Veenilaiendid (0)

Kas olete märganud, et teie jalad on muutunud?
...nad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal alajäsemes tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jätate kaebused tähelepanuta, kuna teie sugulastel ja sõbrannadel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab kohe tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu . Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel heal päeval kõikidele kaunitele soovidele kriipsu peale tõmmata.
Kuidas ära tunda algust?
Vaevused ehk algsümptomid, mis võivad esineda alajäsemete  veenilaiendite korral:

• väsimus, valu ja raskustunne jalgades (leevenduvad lamades ja liikudes);
  
• krambid sääremarjas või mujal jalgades (tavaliselt õhtuti ja öösel);
  
• hoovalud;
  
• tursed jalgade sääreosas;
  
• „sipelgate jooks" jalgadel;
  
• sügelus ja rõhumistunne jalgadel. Need kaebused esinevad pärast tööpäeva lõppu, pärast pikka istumist või seismist, eriti soojade ilmadega.
  

Veenilaiendid
Mis on veenilaiendid?
Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud  pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte.
Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid.  Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus .
Kuidas tekivad alajäsemete veenilaiendid ehk varikoos ?
Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine:  veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire.
Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal jalgades tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jäetakse sellised kaebused tähelepanuta, sest lähikondlastel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel päeval kõikidele ilusatele soovidele kriipsu peale tõmmata.
Mida teha juba tekkinud veenilaienditega?
Skleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis . Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku.
Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub  verevool läbi tervete veenide.
Konservatiivne ravi - kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset .
Mis juhtub kui ei ravi?
Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib  tekkida veenilaiendites  pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem ). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude  praktiliselt
kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos).
Veenilaiendite ennetus
Harjutused
Kuidas veenilaiendeid vältida?
1. Liikumine ehk pump tööle!
Paranda võimlemisharjutustega säärelihaspumba töövõimet, sest kui lihaspump on pidevalt tööta, arenevadki ajapikku välja põhjused, mis viivad veenilaiendite tekkeni. Liigu piisavalt: jaluta, sõida jalgrattaga , tee kepikõndi, uju. Talvel eelista näiteks murdmaasuusatamist.
2. Asendravi
"Tühjenda" veene, hoides jalgu sageli üleval, umbes 15 cm kõrgemal kui süda. Päeval näiteks toolil või laual. • Pikemat aega ühel kohal seistes (näiteks poes järjekorras) tee paigalsamme, vaheta asendit ja tõsta jalg kõrgemale (näiteks ostukäru alläärele). • Kui oled pidevalt jalgadel, lähed pikale auto- või lennureisile, kanna tugisukki ning tee sageli võimlemis- ja lõdvestusharjutusi.
3. Hoia kehakaal normis
Toidulaud olgu mitmekesine ja tervislik, ära unusta valgu- ja vitamiinirikast toitu.
4. Rõivastus
Väldi pigistavaid sokke ja rõivaid. • Ära kanna paindumatu tallaga jalatseid ega kõrgeid kontsi. • Kanna spetsiaalseid, jala loomulikku asendit toetavaid sisetaldu.
5. Termoregulatsioon
Väldi kuumust, ka kuuma kümblust. • Jalgu on soovitatav iga päev jaheda duši all jahutada, suunates dušijoa jalgadele alt üles.
Ravivõimalused
Millised ravisukad valida?
Ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid vähendavad ja leevendavad  jalavaevusi. Kompressioonsukatooted, mis vähendavad verepaisu veenides, mõjuvad leevendavalt tursete ja jalgade valulikkuse korral ning parandavad oluliselt jalgade vereringet. Vastavalt surveastmele eristatakse profülaktilisi sukki (näiteks Gilofa, Scudotex, Scudovaris jt) ja meditsiinilisi ravisukki (näiteks Memory, Lastofa, Max jt).
Meditsiinilised ravisukkpüksid,  sukad ja põlvikud jaotatakse kompressiooniklassideks (ELi standard, on kvaliteetsel sukal pakendile märgitud). Meditsiinilised sukad parandavad venoosset hemodünaamikat ja vähendavad veenilaienditest põhjustatud vaevuste teket.
Reisipõlvikud (alates 70 den)
...on mõeldud inimestele, kes oma töö või elustiili tõttu sõidab tihti auto, rongi, bussi või lennukiga. Selliste transpordivahenditega liigeldes on jalgadel reeglina väga vähe ruumi – see aga avaldab halba mõju vereringele. Lisaks vähendavad sukad lennukis järsust rõhuvahetusest tulenevat riski. Erineva elastsusega niitidest kootud ravisukad võimaldavad pidevat ja tulemuslikku mikromassaaži jalgadele, leevendades raskus- ja väsimustunnet.
Leevendav geel
Väikeste veenilaiendite korral saab abi apteegis müüdavatest geelidest. Need sobivad ka siis, kui veenilaiendeid veel pole, kuid jalad on õhtuti väsinud või tursunud. Efektiivsust näitab hepariinisisaldus 1 grammi geeli kohta. Geeli abil jõuab hepariin hõlpsasti läbi naha nahaaluste veenideni ja avaldab põletikuvastast toimet. Hepariin võtab ära ka valu ja paistetuse.
Geeli on soovitatav kasutada regulaarselt 3-10 cm kuni 3 korda päevas. Alati on soovitatav koos lokaalsete ravimitega teha jalale ka kompressioonravi (kanda sukka), et vähendada haiguse sümptomeid ja pidurdada haiguse arengut.
Sukkade jalga tõmbamine