Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis
Referaat
AÜ SR-2
Juhendaja
MA, Dagmar Narusson
Pärnu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Rehabilitatsioon 4
2. Rehabilitatsiooni protsess 5
3. Kliendi orienteerimine 6
4. DEBORA meetod 8
Kokkuvõte 10
Viited 11

Sissejuhatus

Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati:

• Mis on rehabilitatsioon?
  
• Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles?
  
• Mis on orientatsioon?
  
• Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks .
  

Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreetikute M. D. Farkas’i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen ’i käsitlustele ja vaadeldakse lähemalt Debora meetodit? Esimesed peatükid on pühendatud teooriale ja mõistete selgitamisele. Viimases kahes vaadeldakse konkreetseid juhiseid.

1. Rehabilitatsioon

Rehabilitatsiooni eesmärk on anda vabadus, võrdsus ja vendlus otsesel viisil , milleks on ühiskonnaelus võrdne osalemine kõigile, sõltumata nende füüsilistest või vaimsetest
erinevustest. (International ecyclopedia of rehabilitation 2013)
Rehabilitatsiooni mõiste seletamisel tuleb tugineda maailmas juhtivate rehabilitatsioonivaldkonna arendajate M. D. Farkas’i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen’i käsitlusele Bostoni Ülikoolist ( Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation). Anthony ja Farkas (2009) määratlevad psühhosotsiaalset rehabiliteerimist kui muutuse protsessi, milles koordineeritud spetsiaalsete tegevuste kaudu koostöös isikuga leitakse isikule väärtustatud roll keskkonnas läbi töötamise, elamise , suhtlemise ja õppimise selliselt , et isik tuleks toime võimalikult vähese kõrvalabiga.
Martin (2007) kirjeldab rehabilitatsiooniprotsessi kui individualiseeritud, paindlikku,
tsüklilist, laialdast ja eesmärgile suunatud protsessi. Rehabilitatsiooniprotsessi saab tänapäeval juhtida laialdaste teadmiste ja oskustega koostöövõimeline spetsialist. Teisiti öeldes on ta professionaal , kes koordineerib asutustevahelist, inter - ja multidistsiplinaarsete teenuste pakkumist.
See nõuab teadmisi saadaval olevatest avaliku, erasfääri ja kolmanda sektori ressurssidest.
Rehabilitatsioonimeeskond peab abistama klienti paremuse poole edeneda igas tegutsevas valdkonnas, ja keskenduma sellele, mida nad teha suudavad, mitte sellele mida nad ei suuda.
Martin (2007) on välja toonud rehabilitatsiooninõustaja rolle ja tegevusi ja kirjeldanud neid mitmetest kohustustest ja vastutustest lähtuvalt. Nad toovad välja, et rehabilitatsiooni spetsialist hindab kliendi vajadusi, hoolib kliendist , töötab välja eesmärgid ja isiklikud plaanid, mis vastavad tuvastatud vajadustele.
Kõikides eelpool nimetatud tegevustes on olulisel kohal nõustamisoskused. Martin (2007)
ja Anthony et al (2002) on defineerinud rehabilitatsiooni nõustamist kui süstemaatilist protsessi, mis aitab füüsiliste, vaimsete, arengu, kognitiivsete ja emotsionaalsete puuetega inimestel saavutada isiklikke, ametialaseid ja sõltumatu elamise eesmärke võimalikult integreeritud tingimustes, nõustamise protsessis aktiivse osalemise kaudu.

2. Rehabilitatsiooni protsess

Anthony et al (2002) kirjeldavad rehabilitatsiooni kui puudega inimese
toetamist ja oskuste arendamist toimetulekuks tema enda valitud keskkonnas. Sotsiaalse
rehabiliteerimise keskkonnad on elamine, õppimine, sotsialiseerumine ja töötamine ning nendes valdkondades kutsutakse esile muutus rehabiliteerimise käigus, et puudega inimese
sooritus ja osalemise võimalused avarduksid. Kooskõlas rehabilitatsiooni väärtuste ja
põhimõtetega on rehabilitatsiooni missiooniks aidata inimestel vastata nii keskkonna
nõudmistele (saavutada edu) kui ka indiviidi vajadustele (rahulolu). Rehabilitatsiooniprotsess on jaotatav kolme faasi : diagnoosimine, planeerimine ja sekkumine. Rehabilitatsiooniprotsess algab isiku orientatsiooniga (inglise keeles orientation ja rehabilitatsiooniprotsessi tervikprotsessi tutvustamisega. ( Ibid )
Diagnoosimise ehk kliendi vajaduste mitmekülgse hindamise faasis toimub esmane kontakt kliendi ja spetsialisti vahel. Cohen et al (1997) toovad välja, et enne rehabilitatsiooni eesmärgi sõnastamist peab spetsialist kindlaks tegema kliendi valmisoleku rehabilitatsiooniks.
Anthony et al (2002) põhjal toimub seejärel valmisoleku arendamine ja keskkonna välja
selgitamine , milles klient järgneva 6-24 kuu jooksul muutust soovib. Rehabilitatsiooni üldise
eesmärgi saavutamiseks on oluline kliendiga hea kontakti saavutamine, kliendi personaalsete
kriteeriumite eristamine, alternatiivsete keskkondade kirjeldamine ja eesmärgi valimine.
Eesmärgi sõnastamisel tuleb määratleda kliendi isiklikud eelistused planeeritavas muutuses.
Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel. Seejärel toimub funktsionaalne hindamine püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Selle hindamise käigus loetletakse kliendi oskused, kirjeldatakse nende kasutamist ja hinnatakse tegevusvõimet ning teadvustatakse klienti tulemustest.(Ibid)

