Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil (0)
Tallinna Tehnikaülikool
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia
meetodil
Tallinn 2019
Töö eesmärk
Töö eesmärgiks oli ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil.
See on võimalik tänu lahuses sisalduvate ainete erinevate
molekulmasside tõttu. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi
ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proov transporditakse läbi
geeli vesilahuse abil, mis aitab erinevate molekulmassidega ainetel
üksteisest eralduda. Suurema molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli
kiiremini, sest need ei mahu täidise pooridesse ära. Väiksema
molekulmassiga ained liiguvad aga aeglasemalt, sest nende molekulid
sisenevad pooridesse ja liikumine aeglustub. Kogu protsess viiakse läbi
kolonnis. Kogu protsessei käigus on võimalik teha kindlaks iga aine
elueerimis- ehk väljumismaht. See on selline elulaadi maht, mille juures
kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on
maksimaalne.
Töö käik
Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine
Esmalt märkisime üles Sephadex’i margi=> 675 ja seda
iseloomustava teguri k=>0,1.
Seejärel mõõdetakse geelisamba kõrgus L=>12,5 cm ja ja diameeter d=>2,7 cm.
Arvutatakse täidise kogumaht Vt=>71,53
Arvutatakse geelimaatriksi maht Vg = k • Vt=>7,15 ja sellest lähtuvalt kolonni
iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vx max = Vt – Vg=>64.38.
Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n =
Vx max / 2=>32,19.
Katseklaasistatiivi asetatakse fraktsioonide arvule vastav hulk kindla mahu järgi (2ml)
kaliibritud katseklaase ja nummerdatakse.
Seejärel pandi kirja eluent=> NaCl 0,15 M.
Varutakse väike keeduklaas või seisukolb, kuhu kogutakse kolonni täidise pinnal olev
eluent.
Segu komponentide lahutamine
Kui ettevalmistused said tehtud võis avada kolonni väljavooluava. Kui vedeliku tase
kolonnis langeb täidise pinnani, suletakse kiiresti kolonni väljavooluava ja kolonn on
valmis uuritava proovi sisestamiseks.
Proovi sisestamine
Et proovi sisestada tuli võtta 1 ml mõõtpipett, millega pandi geeli
pinnale, võimalikult ühtlaselt 0,5 ml uuritavat proovi. Sellel ajal pidi
kolonni väljavooluava olema suletud.
Uuritavad segud
Uuritava seguna kasutasime selles praktikumis dekstraansinist, mis
elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saab teada
kasutatava kolonni vabamahu (Vx min = Vv ). Samuti sisaldas uuritav segu ka
müoglobiini ja D-aspartaati.
Kolonni voolutamine
Esmalt kogume kolonnist puhta vooluti ühte väiksesse keeduklaasi
ja mõõdame selle mahu v=>15,45 ml.
Seejärel võime hakata koguma proove, kuid esmalt veendume, et
kogu proov on täidisesse sisenenud, lisades sellele tilkhaaval
voolutit.
Kui proov on sisenenud, võib lisada suuurtemates kogustes voolutit.
Kui esimene värviline riba hakkab jõudma kolonni alaserva tuleb
hakata koguma selle mahtu 2 ml fraktsioonide kaupa.
Kolonni täidise kohal peab olema koguaeg piisavalt eluneti, et õhk ei
pääseks kolonni.
Lõpuks kui kõik värvilisi fraktsioone enam ei tule võib võib prooide
kogumise lõpetada.
Tulemused ja nende interpreteerimine
A.
Täidise mark ja materjal=> Sephadex, 675
Täidist iseloomustav pundumistegur=> 0,1
Täidise kõrgus=> 12,5 cm
Täidise sisediameeter=> 2,7 cm
Täidise kogumaht=> 71.53 cm3
Maksimaalne elueerimismaht=> 64,38 cm3
Fraktsioonide üldarv=> 32,19
B. Kromatogramm
A- Müoglobiin
B- D-aspartaat
C- dekstraansinine
V
A
B
C
15,45
0
0
0
17,45
-0,0251
-0,0313
-0,0139
19,45
-0,0271
-0,033
-0,0164
21,45
-0,0168
-0,0225
-0,0055
23,45
0,0718
0,061
0,0783
25,45
0,03087
0,2615
0,2761
27,45
0,03448
0,2845
0,299
29,45
0,1667
0,1349
0,1509
31,45
0,0651
0,0401
0,0522
33,45
0,0773
0,021
0,0143
35,45
0,211
0,0614
-0,0003
37,45
0,4504
0,1394
-0,0052
39,45
0,6715
0,2157
-0,0061
41,45
0,7944
0,2574
-0,0068
43,45
0,7934
0,2563
-0,0076
45,45
0,689
0,2197
-0,0085
47,45
0,5321
0,1639
-0,0104
49,45
0,3735
0,1082
-0,0118
51,45
0,2326
0,0594
-0,0133
53,45
0,1466
0,0336
-0,0143
55,45
0,0869
0,0278
-0,0148
57,45
0,0669
0,0625
-0,0155
59,45
0,0832
0,147
-0,0159
61,45
0,1226
0,263
-0,0156
63,45
0,1716
0,3914
-0,0159
65,45
0,2097
0,4865
-0,0161
67,45
0,2093
0,4906
-0,0157
69,45
0,1801
0,4264
-0,016
71,45
0,1369
0,3305
-0,0158
73,45
0,0931
0,2344
-0,016
75,45
0,0559
0,1511
-0,0161
77,45
0,0293
0,0922
-0,0157
79,45
0,0096
0,0481
-0,0161
80,45
-0,0046
0,0165
-0,0158
10
20
30
40
50
60
70
80
90
-0.1
0
0.1
0.2
0.3
0.4
0.5
0.6
0.7
0.8
0.9
Kromatogramm
A
B
C
V (ml)
A (nm)
C.
Kõige esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, kõige suurema
molekulmassi tõttu. järgmisena väljus müglobiin millel on väiksem
molekulmass kui dekstraansinisel, kuid suurem kui D-aspartaadil.
Viimasena väljuski kõige väiksema molekulmassiga D-aspartaat.
Vxmin=Vv=> 27,45 ml
Vx=> 41,45 ml
Vxmax= 67,45 ml
D.
Arvutuslik Vxmax=> 64,38 cm3 ja viimasena väljunud komponendi
Vxmax=> 67,45 ml, mis pole väga trastiliselt erinev.
E.
Rf = (Vx – Vx min) / (Vx max – Vx min)
Rf = (41,45-27,45)/(67,45-27,45)= 0,35
Sarnased õppematerjalid
7
pdf
2.1 Geelkromatograafia
YKL0060 Biokeemia
Töö nr 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil
Yasb 21
Juhendaja Tiina Randla
17.02.2012
Teooria
Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses
sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi.
Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli
erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite ja soolade
eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil.
Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud
rekursiooni- ja keerukusteooria
5
docx
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
Biokeemia praktikum
Laboratoorne töö nr.2.1
Anna Logunova YAGB-22
103347
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia
meetodil
Teooria
Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete
lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad
ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist.
Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks,
soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks.
Geelkromatograafiat tehakse
kinnises süsteemis kolonnis,
6
doc
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
Laboratoorne töö 2.1
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood
YASB21
Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise
kuupäev kuupäev
Tiina Randla
20.02.13 12.03.13
Teooria
Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete
8
docx
Geelkromatograafia
2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine
2.1 Kromatograafilised meetodid
KROMATOGRAAFIA - meetod, millega saab ainete segu lahutada komponentideks ning
mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi
vahel.
MOBIILNE FAAS STATSIONAARNE FAAS
Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada:
- Gaasikromatograafiat - Adsorbenti
- Vedelikkromatograafiat - Ioniiti
- Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti
7
docx
SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE
2. A Kromatograafilised meetodid
Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval
jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka
statsionaarseks, faasi vahel.
Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi
kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist
sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse
rekursiooni- ja keerukusteooria
5
docx
Geelkromatograafia
1. Töö teoreetilised alused
Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb
lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende
molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained
liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia
meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite
eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov
transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil.
Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud
geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate
makromolekulide mõõtmetega.
Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist
või polüakrüülamiidist.
5
docx
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil - Biokeemia labori protokoll
Tallinna Tehnikaülikool
2.2 Ainete segu lahutamine
geelkromatograafia meetodil
Biokeemia labori protokoll
2011
Töö teoreetilised alused
Geelkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate
ainete lahutamine. Ained fraktsioneeritakse nende molekulmassi järgi, see tähendab, et
erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühesuguse poorsusega geeli erineva
kiirusega. Proovi transportimine läbi kolonni toimub vesilahuse abil.
Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonn on täidetud pundunud
geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on vastavuses lahuses sisalduvate makromolekulide
dimensioonidega.
5
odt
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
2.1Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil.
Sissejuhatus
Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuse sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi
suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise,
võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse
makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri
vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil.
Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride mõõtmed
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid