Füsioterapeut (0)

Füsioterapeut
Füsioteraapia on tänapäevase sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üks oluline osa. See on kehalistel harjutustel, massaažil, sooja- ja külma- ning elektriravil põhinev tegevus, mille eesmärk on, et patsient saaks paremini sulanduda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Füsioterapeudi tööülesanded on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine.
Enamasti töötavad füsioterapeudid tervishoiuasutustes, kus nad osutavad teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele. Samuti külastavad füsioterapeudid patsiente nende kodudes. Füsioterapeutide töö iseloom ja -tingimused varieeruvad sõltuvalt sellest, kas nad töötavad akuutravihaiglas, järelravi-, hooldusravi- või taastusraviosakonnas. Füsioterapeudi tavapärane tööpäev kestab 8 tundi – algab hommikul kell 8 ja lõpeb õhtul kell 5. Järjest enam kogub populaarsust töötamine osakoormusega – pool päeva tervishoiuasutuses ja pool päeva erapraksises.
Eestis põhineb füsioterapeudikoolitus akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. Eestis koolitatakse füsioterapeute riikliku koolitustellimuse alusel Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Õpe kestab mõlemas 3 aastat. Esimeses saab lõpetamisel akadeemilise, teises rakendusliku kõrghariduse. Alates 1999. aastast korraldab Tartu Ülikooli Spordibioloogia ja Füsioteraapia Instituut füsioteraapia alast täiendusõpet. Täiendusõpe on eelkõige inimestele, kes küll juba töötavad füsioteraapia alal, kuid ei ole vastava haridusega. Pidevalt toimuvad ka kursused mitmesuguste uute meetodite (arenduste) tutvustamiseks ja töös kasutamiseks.
Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialane terminoloogia , massaaž, raviharjutused, füüsikaline ravi jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine . Olulised on teadmised biomehhaanikast, sotsioloogiast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest ja patoloogiast. Kindlasti läheb tarvis ka klienditeenindus-, juhendamis-, keelte-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditööoskusi. Füsioterapeudilt eeldatakse analüüsi- ja koostöövõimet, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, väga head suhtlemisoskust, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist.
Füsioterapeudid töötavad haiglates, polikliinikutes, taastusravi - ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste taastusravi-, abivahendi- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad nad leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides , teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti.
Sõltuvalt töökohast on füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused erinevad. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuriinstruktor, ravivõimlemisinstruktor, liikumisravispetsialist, taastusraviõde, elektriraviõde ja füsiaatriaõde.
Sarnased ametid: tegevusterapeut, taastusarst, manuaalterapeut, kiropraktik , massöör ja toitumisspetsialist.