Autism (3)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Pervasiivsed arenguhäired

5 VÄGA HEA

AUTISM

SISSEJUHATUS

Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui “haldjate või kuradi poolt vahetatud laps”. (Lovaas 1998.)
1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse “ early infantile autism” (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.)
XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.)
AUTISM
Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus , stereotüüpsus ja monotoonne korduvus . Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja sotsiaalsete kontaktide vastu, esineb emotsionaalne frigiidsus. Autism ilmneb väikelapseeas, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas . Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. ( Johnson 1998.)
Sümptomid

Endassesulgunud
Kontakti, sh silmsideme vältimine suhtlemisel, kehaline kontakt võib esile kutsuda ägeda vastupanu

Reageerimatus kõnele, mis võib jätta mulje, nagu laps ei kuuleks

Kõnetus või kõne vähene areng, kajakõne- laps kordab sõnasõnalt järgi talle esitatud küsimusi või kuuldud lauseid

Eakohase mängu puudumine

Kalduvus lähtuda ainult iseendast, reaalse maailmaga arvestamata
Ei suuda koondada tähelepanu
Ei saa hakkama tegevustega, mis nõuavad püsivust
Emotsionaalse vastureaktsiooni puudumine teiste inimeste pöördumistele
Iseloomulik on käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus , korduvus ja stereotüüpsus
Varases lapseeas võib avalduda eriline kiindumus ebatavalistesse, tüüpilistel juhtudel just kõvadesse objektidesse
Mitmesuguste rutiinsete mittefunktsionaalsete rituaalide sooritamine
Eriline huvi mittefunktsionaalsete elementide vastu (nende maitsmine , nuusutamine)
Vastuseis rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt kodu kaunistuses või mööbli ümberpaigutamisel)
Omapärane kehahoiak ja kõnnak- võib esineda erinevatel eluperioodidel (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtšenko 2003.)

Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte:

Kartused /foobiad, une- ja söömishäired
Ärritus- ja agressiivsushood
Ka enesevigastamine (nt randme hammustamine) eriti, kui tegemist on raske vaimse alaarenguga
Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel
Miimika – ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtšenko 2003.)

Tugevad küljed

Suhteliselt hea vaimne võimekus
Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune
Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused
Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtšenko 2003.)

Tekkepõhjused:
Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud.
Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust):

Downi sündroom
Retti sündroom
Tuberoosne skleroos
Fenüülketonuuria
Fragiilse X sündroom

Muud põhjused:

Sünnitraumad
Prenataalsed haigused ( punetised )
Põhjus teadmata (Lovaas 1998.)

Esinemissagedus
Erinevate uuringute andmetel on autismi ja autismisarnaste arenguhäirete esinemissagedus 5-6 juhtu 10000 inimese kohta. Uusimatel andmetel on see kasvanud 15 juhtu 10000 kohta. Arvestades Eesti rahvaarvu võib autismiga inimeste arv olla 700- 2100. Poistel avaldub 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. (Lovaas 1998.)
Diagnoosimine
Diagnoosimine on meeskonna töö, kus osalevad logopeed, eripedagoog , psühholoog, psühhiaater, lapsevanemad. Diagnoosi püstitamine on kõige sagedasem lapse 1,5 aastaseks saades . See võimaldab alustada varajast ravi ja õpetamist. Autismi korral võib leida kõik IQ väärtusi, kuid ¾ - l juhtudest leitakse oluline vaimse arengu mahajäämus. (Townsted 1993.)
Õendusprobleemid
Selle haiguse juures on probleeme väga palju: suhtlemisraskused , piiratud stereotüüpne käitumine, kõneraskused, orientatsiooni puudumine, kontakti saavutamise raskused. Epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine. Patsientide ravisse peavad olema kaasatud logopeed, psühholoog, kasvataja, õde, perearst , perekonnaliikmed, füsioterapeut. Autismi haigele lapsele on oluline pedagoogiline treening ja mõjutamine. Lapsed vajavad individuaalset õppekava. On vajalik igapäeva toimingutega toimetuleku õpetamine. Pedagoogilise mõjutamise abinõud ja vahendid toetuvad konkreetse lapse iseärasustele. Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris püsivad ka täiskasvanuna, ilmnedes üldjoontes samasuguste sotsiaal- ja kommunikatsiooni probleemidena. (Townsted 1993, Johnson 1997, Kurzemtšenko 2003.)

Probleem: Kõrge enesevigastamise risk.
Eesmärk: Et laps ei vigastaks ennast.
Tegevus: Usaldusliku suhte loomine. Püüa välja selgitada kas enesevigastav käitumine on tingitud ärevuse kasvust, selgita välja mis on ärevuse põhjuseks. Kui lapse ärevustase hakkab tõusma, sekku tähelepanu kõrvale juhtides või leides asendustegevust. Tegevus peab pakkuma turvatunnet. Kui on ikkagi potentsiaalne oht enesevigastuseks kasuta vajadusel kiivrit, polsterdatud kindaid ( hammustab ennast käest). (Johnson, 1998, Townsted, 1993.)

