?254

http://buduaar.ee/Foorum/topic/224202

http://www.clipson.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27&Itemid=2

Pildid-www. orkut .com

iGeelküünte ajalugu- http://irina.aprol.pri.ee/et/2009-03-21-17-17-54

iiGeelküünte paigaldamine- http://www.looksdesign.ee/?254

iiiGeelküünte plussid- http://buduaar.ee/Foorum/topic/224202

ivGeelküünte miinused- http://www.clipson.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27&Itemid=2
8