3. Kliendi orienteerimine

Orienteerimine (Anthony et al, 2002 põhjal) informeerib isikut järgnevatest tegevustest
rehabilitatsiooniprotsessis. Orientatsiooni käigus selgitatakse inimesele mis juhtub, miks
juhtub ja mida igalt isikult on oodata rehabilitatsiooniprotsessis. Orientatsioon annab
kliendile ülevaate toimuma hakkavast ja aitab spetsialistil isikut kaasata protsessi. Kogu järgnev rehabilitatsiooniprotsess sõltub orienteerimise faasist. Hea orienteerimine loob tugeva aluse kliendikeskseks tööks. Vastupidiselt halb orienteerimine toob kaasa spetsialistidele orienteeritud, kooskõlastamata ja eesmärgitu tegutsemise.
Orientatsioon algab töötaja ja kliendi vahelise kontakti loomisega. Sisemine valmisolek suhtlemiseks ja positiivne eelhäälestus mõjutab oluliselt kliendikontakti edukust.
Kontaktiks loetakse esmast suhtlust, mis võib toimuda tehnika vahendusel või otsesel suhtlemisel. Igal juhul tuleb jälgida, et kontakt vastaks viisakusnormidele ja oleks selgelt ning üheselt mõistetav.
Otsesel suhtlemisel peab kontakti loomine andma kliendile sisemise veendumuse, et kogu spetsialisti tähelepanu kuulub talle. Esmane kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega k.a silmside , keha ja pea asend ja naeratus aga ka sõnaliselt. Spetsialistid peaksid kasutama korrektset keelt ja olema teadlik oma kehakeelest .
Kontakti loomise etapil peab spetsialisti ja kliendi vahel tekkima usalduslik õhkkond. Mõnel juhul on soodsa õhkkonna loomisel abi ka neutraalsetest vestlusteemadest – kus vahetatakse mõned repliigid ilmast või aknast avanevast vaatest. Heaks kliendi „kabinetti toomise “ teemaks on küsimused kliendi teekonnast spetsialistini või rehabilitatsioonini üldiselt. See annab võimaluse sisemiseks ümberlülitamiseks kliendile, soodustab avatust ja on eelduseks tulemuslikule koostööle.
Mittesõnalistest suhtlemisvahenditest rakendatakse lisaks silmsidele näiteks ülakeha kerget kliendi poole kummardamist. Oluline, et partnerite silmad oleksid samal tasandil. Rääkima peaks “naeratusega hääles” meeles pidades, et soe intonatsioon soodustab kontakti. (Uverskaja 2006 ) Spetsialisti kuulamisoskusel ja aktiivse kuulamise võtete rakendamisel on märkimisväärselt suur tähtsus orientatsiooni läbiviimisel.
Aktiivne kuulamine võib toimuda vaikse ja ka peegeldava kuulamise vormis. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset keskendumist ning laseb väljendada arusaamist , toetust ja huvi. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. ( Ibid:5)
Silmside, huvitatud näoilme ja toetavate repliikidega “Ja” , “Jätkake palun” , “Rääkige lähemalt” “Nagu näiteks” ergutab spetsialist klienti rääkima ning samal ajal võiks kuuldut meelde jätta või üles kirjutada kliendi kõnest olulisemaid võtmesõnu, nimesid , aastaarve. Neile märkmetele toetudes saab asuda peegeldava kuulamise juurde. Juhul kui klient on väga napisõnaline võib asuda kohe esitama täpsustavaid küsimusi so siirduda peegeldava kuulamise etappi.
Peegeldav kuulamine annab kliendile teada, kuidas temast aru saadi ja aitab tal end paremini väljendada. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Spetsialist peab olema teadlik ja vältima nn kuulamistõkkeid, mille hulka kuuluvad: mõtete lugemine, võrdlemine, ennatlike järelduste tegemine, valikuline kuulamine, vastuseks valmistumine.
Peegeldav kuulamine tähendab küsimist ja täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
Eelmisel etapil tehtud märkmed saavad aluseks ümbersõnastamise võtte rakendamisel.
Ümbersõnastamisel tuleks lauset alustada näiteks: “Kas ma mõistsin Teid õigesti, Te vajate…” ,
“Parandage mind kui ma eksin Te soovite leida …” vms . (Ibid:6)
Zlatka Russinova et al (2006) on välja töötanud metoodika ( Recovery Promoting Relationships Scale ) hindamaks spetsialisti ja kliendi vahelise kontakti. Sealne küsitlusankeet kliendile on hea abivahend ka spetsialistidele enesekontrolliks . Küsitlus koosneb 24 olulisest küsimusest- millele vastates saab hea ülevaate kaasaegse kliendi ootustest ja spetsialisti enda oskustest. (lisa 1)

4. DEBORA meetod

Debora meetod (Anthony et al, 2002 põhjal) on välja töötatud, et kergendada professionaalidel orientatsiooni läbiviimist. Teemad on järjestatud tähtsuse järjekorras ja esitähtedest tuleneb hästi meeldejääv juhatus meetodi kasutamiseks. Alustage esimesest tähest:
4.1 Definitsioon ehk D - mõiste defineerimisega, mis on rehabilitatsioon.
Erinevaid definitsioone on maailmas mitmeid. Iga spetsialist peaks välja töötama talle sobiva definitsiooni, mis on just talle omane ja selge. Siiski peaks definitsioon sisaldama ühiseid märksõnu rehabilitatsiooni teoreetikutega: muutus, protsess, ise hakkama saamine, koostöö, nõustamine ja toetamine . Sama definitsiooni saab muuta omaseks erinevate rõhuasetuste ja oluliste omaduste lisamisega.
Näiteks :

Rehabilitatsioon on muutuste protsess, kus läbi koostöö ja spetsialisti poolse nõustamise ja toetamise saab klient tulevikus ise hakkama.

Rehabilitatsioon on pikaajaline muutuste ja koostöö protsess, kus spetsialisti nõustamise ja toetamisega saab klient tulevikus oma igapäevaelu toimetustega ise hakkama.

Rehabilitatsioon on muutuste aeg ja tegevuste koosmõju, kus läbi spetsialisti nõustamise ja toetamise saab klient paremini ise hakkama.
4.2 Example ehk E - Järgnevad spetsialisti näited (Example) kliendile edukast rehabilitatsioonitulemusest. Kliendile kirjeldatakse milliseid muutusi on selles protsessis saavutatud ja missuguseid uusi rolle on omandanud teised kliendid protsessi lõppedes.
Näiteks:

Kõndimisvõimetu üksik klient suutis peale rehabilitatsiooni teha kümmekond sammu järjest. Sellega ta saavutas suurema iseseisvuse ja parema enesetunde ning need omakorda aitasid tal leida sõpru.

Kõnevõimetu õppis rehabilitatsiooni käigus kasutama abivahendina arvutit ja sai tänu sellele oskusele tööle.

Ratastoolis liikuv inimene suudab peale rehabilitatsiooni iseseisvalt seista, on nüüd iseseisvam ja saab ise valmistada endale ja lastele toitu.
4.3 Benefit ehk B - Edasi arutatakse kliendiga teemal, millist kasu (Benefit) rehabilitatsioon kliendile isiklikult võiks tuua . Nüüd peaks ära kasutama eelmistes etappides tuvastatud kliendi personaalseid eelistusi ja prioriteete. Tavaliselt annavad kliendid selgeid sõnumeid oma soovidest ja eelistustest. Üldiselt aga on universaalne soov olla rohkem iseseisev ja sõltuda vähem teiste abist.
Näiteks :
1.Ma arvan, et rehabilitatsioon aitaks teil kätt paremini liigutada ning siis saate süüa teha.
4.4 Order ehk O – Kasude sõnastamise järel nimetab spetsialist tegevuste järjekorra (Order), mis on tulemuse saavutamiseks vaja läbida.
Näiteks: Peale tänast kohtumist, kus me lõpus sõnastame eesmärgi, tulevad kohtumised teiste spetsialistidega. Iga kohtumine lepitakse teiega eraldi kokku teile sobivale ajale.
4.5 Rollid ehk R - Siin arutatakse koos kliendiga läbi, töötajate ja klientide rollid selles protsessis. Kindlasti tuleks läbirääkida on millised õigused ja millised on kohustused kummalgi poolel.
Näiteks:
1.Füsioterapeut võtab teid vastu iga kolmapäev ja viib läbi liikumistreeningu. Treeningute lõppedes annab ta teile kaasa koduste harjutuste kirjaliku kava. Teie peaksite kohale tulema õigeaegselt ja sobivates jalanõudes ning riietes. Meie saalis peavad olema kaasas heleda tallaga sisejalanõud, teistsuguste jalanõudega ei saa trennist osa võtta.
4.6 Answer ehk A – Seejärel küsitakse kliendilt tagasidet (Answer), kuidas klient aru sai, mis toimuma hakkab. Tagasiside käigus on hea üles kirjutada kliendile kõik olulised andmed sealhulgas :spetsialistide nimed, tegevuste aadressid , telefonid ja lahtioleku ajad ning emaili aadressid kontakteerumiseks, kaebuste ja ettepanekute tegemiseks.
Orientatsioon on oluline enne iga uut tegevust. Kui klient on piisavalt motiveeritud ja teadlik
protsessist, siis võib DEBORA lühendada ka DEO-ks. See tähendab, et igal järjekordsel
kokkusaamisel kliendiga tuleb selgitada, miks kokku saadakse (definitsioon), tuua näide tulemusest (example) ja anda kiire ülevaade tegevuste järjekorrast (order) antud kokkusaamisel. (Väljaots 2011)

Kokkuvõte

Käesolevas töös vaadeldi orienteerimist kui rehabilitatsiooniprotsessi esimest ja olulist osa. Esimeses kahes peatükis käsitleti rehabilitatsiooni ja selle protsessi teoreetilist osa. Kolmas peatükk keskendus juba orienteerimises kasutatavatele võtetele ja on koondanud kokku juhised ja nõuanded suhtlemiseks orienteerimisel. Neljas peatükk on pühendatud DEBORA meetodile kliendi orienteerimiseks. Peatükis on toodud konkreetsed näited ja juhised meetodi tarvitamiseks. Viimane osa tööst võiks kergendada kontakti loomist ja asjakohase suhtluse kergendamist spetsialisti ja kliendi vahel.

Viited

Maurice Blouin, Luz Elvira Vallejo, Howard Rusk, "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/304/] 29.10.2013

Anthony, W. A., Cohen, M. R., Farkas, M. D. & Gagne , C. (2002). Psychiatric Rehabilitation. Second Edition . Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation

Russinova, Z., Rogers E.S., Ellison M.L. (2006) RPRS Manual. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation

Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process . Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation.

Martin, D. E. (2007). Principles and Practices of Case Management in Rehabilitation Counseling. Second Edition. Illinois: Charles C. Thomas Publisher .

Uverskaja, E. Päringuintervjuu (Õppematerjal). [www.tlu.ee/opmat/in/paringuintervjuu/33_ksimine_ja_mbersnastamine.html] 29.10.2013

Väljaots, M (2011) Psüühiliste erivajadustega noorte vajadused ja võimalused iseseisvumiseks nende vanemate hinnangul. Tartu Ülikool 2011
Lisa 1
Recovery-Promoting Relationships Scale
The following statements describe different aspects of the relationship people with psychiatric conditions might have with a mental health or rehabilitation provider.
Please think of the relationship you have with ____Kliendi nimi_____________
Please check the box of the answer that best describes your relationship with this provider.
1. My provider helps me recognize my strengths.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
2. My provider tries to help me see the glass as “ half - full ” instead of “half-empty.”
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
3. My provider helps me put things in perspective.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
4. My provider helps me feel I can have a meaningful life.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
5. I have a trusting relationship with my provider.
n Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
6. My provider helps me not to feel ashamed about my psychiatric condition .
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
7. My provider helps me recognize my limitations.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree n Not Applicable
8. My provider helps me find meaning in living with a psychiatric condition.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
9. My provider helps me learn how to stand up for myself .
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
10. My provider accepts my down times .
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
11. My provider encourages me to take chances and try things.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
12. My provider reminds me of my achievements.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
13. My provider understands me.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
14. My provider tries to help me feel good about myself.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
15. My provider helps me learn from challenging experiences .
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
16. My provider really listens to what I have to say.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
17. My provider cares about me as a person .
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
18. My provider treats me with respect .
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
19. My provider helps me feel hopeful about the future.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
20.My provider helps me build self-confidence.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
21. My provider sees me as a person and not just a diagnosis.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
22.My provider helps me develop ways to live with my psychiatric condition.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
23. My provider has helped me understand the nature of my psychiatric condition.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
24.My provider believes in me.
O Disagree O Somewhat Disagree O Somewhat Agree O Agree O Not Applicable
13