taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. • Füsioteraapia protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. FÜSIOTERAPEUT • Füsioterapeut (inglise keeles Physiotherapist) on taastusravi spetsialist, kes taastab või säilitab kliendi häiritud liikumis- ja tegevusvõimet. • Füsioterapeudi tööülesanded on kliendi funktsionaalsete võimete hindamine ja parandamine, kliendi nõustamine, töö dokumenteerimine ning abivahendite kohandamine. • Kliendi funktsionaalsete võimete parandamiseks kasutab füsioterapeut kehalisi harjutusi (rööbaspuudel, matil, teraapiapallil, basseinis),
säilitades või arendades tema funktsionaalsust.Ta aitab inimesel leevendada valu ja muutuda tugevamaks, õpetab teda (taas)kasutama oma vigastatud jäset vm ning suunab selliste igapäevategevuste nagu kõndimine, riietumine, pesemine jm uuestiõppimist.Füsioterapeut osutab tavapäraselt teenust korraga ühele patsiendile/ kliendile, kuid võimalik on tegeleda ka patsientide/klientide rühmaga. Eelistatud ja tulemuslikum on individuaalteraapia. Füsioterapeut juhendab patsiente/kliente verbaalselt ja manuaalselt.Enamasti töötavad füsioterapeudid tervishoiuasutustes, kus nad osutavad teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele. Samuti külastavad füsioterapeudid patsiente nende kodus. Füsioterapeutide töö olemus ja tingimused olenevad sellest, kas nad töötavad akuutravihaiglas, järel-, hooldus- või taastusraviosakonnas. Samuti
Samuti võivad nad leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti. Sõltuvalt töökohast on füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused erinevad. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuriinstruktor, ravivõimlemisinstruktor, liikumisravispetsialist, taastusraviõde, elektriraviõde ja füsiaatriaõde. Sarnased ametid: tegevusterapeut, taastusarst, manuaalterapeut, kiropraktik, massöör ja toitumisspetsialist.
Lihaseid ja liigeseid säästev treening Priit Teniste, füsioterapeut Kai Siidirätsep Peale treeningut on mõni liiges valus või lihased tulitavad. Mis on valesti? Keha sõnumeid aitab lahti mõtestada füsioterapeut. Tervisespordiga tegeleb üha rohkem inimesi. Kui mõelda, et samal ajal kasvab kiirelt ka liikumisvaeguse käes kannatavate inimeste arv, on see tendents vaid tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka vähese spordialase ettevalmistusega inimesi passiive elustiiliga inimesed,
Vigastuse saamise järel on kõige tähtsam anda vigastatud kohale rahu ja hoida peal külma 48-72 tundi. Liigeste puhul tuleks kasutada ka sidet, et vältida paistetus ning kaasnevaid ärritusi. Paari päeva möödudes tuleks alustada taastavate protseduuridega. Kui enam ei ole tunda olulist valu vigastuse piirkonnas, siis võiks hakata tegema harjutusi mis aitavad vigastusest taastuda. Vigastuse ravile aitavad kaasa raviarstid. Korvpalluri hea sõber vigastuse ravi ajal on füsioterapeut. Füsioterapeut aitab vigastust ravida erinevate harjutustega. Teiseks heaks sõbraks on massöör kes masseerib korvpalluri vigastatud piirkonda. Vigastusest taastumiseks antakse korvpallurile ka ülesanded mida tuleb kodus teha, näiteks hüppeliigese vigastuse puhul tuleb teha hüppeliigese ringe jms.
probleemidega. Ortopeedilisi probleeme võib esineda kõikides vanuserühmades ning erialadel. Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate juhtumite eristamine, mistõttu kliiniline mõtlemine (ingl.k clinical reasoning) ja otsuste
eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Eesti lasteaiad liiguvad kõigi laste koosõpetamise suunas. Siiski ei tohiks erivajadustega laste kaasamine muutuda omaette eesmärgiks. Kaasava hariduse ja eraldatud hariduse hea-halb- vastandamine pole õige. Nii võib tekkida olukord, et laps ei saa parimat abi, sest see ei sobi kokku kaasamise põhimõttega. Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi t...
McKenzie Instituut McKenzie Instituut põhineb McKenzie meetodil Meetodi rajaja füsioterapeut Robin Anthoni McKenzie (1931-2013), 1952. aastal spetsialiseerus ta seljavalu ja kaelavalu ravile 60-ndatel aastatel arendas McKenzie välja oma uurimis- ja ravimeetodi ning oli rahvusvaheliselt tunnustatud selja- ja kaelavaevuste diagnostika ja ravi asjatundja McKenzie Instituut moodustati 1982, tagamaks süstemaatilise koolituse arstidele ja füsioterapeutidele Täna on McKenzie Instituudi harusid üle maailma 26 riigis
tähtis roll hooldajatel liikumise abivahendina võib kasutada rulaatorit selgitada patsiendile, et haava puhul on vaja jälgida ranget aseptikat haava ja selle ümbrust peaks kontrollima 1 kord 24 tunni jooksul. peab leidma aega, et ära kuulata tema mured ja hirmud ning andma lihtsaid ja selgeid vastuseid tema küsimustele. vajalik on suhelda ka patsiendi lähedastega. selgitada patsiendile, mis temaga hakkab toimuma peale operatsiooni järgmisel päeval külastab Teid füsioterapeut ja alustab liikumisravi sõltuvalt järelravi võimalustest võib järgneda kohe ka statsionaarne taastusravi http://www.artroos.ee/liikumisharjutuste-video/ http://www.artroos.ee/liikumisharjutuste-video/harjutused-polvele/#!video[artroos][0]/4/ Harjutusi pärast operatsiooni Harjutusi pärast operatsiooni Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php? disease=d&sisu=disease&did=612#Tekkepõhjused_ja_ mehhanismid (külastuse aeg: 23.12.2013) http://dspace.utlib
Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid);
a. Ta oli keemiaõpetaja Narva 2. Keskkoolis (19851988), Kuni 1992. aastani Tartu Konservitehase insener-keemik ja varumis-osakonna juhataja, edasi vabakutseline. Ta on näidelnud teatris "Vanemuine" ja Narvas rahvateatris. Töötab õhtujuhina ja diskorina, mängib põhiliselt 70-80ndate rock- ja popmuusikat. 2010. aastal kirjutas autobiograafiliste sugemetega kirjandusteose "Ma võtsin viina". Onu Bella on olnud pikemates suhetes äritegelase Krista Raidma-Stromsvagiga ja füsioterapeut Sirje Penjamiga. Ta on olnud tegev ansamblites : · Öörahu (19881990; 2009) · Provints (19901991) · stuudioprojektis Onu Bella (1992 1995; 1998). 2005. aastal moodustas ansambli Onu Bella Band. Tuntud raadiohääl kunagises Tartu Raadios, Paide Järva Kukus ja praegu Põlvamaal Marta Raadios (programm "Vox Humana muusika"). Öörahu projekti kuulusid : · Igor Maasik a.k.a. Onu Bella (laulja) · Jaak Jaagola (rütmikitarr)
ristprojektsioonist väljakul.Selle punkti kaugus otsajoone keskkoha siseservast mõõdetuna on 1,575 m; · ja poolringiga, mille raadius eelnimetatud punktist välisservani on 6,25 m ja milline ühendab paralleelseid jooni. 7.Võistkonna koosseisu kuuluvad: · mitte rohkem kui kaksteist (12) mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten; · treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener; · maksimaalselt viis (5) eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. 8.Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada 9.Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks
Lastevanemate küsitluse vastused 10.03- 14.03.2018. Vastanud 18 inimest. Kokkuvõte: 1. Suurim kasutatav teenuste grupp on füsioterapeut ja logopeed, need on ka teenused, mida erinevatel põhjustel on kõige rohkem puudu ehk soovitakse enim. 2. Ca 44% vastanutest, on riigipoolne rahastuse osakaal vahemikus 50-100% teenuste maksumusest. 3. Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel
on lootust, et migreenihoog jääb tulemata. Teiseks on tõestatud, et regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud migreenihoogude sageduse langusega. Regulaarsuse all mõeldakse sellist treeningkoormust, mille korral seda tehakse vähemalt paar korda nädalas. Seejuures pole just kõige olulisem rakendatav koormus, vaid pigem emotsioon, mille inimene sellest saab. Juhul, kui olete raskustes tegevuse valikul, aitab kvalifitseeritud füsioterapeut, kes koostab sobiva võimlemisprogrammi, mis arvestab tervislikku seisundit ja reaalseid võimalusi. Kolmandaks Migreenipeavalu ennetamiseks võiks loobuda suitsetamisest, tarbida vähem alkoholi, kohvi jne. Kokkuvõte Migreen on elukvaliteeti langetav haigus, millele on iseloomulikud mõõdukad või väga tugevad peavaluhood koos mitmete teiste kaasuvate sümptomitega. Mitte ainult levimus ei tee
ee) Arst võib soovitada pehmetoimelist und ja meeleolu parandavat ravimit, kuid ravimitelt ei tasu suurt abi oodata. Tavalised valuvaigistid pakuvad vähe leevendust. Parimad ravitulemused on saadud külmakarastuse (jääsuplus, külmkamber) ja koormust aeglaselt tõstva liikumisraviga. Võid kasutada ka omi äraproovitud eneseabivõtteid. Mõnigi saab abi lümfimassaažist ja soojaveebasseinist. (Peets 2004) Ravis on sageli vaja meeskonna lähenemist. Meeskonda võivad kuuluda arst, füsioterapeut, ning võimaluse korral teised tervishoiuteenuste osutajad. Fibromüalgia ravi võimalused võivad olla järgmised: * Valuravi. Usa on heaks kiitnud 3 ravimit. Need on pregabaliin, duloksetiin ja milnatsipraani. Arst võib ka soovitada mitte-narkootilisi valuvaigisteid, väikeses annuses antidepressante, või muud liiki ravimeid, mis võivad aidata parandada teatud sümptomeid. * Õige kogus und öösel võib aidata parandada patsiendi sümptomeid. * Psühholoogiline abi
asjade korrastamine, koristamine,elementaarne suhtlemine oluliste inimeste, ametnikega, kommunikatsioonivahendite kasutamine.Kogukonnateenuste kasutamine - ühistransport, sotsiaalosakond, polikliinik jm 23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?-arst, õde, psühhaater, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja, hooldaja 25.Psüühilise häirega eakas- aju funktsionaalne seisund segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või magamine. 26.Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus?-1) sügav liitpuue,2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire 27.Miks tekib patsientide vägivaldsus?- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu. 28. Miks tekib insult
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) ...
Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab
vaimse arengu mahajäämine, millest tingituna võivad tekkida probleemid ka keskendumise ja hüperaktiivsusega. Ravivõimalused Erinevalt amütroofsest lateraalskleroosist on PCI puhul tõhused võimalused arendamaks keha liikuvust ja koordinatsiooni. Ravi on kompleksne, kuna peab hõlmama kõiki lihasgruppe, et laps saaks tulevikus võimalikult iseseisvaks. Raviprotsessi taga on interdistsiplinaarne meeskond, mille koosseisu kuuluvad neuroloog, perearst, taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed ja paljud teised vastavalt haiguse liigitusest. Eduka ravi tagab järjekindlus ja saavutatud tulemuste arendamine igapäevaelu tegevuses. 4 Kokkuvõtteks Olles võrrelnud kahte kehapuuet, mis mingis faasis näevad suhteliselt sarnased välja, on need kaks väga erinevad. Laste tserebraalparalüüs on diagnoos, millega on võimalik elada kõrge eani ning haigus kestab sünnist surmani
süvenemisega. Seetõttu on soovitatav alustada nimetatud ravimi kasutamist võimalikult hilja - haiguse varasematel staadiumidel soovitatakse raviks kasutada aineid, mis peaks suurendama dopamiini sünteesi ajus. Suur tähtsus Parkinsoni tõve ravis on füsioteraapial, mille eesmärk on lihaste ja liigeste lõõgastumine ja liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofia vähendamine. Pikaajaline liikumatus põhjustab lihaste kõhetumist ning liigeste jäikust. Füsioterapeut püüab valitud harjutuste abil venitada lühenenud lihaseid ning suurendada liigeste liikuvust. Sellised harjutused tõstavad üldist toonust, parandavad patsientide koordinatsiooni, asendit lamamisel, istumisel ja seismisel. Füsioteraapia parandab ka hingamist, tugevdab häält ja parandab kõnet. Parkinsonismi on võimalik ravida ka kirurgiliselt, seda just nooremate patsientide puhul. Suhteliselt hiljuti on hakatud katsetama teatud rakkude siirdamist kahjustatud ajupiirkonda.
funktsionaalsete häirete, tegevuse piirangute ning ühiskonnas osaluse takistused konkreetse patsiendi/ kliendi puhul. Füsioterapeutiline diagnoos väljendub liigutuslike düsfunktsioonide terminite abil puuete, funktsionaalsete häirete ja tegevusvõime piirangute kategooriates. Füsioterapeutiline planeerimine algab sekkumise vajaduse väljaselgitamisega. Patsiendi/ kliendiga vastastikuse koostöö alusel töötab füsioterapeut välja objektiivsetele hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega. Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste strateegiate abil teostatav protseduur, mis koosneb manuaalsest käsitlusest, funktsionaalsest harjutamisest, füüsikalise ravi meetodite kasutamisest, patsiendi/ kliendi verbaalsest või
TEKE Parkinsoni tõve põhjus pole teada, rolli selles mängivad mitmed tegurid, sealhulgas- Geenid. Teadlased on tuvastanud spetsiifilised geneetilised mutatsioonid, mis võivad põhjustada Parkinsoni tõbe. Kuid need on haruldased, välja arvatud harvadel juhtudel, kui paljudel pereliikmetel on Parkinsoni tõbi. Tundub, et teatud geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike. Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väike. . Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste hulka kuuluvad: Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni tõve mikroskoopilised markerid. Neid nimetatakse Lewy kehadeks ja teadlased ...
Viimane staadium Viimane rehabilitatsiooniprogrammi staadium hõlmab endas sportase alaspetsiifiliste harjutuste sisseviimist nagu ettepainutamine, madalalt püüdmine, palli löömine jne. Kui need tegevused on tehtud valuvabalt ja piirangutega, lubatakse atleet tagasi oma treeningprogrammi. Oma treeningprogrammi naasmine ei tähenda veel rehabilitatsiooni lõppemist. Kuna taasvigastuse oht on suur on soovituslik jätkata hamstringlihaste spetsiifiliste harjutustega. Kogenud füsioterapeut peaks tõenäolise probleemi ära tundma juba enne kui atleeti hakkab probleem funktsionaalselt piirama. Samuti tuleb vältida kõiki eelnimetatud riskifaktoreid. Vaatamata kõigele näitavad uuringud, et pärast sportlase naasmist sporti, jäävad tema tulemused kasisemaks, kui enne vigastust. Kasutatud kirjandus 1. G.M. Verrall, Y. Kalairajah, J.P. Slavotinek and A.J. Spriggins. Assessment of player performance following return to sport after hamstring muscle strain injury
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Fitzgerald ja Riley töötasid tsooniteraapia teooria küll välja ja arendasid seda edasi, ent suurima panuse kaasaegse refleksoloogia rajamisse andis tõenäoliselt Riley assistent Eunice Ingham. [1] 1930. aastail keskendus Ameerika füsioterapeut Eunice Ingham jalatsoonidele ja arendas välja oma jalamassaazi meetodi, see oli läänemaise refleksoloogia algus. [2] Ta kaardistas jalalabad tsoonide ja nende mõjude suhtes ülejäänud kehale, kuni oli joonistanud jalalabadele kogu keha ,,kaardi". Tema tööd saatis niivõrd suur edu, et teda tuntakse tänapäeval jalalaba refleksoloogia rajajana. Praegu õpetab seda meetodit tema õepoeg Dwight Byers. [1] Kuidas refleksoloogia toimib?
labakäeliigeste artroos, kasuta asjade tõstmiseks ja hoidmiseks mõlemat kätt. Ukse lahtilükkamiseks võid kasutada õlga või puusa. Kui Sul on põlve-, puusa- või seljaliigeste artroos, ära istu liiga pikalt samas asendis. Muuda poole tunni tagant asendit või tee venitusharjutusi. Väldi lõtva kehahoiakut, kuna see lisab liigeste ja lihaste pinget. •Muuda oma keskkonda. Otsi võimalusi oma kodu- ja töökeskkonna ning auto muutmiseks, et liigset koormust vähendada. Füsioterapeut võib aidata sind artroosi patsientide tarbeks loodud abivahendite leidmisel. Ravi: Kerget või keskmise raskusega artroosi võib ravida ühe või mitme ravimiga alljärgnevatest: Analgeetikumid on valu leevendavad ravimid. Selline ravim on näiteks paratsetamool, mis võib aidata vähendada valu ja liigesejäikust. Paljud analgeetikumid, sealhulgas valuvastased geelid ja salvid, on apteegis saadaval retseptivabalt. Mõned analgeetikumid on ka retseptiravimid
Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond ajakirjanik Naine 3 Tartu Ülikool Majandusteaduskond Projektijuht Mees 3 Tallinna Keskkonnatehnika Maastikuarhitekt Tehnikaülikool Naine 3 Tartu Tervishoiu Kehakultuuriteaduskond Füsioterapeut Kõrgkool Naine 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond keemik Naine 3 Tallinna Ülikool Õigusteaduskond diplomaat Naine 2 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Veterinaar loomakasvatuse instituut
oskus, keelte- ja arvutioskus, vajalikud on teadmised meditsiinijuriidikast, dokumentatsioonist. Õdedel on suured arenemisvõimalused. Karjäärivõimaluseks võib olla spetsialiseerumine õde-spetsialistiks ja koolitusõeks. Samuti võib vastutav õde (koordineerib osakonnasisesest õendustegevust) asuda tööle õendusjuhina (asutuse juhatuse liige). LÄHEDASED AMETID Õele lähedased ametid on ämmaemand, radioloogiatehnik, füsioterapeut. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Ligi pooled haiglaid kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates, kui päevaravi osutavad tervishoiuasutused kõrvale jätta. Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused, lisapuhkus ja ületunnitasu. Levinud on ka töötajate mobiiltelefoni kõnede kompenseerimine ja töötajatele soodsate sportimisvõimaluste pakkumine.
oskused, hoiakud, intelligents, temperament, harjumused, eelarvamused, ootused, tunded. Õppimist soodustavad tegurid: teave oma sooritusest, koostöö õpetaja ja õpilase vahel, positiivne ülekanne. Õpetamise organisatoorsed vormid: loeng, vestlus, grupitöö, situatsioo9niõpe, kaugõpe. Õpetamise stiilid: käsutav, treeniv, toetav, delegeeriv. 1.2. Treeneri rollid (2 tundi) Treener kui õpetaja, spetsialist, administraator, teadlane, mänedžer, nõustaja, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, psühholoog, õppur, sõber, konfliktide lahendaja, kohesiooni (sidususe, kokkukuuluvustunde) kujundaja. Noorte ja täiskasvanute treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4
Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis kui minutilisel vaheajal või mänguvaheajal teatab vahetusmängija vahetusest sekretärile.
a) Kerge vaimupuue b) Mõõdukas vaimupuue c) Tõsine vaimupuue d) Sügav vaimupuue · Pakutavad teenused · Lapsel võik olla üks kindel võtmeisik (psühholoog või mõni teine kogenud professionaal) · On olemas laste arengukeskused. · Varajane arendusravi on väga tähtis Downi sündroomiga lapsepuhul. · Downi sündroomiga laste vanemate tugiühingud · Koduhoiuteenused · Puhkuseteenused · Rehabilitatsiooniteenused · Rahaline abi · Õigusabi · Terapeutide pakutavad teenused: a) Füsioterapeut b) Tööterapeut c) Kõneterapeut d) Erivajadustega laste koolitajad · Koolitusvõimalused a) Tavaline klass b) Tavaline klass koos konsultandiga c) Tavaline klass koos eriõpetajaga d) Tavaline klass koos lisaõppega e) Eriklass pluss osalise ajaga tavaline klass f) Täisajaga eriklass tavakoolis g) Täisajaga erikool h) Eriinternaatkool · Puberteet · Puberteet esineb kõigil lastel samal ajal. · Hormonaalsed muutused hakkavad tunduvalt varem, kui füüsilised. · Meeleolumuutused
funktsionaalsete häirete, tegevuse piirangute ning ühiskonnas osaluse takistused konkreetse patsiendi/ kliendi puhul. Füsioterapeutiline diagnoos väljendub liigutuslike düsfunktsioonide terminite abil puuete, funktsionaalsete häirete ja tegevusvõime piirangute kategooriates. Füsioterapeutiline planeerimine algab sekkumise vajaduse väljaselgitamisega. Patsiendi/ kliendiga vastastikuse koostöö alusel töötab füsioterapeut välja objektiivsetele hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega. Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste strateegiate abil teostatav protseduur, mis koosneb manuaalsest käsitlusest, funktsionaalsest harjutamisest, füüsikalise ravi meetodite kasutamisest, patsiendi/ kliendi verbaalsest või
• ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid: sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevus terapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse
otsides vastuseid kirjandusest Haiguse nimi viitab sageli vaid sümptomitele, selleks et ennustada pärandumise tõenäosusi on vaja määrata mutatsioon Pärilike haiguste kohta tuleb teadmisi juurde väga kiiresti (kuudega), seetõttu tuleb olla raamatutega ettevaatlik ja viia kurssi ennast teadusartiklitega 3. Otsuste tegemisel ei suunata patsienti Pärilikkusnõustaja, arst, õde või füsioterapeut ei saa anda parimat vastust küsimusele kas teha abort või mitte. Ei tohi oma seisukohta avaldada, nt ,,ärge teie küll rohkem lapsi saage!" 4 Konfidentsiaalsus Patsiendi sugulaste andmed ei tohi lekkida patsiendile ega isegi raviarstile ilma loata. 5. Ettevaatlikkus välimusest rääkimisel Iseärasused välimuses võivad olla geneetilise haiguse üheks sümptomiks nt düsmorfsed näojooned.
Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem ......
Kool ILUVÕIMLEMINE Referaat Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja l...
sekkumiskesksele käsitluse poole. Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik
edasiõppimisvõimalusi). Psühholoog (pere nõustamine). Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (perede abistamine ja toetamine; sotsiaalnõustamine). + Lastevanemate tugirühmad. Mõõduka intellektipuudega õpilased: KOOLI SISENE: Eripedagoog / õpetaja (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon; sotsiaalsed oskused; eneseteenindamine; silma ja käe koostöö; igapäevaste toimingute õppimine). Abiõpetajad (igakülgne koostöö eripedagoogiga). Füsioterapeut ja/või liikumisõpetaja (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / - terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete tajumine ja väljendamine). Logopeed (kommunikatsioon; kognitiivsed oskused; sotsiaalsed
kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Mis on tetrapleegia? Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga Nimeta sagedasemad probleemid peale insulti Kõnehäired, liikumishäired, neelamishäired, tasakaaluhäired. Patsiendi abistamine peale insulti. Kirjelda, mida on võimalik teha. Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed. Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus. Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb: Kesknärvisüsteemist (KNS) Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS) Kesknärvisüsteemi kuuluvad Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse re...
27 rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat;2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Rehabilitatsioonimeeskond plaani koostamisel: Reh.meeskond koosneb vähemalt 5-st erinevast kõrgharidusega spetsialistist: sotsiaaltöötaja, psühholoog (kutsenõustaja), füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, arst, õde. Nõuded reh.meeskonna koosseisule plaani koostamisel: Somaatilise häirega isikule reh-plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevusterapeut. Meele- või kõnepuudega või vaimse alaarenguga isikule plaani koostamisel - eripedagoog või logopeed. Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule plaani
kujutanud seda hästi ette olime kindlad, et alla kuu aja peavaludest ja ,,zombi" olemisest ta ei pääse. Kuid just siis jõudsid kohale Sunrise ja BodyFX. Ta hakkas neid kohe tarbima ja kujutage ette kahe päeva pärast enam peavalu polnud ja ei tulnud ka enam. Uskumatu!! Ja mao sai ka korda. Mina ja mu lapsed midagi drastilist ei tundnud aga ma TEAN kui vajalikud need meie organismile on ning ma TEAN kui võimatu on poest saada terve päeva koguse kemikaalidevabasid aineid. Elo 34 ( Füsioterapeut, refleksoloog ) Body FX-iga saab aidata ka koduloomi nende erinevate hädade puhul. Meie koeral oli kõrva seespool umbes 1 cm läbimõõduga ümmargune tumedat värvi moodustis naha peal, mis tasapisi kasvas. Paar kuud tagasi kratsis ta selle katki ja veriseks. Kuna see asus väga ebamugava koha peal, mida ei saanud kinni siduda ega ka plaastrit panna, siis määris ta kõik kohad veriseks. Tilgutasin sinna peale Body FX ja seda üsna tihedalt, veri jäi kinni. Jätkasin
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TOOTE JA TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTEMUDELI ALUSEL JA KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS............................................................................................. 5 1 TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLERI & G. ARMSTRONGI TOOTEMUDELI ALUSEL ..................................................................................................................................................... 7 1.1 TEENUSE ANALÜÜS P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOO...
Vanus (mida vanem, üle 80 ) Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x Alkoholi liigtarvitamine Stress Suur kehakaal Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge vererõhk Suhkrutõbi Südame rütmihäired Suur kolesterooli sisaldus Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD: Arst/ Õde / Hooldaja Füsioterapeut Logopeed Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9
märatud Somnols. 4. Meeleolu püsivus: meeleolu muutuste tunnused ei esinenud 7 viimase päeva jooksul. 5.Meeleolu muutus: meeleolu samal tasemel. 6.Käitumise haired: pole viimese 7 päeva jooksul täheldatud. 7.Käitumise muutus: paranenud. OSA F. PSÜHHOSOTSIAALNE HEAOLU 1.Initsiatiivikus ja kaasahaaratus: suhtleb teistega palatikaaslastega vabalt, meeldib osa võtta terapeudilistel protseduuridel, mida füsioterapeut teostad patsiendi palatis. Patsient seab oma eesmärgi ise: palju peab tegema ja käima. 2. Häiritud suhted: ei. 4. Minevikurollid: patsient tajub, et igapäevane rutiin on väga erinev tema varasemast elukorraldusest ühiskonnas. OSA G. KEHALINE FUNKTSIOON 1.(A).ADL toimingute sooritamine 2.(B) ADL toetuse ja abi pakkumine a. Liikuvus voodis: (A) Sõltumatu ei vaja personali abi ning järelvalvet.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
sellega teha saab, aga mitte ,,praktilist poolt" ehk et ta saab reaalselt nendega teha. (Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 31-40) H) Teadlikult korraldada, reguleerida ja peegeldada lapse tegevust (et tihti peab ise algatama tegevusi, laps ei pruugi osata) TUGISÜSTEEMID ASUTUSESISESELT: Sõltuvalt konkreetse asutuse võimalustest *lasteaias: rühmaõpetajad, õpetaja abi, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, logopeed või eripedagoog, füsioterapeut, lapse tugiisik. * koolis: õpetajad, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, lapse tugiisik. Meeskonnatööös on oluline ühine arusaam lapse probleemist ja ühine eesmärk! +Kaasata lapsevanemad, oluline igakülgne nõustamine! LASTEaiaealised lapsed: **sobitusrühmad sobitada üksikuid HEV lapsi tavakonteksti. Siis lastearv on väiksem. (1 Hev= 3 tavalast). Sobitada tohib ükskõik, mis HEV last.
raskusastmega puuded: vaimupuue, nägemis- ja/või kuulmislangus, kõnepuuded vm, sellisel juhul on tegemist liitpuudega. Esmaselt vajab arendamist üldmotoorika valdkond ja peenmotoorika, arendada tuleb eneseteenindusoskusi. Meditsiinisüsteem tagab lastele vajalikud massaaziprotseduurid, ortopeedilised abivahendid, medikamentoosse ravi jm. Kehapuudega laste füüsilise arenguga tegelevad füsioterapeut, tegevusterapeut ja liikumisõpetaja. Kõneprobleemide korral abistab logopeed, kes juhendab ka õpetajaid ning lapsevanemaid. 5. Liikumiseks vajalikud vahendid ja sobiv keskkond. Motoorikahäiretega laste jaoks kohandatud varustus on kujundatud nii, et see muudaks lapse iseseisva toimetuleku võimalused maksimaalseks. Mõningate laste jaoks tuleb aga vahel mõnda mööblieset või vahendit kohandada. Tööpinnad peaksid olema nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
