Korvpall (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Korvpall
Referaat
@ Tallinn 2013
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................................3
Soojendus............................................................................................................................................4
Tähtsamad reeglid...............................................................................................................................5
Kasutatud materjal..............................................................................................................................6
Sissejuhatus
Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis KAHE võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala mida mängitakse ülemaailmselt.
Soojendus
Enne igat mängu või treeningut peavad mängijad sooritama kindlad harjutused, et vältida vigastusi. Korvpallis on selleks 3 sorti harjutusi: soojendus, millele järgneb venitus ja lõpetuseks mahajahutamine. Kuid nüüd kõigest lähemalt.
Soojendus ehk Warm -Up. Korraliku soojenduse kestus on 20-30 minutit, mis sisaldab üldiseid soojendusharjutusi. Soojendusel on kokku 3 faasi. 1 faas : üldine soojendus, mille jooksul mängijate kogu keha vereringe paraneb ja kehatemperatuur tõuseb selliste kehaliste harjutustega nagu kerge sörkjooks, jooks edas- ja tagurpidi , liikumine libiseva sammuga ja jooks ristsammuga. Seda tehakse tavalielt, kuni mängija hakkab kergelt higistama ning see toimub keskelt läbi 7 minuti jooksul.
2. faas: kogu keha staatiline, aktiivne venitus , mis hõlmab kõiki suuremaid lihasrühmi ja kestab umbes 10–12 minutit või kauemgi. 3. faas: dünaamiline venitus ja spetsiifiline soojendus, mis sisaldab endas näiteks seistes jalgade lööke ette-taha ja vasakule-paremale, hoogsat marssimist, põlve- ja sääretõstejooksu, spurte nägu ja selg ees, kusjuures iga harjutust tehakse kaks sarja ja 20–30 m lõikudena .See võiks kesta 5–10 minutit ja veel sisaldada aeroobset tööd jõusaalis, nagu jalgrattasõitu, sõudmist või jooks- mist liikuval alusel 5–10 minutit, hüppenööriga hüppamist 2–3 minutit jne,
Venitus ehk Stretching . Iga venitusmeetodi peamiseks eesmärgiks on suurendada mängija spetsiifiliste liigeste liikuvust. Mängija hea kehaline vorm ja edukas esinemine väljakul on otseselt seotud lihaste võimega liikuda suure amplituudiga. Venitus aitab lisada mängijate lihaste plahvatuslikku jõudu ja kiirust ning soodustada taastumist ja vähendada jäikust. Soojenduse ajal tehtav venitus aitab mängijatel end paremini treeninguteks ja mängudeks nii vaimselt kui ka füüsiliselt ette valmistada. Need mängijad, kes venitavad regulaarselt, kogevad vähem vigastusi kui need, kes ei viitsi korralikult venitada. Venituse üldisemateks põhimõteteks on: - venitama peab alati enne ja pärast treeningut või mängu. Venitust alustatakse üldiselt suurematest lihasrühmadest (nagu selg, puusad , reie tagumised lihased) ja jätkatakse väiksemate lihasrühmadega
Mahajahutamine ehk Cool-Down. Kui soojendus aitab hästi treeninguks või mänguks ette valmistada, on mahajahutamine treeningu lõpus või selle järel tähtis lihaste taastumise ja kogu keha taas puhkuserežiimile mineku tõttu. Mahajahutamine sisaldab endas kergeid harjutusi 5–10 minuti jooksul pärast intensiivseid treeningharjutusi ja venitamist, mis soodustavad lihas- te taastumist ja võivad vähendada nende krampi minemist ning vigasaamist järgnevates treeningutes (eriti kui harjutatakse kaks korda päevas). Üks tüüpiline mahajahutamine võiks sisaldada näiteks kerget sörkjooksu (3–4 minutit), kõhulihase harjutusi (2–3 minutit), vabaviskeid (5–10 minutit) ja venitust (5–10 minutit).
( Viide : treener .eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=172)
Tähtsamad Reeglid
1.Korvpallimäng
Korvpalli mängitakse kahe (2) viieliikmelise (5) võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda korvi viskamast.
2. Korv , kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv.
3.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.
4.Mänguväljak
Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane , kõva kattega täisnurkala . Mänguväljakute mõõtmed peavad piirjoonte siseservadest mõõdetuna olema: pikkus kakskümmend kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m. Rahvuslikel korvpalliföderatsioonidel on õigus oma võistlustel kasutada olemasolevaid mänguväljakuid vähimate mõõtmetega kakskümmend kuus (26) m pikkuses ja neliteist (14) m laiuses.
5.Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused , hästi nähtavad ja ühte värvi (eelistatavalt valged).
6.Kolmepunktiala
Kolmepunktiala on kogu väljaku ala, välja arvatud järgmiselt piiratud ala vastase korvi all:
• kahe otsajoonest algava paralleelse joonega , mis asuvad 6,25 m kaugusel vastase korvi keskpunkti ristprojektsioonist väljakul.Selle punkti kaugus otsajoone keskkoha siseservast mõõdetuna on
1,575 m;
• ja poolringiga, mille raadius eelnimetatud punktist välisservani on 6,25 m ja milline ühendab paralleelseid jooni.
7.Võistkonna koosseisu kuuluvad:
• mitte rohkem kui kaksteist (12) mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten;
• treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener;
• maksimaalselt viis (5) eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik , tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil.
8.Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada
9.Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on “elus”, siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus “surnud” palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada.
10. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist
11.Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees.
12. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit.
13.Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust.
Kasutatud materjalid :
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall
2.treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=172
3.www.kuuseklubi.ee/classes/
4.www. westholm .tln.edu.ee/public/eksam12.doc
5. http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf