Korvpalli mängu reeglid (0)

Korvpalli mängu reeglid.
Korvpall:
Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv , kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.
Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik , tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis kui minutilisel vaheajal või mänguvaheajal teatab vahetusmängija vahetusest sekretärile.
Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest, kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud “ühes tükis” mänguriietus, mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus. Kui selline soovitus esitatakse, siis peab T-särk olema võistlussärgiga ühte värvi, lühikesed püksid oleksid eest ja tagant ühte värvi, kuid mitte tingimata särgiga sama värvi. Lühikeste pükste all võib kanda teisi pükstega ühevärvilisi aluspükse. Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number. Numbrid peavad olema hästi nähtavad ja seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend cm kõrged, rinnal olevad numbrid vähemalt kümme cm kõrged, numbri joone laius peab olema vähemalt kaks cm, võistkond peab kasutama numbreid neli kuni viisteist. Siseriiklikel võistlustel võib Rahvuslike Korvpalliliitude nõusolekul kasutada ükskõik milliseid maksimaalselt kahekohalisi numbreid. Ühe võistkonna mängijatel ei saa olla samu numbreid ning kõikvõimalik reklaamilogo särgil peab olema numbritest vähemalt viie cm kaugusel. Võistkondadel peab olema vähemalt kaks särgikomplekti, millest esimesena võistluste programmis märgitud võistkond, ehk koduvõistkond, peab kandma heledaid (soovitatavalt valgeid ) võistlussärke ja teisena võistluste programmis märgitud võistkond, ehk külalisvõistkond, peab kandma tumedaid võistlussärke. Juhul kui mängus osalevad võistkonnad omavahel kokku lepivad,
siis võivad särkide värvid olla vahetatavad.
Mängijate poolt kasutatav varustus peab olema korvpallimängule kohane. Igasugune varustus, mis suurendab mängija pikkust või annab talle mõne muu ebaausa eelise, ei ole lubatud. Mängijal ei ole lubatud kanda varustust, mis võivad tekitada vigastusi teistele mängijatele. Keelatud on sõrme, käe, randme, küünarnuki või õla kaitsed , mis on tehtud
nahast , plastikust , vahtkummist, metallist või muust kõvast materjalist, isegi siis, kui nad on pealt kaetud pehme materjaliga ; esemeid, mis võivad põhjustada kriimustusi (isegi sõrmeküüned peavad olema lühikeseks lõigatud); peakatted , juuksepandlad ja ehted .
Lubatud on õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga; põlve toestused, kui need on hästi kaetud; purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist; prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; kuni viie cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. Kõik muu antud punktis mitteloetletud varustus peab kõigepealt saama kooskõlastuse FIBA Tehniliselt Komisjonilt.
Mängija(-te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on õhus või mängijate käes ja liigub pidevalt edasi käest-kätte, siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall kukkus maha. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta vahetada või võistkonnal tuleb jätkata vähem kui viie (5) mängijaga.
Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. Kapten võib täita ka treeneri kohuseid. Juhul kui võistkond protesteerib mängu tulemuse üle, peab kapten
sellest mängu lõppedes kohe informeerima vanemkohtunikku ja kirjutama alla mänguprotokolli lahtris : “ Kapteni allkiri protesti korral”.
Vähemalt kakskümmend minutit enne mängu ettenähtud algust esitavad mõlemad treenerid või nende esindajad sekretärile oma võistkonna mänguluba omavate liikmete nimekirjad koos nende mängijanumbritega, samuti kapteni, treeneri ja teise treeneri nimed.
Kõigil protokolli kantud mängijatel on mänguõigus ka siis, kui nad jäävad mängule hiljaks . Vähemalt 10 minutit enne mängu algust peavad treenerid oma allkirjaga mänguprotokollis kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis mängijat, kes mängu alustavad. Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega.
Mäng koosneb neljast kümneminutilisest perioodist. Kahe minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist minutit. Kahekümne minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab kakskümmend minutit enne mängu ametlikku algust või siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal . Mänguvaheaeg lõpeb esimese perioodi alguses siis, kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli või kõigi teiste perioodide alguses siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul. Kui neljanda perioodi lõppedes on mänguseis viigiline, siis mängu tuleb jätkata nii mitme viie minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja selgitamiseks. Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne
mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise (visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu. Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal ja neljandal perioodil.
Esimene periood algab siis kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli. Kõik teised perioodid algavad siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul. Mängu ei saa alustada, kui ühel võistkondadest on väljakul vähem kui viis mängijat. Kõigis mängudes on programmis esimesena toodud koduvõistkonna pink ja oma korv kohtunikelauast väljaku poole vaadatuna vasakul. Omavahelisel kokkuleppel võivad võistkonnad vahetada pinke ja/
või korve. Esimese ja kolmanda perioodi eel on võistkondadel õigus teha soojendust vastase korvi poolsel väljakupoolel. Võistkonnad peavad vahetama korve teise poolaja alustamiseks. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad mängu samadele korvidele kui neljandal perioodil. Periood, lisaaeg ja mäng lõpevad siis, kui kõlab mänguaja lõppu tähistav mängukella signaal.
Pall võib olla kas “elus” või “surnud”. Pall saab “elus” palliks, kui hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli või kui vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses. Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub “surnud” palliks, kui visati korv mängust või tabav vabavise, kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli “elus” või kui on ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb kas teine vabavise (vabavisked) või järgnev karistus (vabavise(-ked) ja/või audi sissevise). Samuiti ka siis, kui kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal, kõlas 24-sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli või pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui kohtunik vilistab, kõlab perioodi või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal, kõlab 24-sekundi seadme signaal.
Korvpallis mängitakse palli ainult käe (kätega) ning seda võib kooskõlas antud reeglite asjakohaste piirangutega sööta, visata, hüpitada, veeretada või põrgatada mistahes suunas. Palliga jooksmine, palli sihilikult jala mistahes kohaga löömine või blokeerimine või rusikaga löömine on rikkumine . Samas ei ole rikkumine palli juhuslik kokkupuude jala mistahes kohaga. Altpoolt läbi korvi sirutatud käega tagalauast või söödust tuleva palli puudutamine on rikkumine.
Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab “elus” palli, hoides seda käes või põrgatades, või kui “elus“ pall on tema valduses. Võistkonna palli valdamine kestab, kui selle võistkonna mängija valdab “elus” palli või kuni palli söödetakse võistkonnakaaslaste vahel. Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui vastane saab palli oma valdusse, pall on muutunud “surnud” palliks või kui pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest).
Pealevise või vabavise on siis, kui palli käes (kätes) hoidev mängija viskab selle läbi õhu vastasvõistkonna korvi suunas. Hüpitamine on palli ühe või kahe käe puudutusega vastaste korvile suunamine. Palli pealtpanemine on palli ülalt vastaste korvi surumine ühe või kahe käega. Nii hüpitamine kui palli pealtpanemine on pealevisked. Pealevise algab siis, kui mängija kohtuniku arvates on alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastaste korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks või kui pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest (kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule. Pealeviskel olevat mängijat võib vastane viske takistamiseks käest
(kätest) kinni hoida. Ka sel juhul tõlgendab kohtunik seda mängijat pealeviskel olevaks, vaatamata sellele, et pall ei lahkunud mängija käest (kätest). Ei ole mingit seost pealeviske ja mängija poolt reeglipäraselt tehtud sammude vahel. Pidev liikumine pealeviskeks algab hetkel, kui pall on mängija käes (kätes) ja viskele liikumine, harilikult ülespoole, on alanud, võib koosneda mängija käe (käte) ja/või keha liikumisest katseks sooritada pealevise ning lõpeb siis, kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust.
Korvi loetakse, kui “elus” pall langeb korvirõngasse ülalt, jääb võrku pidama või läbib selle. Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda. Visatud korvi eest tuleb anda punktid korvi rünnanud võistkonnale järgnevalt: vabaviskest visatud korvi eest tuleb anda üks punkt, mängust visatud korvi eest tuleb anda kaks punkti, mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm punkti ja kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks punkti. Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele. Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta. Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine.
Audi sissevise esineb siis, kui piirjoone taga olev mängija söödab palli väljakule. Kohtunik peab ulatama palli audi sisseviskajale või asetama palli mängija käeulatusse. Kohtunik võib palli audi sisseviskajale sööta, kas põrkesööduga või õhust juhul kui kohtunik on audi sisseviskajast mitte kaugemal kui neli meetrit või kui auti sisseviskav mängija on õiges, kohtuniku poolt osutatud kohas. Mängijal, kes hakkab auti sisse viskama, tuleb asetuda reegli mittetäitmise toimumiskohale lähimas punktis piirjoonte taha kohtuniku
poolt osutatud kohale, välja arvatud otse korvilaua taha. Kõigi perioodide, peale esimese perioodi, alguses või tehnilise, ebasportliku või diskvalifitseeriva vea eest antud vabavisete järel tuleb aut sisse visata küljejoone tagant kohtunikelaua vastaspoolsel väljaku keskjoone pikendusel, sõltumata sellest, kas viimane vabavise tabas või ei. Keskjoonelt palli mängu panev mängija asetub teine jalg teisel pool keskjoone pikendust ja ta võib palli sööta ükskõik millisesse punkti väljakul. “Elus” palli valdava või audi sisseviskeks õigust omava võistkonna
mängija poolt tehtud vea järel saab vastasvõistkond õiguse audi sisseviskeks reegli mittetäitmise kohale lähimas punktis. Juhul kui pall läbis korvirõnga, kuid korvi või vabaviset ei loeta, siis tuleb järgnev audi sissevise sooritada vabaviskejoone pikenduse kohalt küljejoone tagant. Mängust visatud korvi või viimase tabava vabaviske järel tuleb ühel korvi visanud võistkonna vastaste mängijatest pall mängu panna oma korvitaguse otsajoone tagant, eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohtunik on ulatanud palli mängijale või tema käeulatusse audi sisseviskeks pärast minutilist vaheaega või muud korvile ehk vabaviskele järgnenud mänguseisakut. Auti sisseviskav mängija võib liikuda küljesuunas ja/või tagasi ja
palli võib otsajoonel või selle taga sööta võistkonnakaaslaste vahel, kuid viie sekundi arvestus algab hetkest, kui pall on antud esimese audijoone taga seisva mängija valdusse.