Probleem: Nõrgad sotsiaalsed kontaktid, mis väljenduvad hirmus teiste ees, silmside puudumises, ainiti ühte punkti vaatamises. Endassetõmbumine.
Eesmärk: Laps üritab luua sotsiaalseid kontakte teistega .
Tegevus: Aita lapsel aru saada tunnetest. Suhted lapsega olgu soojad, tunnusta ta saavutusi, ole temaga järjekindel. Varusta last tuttavate objektidega nagu tuttavad mänguasjad, tekk. Tuttavad esemed ja tagatud turvatunne leevendavad stresssituatsioone. Õpeta sobilikke võimalusi tunnete väljendamiseks kasutades sõnu, füüsilist tegevust. Anna positiivset kinnitust silmside näol, toiduga või tuttavate esemetega. Vähehaaval asendades viimased sotsiaalse kindlustundega nagu puudutus, naeratus, kallistus. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.)

Probleem: Puudulik sõnaline kontakt, endassetõmbumine.
Eesmärk: Laps saab aru suhtlemise vajadusest, soovib teistega suhelda.
Tegevus: Suheldes lapsega ole järjekindel, suurenda usaldust ja aita abistajatel mõista lapse püüdlusi suhtlemisel. Oluline on meeskonnatöö. Püüa leida kinnitust, et plaanitud teade jõudis lapseni. Anna positiivset kinnitust kui on tekkinud silmside. Vähenda pettumusi suhtlemisoskuste omandamisel. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.)

Probleem: Identiteedi häire.
Eesmärk: Laps teab oma kehaosade nimetusi ja oskab neid nimetada ka teistele.
Tegevus: Aita lapsel õppida selgeks oma kehaosad ja võrrelda ennast teistega kasutades peeglit, joonistamist, laste pilte. Julgustada olla puudutatud ja puudutada ka teisi. Kõik need tegevused võivad avardada lapse teadlikkust endast ja oskust võrrelda ennast teistega. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.)

Probleem: Rutiinsete mittefunktsionaalsete rituaalide kasutamine (kõikumine, keerutamine, paberi rebimine, sõrme nipsutamine jne)
Eesmärk: Laps kasutab rituaalset käitumist üha harvem ja lühemate perioodide jooksul.
Tegevus: Luba mõnel korral kasutada rituaale, üha enam suurendades soovitud käitumise osakaalu . Takistades last kasutamast rituaale kasvab tema ärevus. Ei tohi alavääristada, naerda tema rituaale. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.)
KASUTATUD KIRJANDUS
Johnson, S., B. 1997. Psychiatric- Mental Health Nursing . 4. Edith.
Kuzemtsenko, M., Läänemets, M., Rekand, E., Räni, K. 2003. Autism. Meie laste lood. Eesti Autismiühing.
Lovaas, I. O. 1998. Arenguhälbega laste õpetamine. Raamat minule .
Eesti Autismiühingu poolt.
RHK-10 Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon . 1995. Tartu Ülikool.
Townsted, M., C. 1993. Psychiatric Mental Health Nursing. Concepts of care.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 191 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

191 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Abian Õppematerjali autor

Referaat autismist.

autism pervasiivsed arenguhäired

Sarnased õppematerjalid

docx

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED

eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga suure varieeruvusega ajuarenguhäire, mis avaldub imikuea või varajase lapsepõlve jooksul ja tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta

Inimeseõpetus

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g

Alushariduse pedagoog

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995)

Arengupsühholoogia

132

pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi

Erivajadustega laste pedagoogika

pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

◦ tavaliselt pole tegu vaid ühe põhjusega, vaid põhjuste kombinatsiooniga  häirete esinemisesagedus: 1. käitumuslikud, aga v-b ka selle pärast, et need paistavad kõige paremini välja ◦ 7-30% lastel esineb arenguhäireid, oleneb uuringust ja meetodist ◦ häireid tekib rohkem kooli minnes (6-7a), eelpuberteedieas(9-10a), puberteedieas(14-15a) ◦ poistel probleeme rohkem nooremana, tüdrukutel vanemana ◦ poistel tavaliselt rohkem: autism, käitumishäired, enesetapud ◦ tüdrukutel rohkem: söömishäired, depressioon, enese vigastamine ◦ ravimata häire on püsiv, ravides on kerge jagu saada ja lapseea probleem ei pruugi jätkuda  Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi ◦ psüühilise arengu spetsifilised häired- sageli geenidest tulenevad, poistel rohkem  kõne-keele sptesiifilised arenguhäired – raske aru saada, millal on tegu tõsise häirega,

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid