Lastevanemate küsitluse vastused (0)

5 VÄGA HEA

Lastevanemate küsitluse vastused 10.03- 14.03. 2018 . Vastanud 18 inimest.
Kokkuvõte:

Suurim kasutatav teenuste grupp on füsioterapeut ja logopeed , need on ka teenused, mida erinevatel põhjustel on kõige rohkem puudu ehk soovitakse enim.

Ca 44% vastanutest, on riigipoolne rahastuse osakaal vahemikus 50-100% teenuste maksumusest.

Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest.

25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha .teenustele). Järgmiselt slaidilt võib saada kinnituse, et 63% pole probleemiks rahas. Samas aitab vanemate raha minna lapsega ujuma ja näiteks hipoteraapiasse. Välja on toodud, et rehabilitatsiooni raha lõpeb juba poole aasta pealt.

Natuke alla pooltele on probleem teenuse kaugus ja sooviksid saada teenuseid kodu lähedalt.

90% vastanutest arvas , et kui saaksid vajalikke teenuseid Rae vallas, siis kasutaksid, ideaalis võiks osutada lapse lasteaias. 10% ei kasutaks. Koduvalla kasuks toodi välja, et kaugus hakib tööpäeva mitu korda nädalas, kui tugiisik ei saa minna. Ajakulu on kõige hullem, sest tööl peab ka käima. Kõik teenused on nö tööajal ja see tähendab, et töölt puudumist on palju. Lapsele on väsitav. Raske klapitada lasteaia ja linna teenuseid, et oleks maksimaalne tulemus. Isegi Tallinnas on raske teenustele pääseda, sest järjekorrad on ülipikad.

Erivajaduse põhjustatud lisakulude suurus võib varieeruda, aga üle 500.- aastas kulub raha ca 30%il vastanutest.

Ca 60% on tugiisik olemas ja nad saavad piisavalt teenust. Mõned ei ole leidnud või ei tea, et selline võimalus on olemas. Head inimest on raske leida. Peagu 100% oldi nõus, et tugiisik kindlasti või pigem parandab oluliselt pere toimetulekut.

Ligi kolmveerand vastanutest leiab, et teraapia on pigem andnud või kindlasti andnud tulemusi.

Erivajadusest tulenevate probleemide juures lasteaias/koolis domineerib pigem jah variant ning on toodud mitmeid põhjendusi. Vajaliku kompetentsi olemasolu hindamisel jäid arvamused pigem ei ja pigem jah vahele.

Erivajadusega lapse olemasolu peres mõjutab oluliselt pereliikmete tööelu. Üle 50% hinnati mõju oluliseks, 1 vanem töötas osalise kohaga või oli kodus 25% ja ca 20% mõjutas vähesel määral.

Pere vabaaja veetmise võimalusi mõjutab eriline laps ca 40% olulisel määral ja 40% puhul vähesel määral.

Paremaks toimetulekuks pigem soovis koolitusi 40% vastanutest ja sama palju pigem ei.

Muude kitsaskohtade all toodi välja: Vanem peab ise uurima ja kokku viima arsti, lasteaia, terapeutide soovitused, et lapse areng oleks terviklikum. Üliraske on logopeedi teenust saada, eriti tasuta teenust. Väga väike hooldaja toetus. Kuna erivajadustega lapsi suunatakse ühe enam tavaklassi, siis on vaja õpetajad kurssi viia ja peavad arvestama lapse diagnoosiga.
Kooli tee pikkus bussipeatusest koju. Peaks olema kirjas maksimaalne kaugus ka puudega laste puhul. Rae vallas ei ole logopeede ja eripedagooge ja väga keeruline on kolme lapse kõrvalt leida võimalusi sõita eralogopeedi juurde linna teise otsa iga nädal.
1.Milliseid teenuseid Teie laps peamiselt vajab
Selgitus , 1 inimene sai valida mitu valikut:
Esimene tulp : 10 inimest ehk 55,6% vajab füsioterapeuti
Teine tulp: 8 (44,4%) vajab logopeedi
Kolmas: 8 (44,4%) vajab psühholoogi
Neljas: 5 (27,8%) vajab psühhiaatrit
Viies: 9 (50%) muu eelnevalt nimetamata teenus
Kuues: 10 (55,6%) eripedagoog
Seitsmes: soovis valida logopeedi ja eripedagoogi
2. Millist teenust Teie laps vajab, aga ei ole saanud (pikad järjekorrad, rahaline määr täis, ei saa transportida jne):
Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut:
Esimene tulp: 7 inimest ehk 50% ei ole saanud logopeedi teenust
Teine tulp: 1 (7,1%) psühholoogi teenust
Kolmas: 3 (21,4%) muu eelnevalt nimetamata teenus
Neljas: 4 (28,6%) eripedagoogi teenust
Ülejäänud täpsustavad, et pole saanud loovterapeudi-, tegevusteraapia -, logopeedi teenust ja 1 vastanu on saanud kõik teenused.
3. Kui palju proportsionaalselt moodustab teenustest riigi rahastatud osa keskmiselt aastas kasutatud teenustest %des. Muu alla kirjuta erapraksise % (vanem maksab) ja täpsustus millele kulub.
4. Millist teenust vajaks Teie pere kõige rohkem
Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut:
Esimene tulp: 3 (18,8%) vanemate toetusgruppi
Teine tulp: 6 (37,5&%) vanemate psühholoogilist nõustamist
Kolmas: 4 (25%) pereteraapiat
Neljas: 13 (81,3%) erivajadusega lapse huvitegevust/ ringe
Viies: 2 (12,5%) muu eelnevalt nimetamata teenus
Ülejäänud täpsustavad, et vajaksid transporti teenusele, logopeedi-tegevusterapeuti, suvelaagrit erivajadusega lastele, tugiteenust.
5. Kas on probleeme eelnevalt loetletud teenuste kättesaadavusega
Selgitused 2/2 küsimus 5.
6. Kas on probleem raha puudus
7. Kas on probleem teenuse kaugus ja transport
8. Kui saaksite teenuseid Rae vallas, kas kasutaksite
Selgitused 2/2 punkti 8 juurde
9. Muud probleemid teenustega ja nende kasutamisel
10. Kas lapse erivajadus põhjustab leibkonnale lisakulusid (ravimid, eluaseme kohandamine, transport, teraapiad jne)
Selgitused 2/2 punkt 10 juurde
11. Tugiisiku vajadus
12. Tugiisiku kasutamine
13. Kas tugiisiku kasutamine kergendab pere toimetulekut
14. Kas saadud teraapiad on andnud tulemusi
15. Kas lapsel on tulenevalt oma erivajadusest probleeme lasteaias/koolis
Selgitus 2/3 punkt 15 juurde
16. Kas erivajadusega lapsega tegeleval lasteaia/kooli õpetajal on vajalikud oskused lapsega tegelemiseks Teie hinnangul
Selgitus 2/2 punkt 16 juurde
17. Erivajadusega lapse mõju vanemate tööl käimisele
18. Erivajadusega lapse mõju pere vabaaja veetmise võimalusele
19. Kas vajaksite koolitusi, et lapsega paremini toime tulla
20. Muud suurimad kitsaskohad, mis on nimetamata
rae vallas ei ole logopeede ja eripedagooge ja väga keeruline on kolme lapse kõrvalt leida võimalusi sõita eralogopeedi juurde linna teise otsa iga nädal.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

almandmets Õppematerjali autor

Kokkuvõte küsitlusest erivajadusega laste teenuste osas ja probleemidest 2018. märts

erivajadusega laste teenuste vajaduse hindamiseks

Sarnased õppematerjalid

docx

ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS

tavalasteaeda? Milliseid probleeme on erivajadustega laste õpetajad ning vanemad kogenud seoses erivajadustega laste sobitamisega tavalasteaeda? Kuivõrd pädevalt tunnevad end tavarühma õpetajad töötamaks erivajadustega lastega? Milline on erivajadusteta laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Uurimus on empiiriline ja kvantitatiivne, andmete kogumiseks viidi läbi lastevanemate ankeetküsitlus ja intervjuuõpetajatega ühes Tallinna linna lasteaias. Valimi moodustavad Tallina linna lasteaia 10 rühma (5 eesti õpekeelega ja 5 vene õpekeelega). Lapsevanemad valiti välja vabatahtlikkuse alusel. Üldiselt oli jägatud 170 ankeeti. Õpetajatega räägiti isiklikult. Valimisse kuulus 20 õpetajat ning 10 õpetaja abisid. Küsimustikule vastas 150 lapsevanemat. Ankeedis oli 14 küsimust ning lasteaedade õpetajatele suunatud inrevjuus on 17 küsimust.

Sotsiaalpedagoogika

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0

Eripedagoogika

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku

Psühholoogia

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog

doc

HEV koordinaatori roll

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada

Sotsiaalpedagoogika

docx

Vaimupuue, õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS

Kasvatusteadus

doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilastega, on oma hoiakutes positiivsematel seisukohtadel. Aasta varem 1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu Eesti tavakoolide õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %).

Haridusteaduskond

Rohkem sarnaseid