Parkinsoni tõbi (0)

Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus.
Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema , kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel.
Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest . Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada.
Eestis on praegu umbes 2 500 Parkinsoni haigust põdevat patsienti , kellest 90% on vanemad kui 60. Samas on täheldatav seaduspärasus, et mida nooremas eas haigestutakse, seda raskemaks haigus kujuneb. Seni on maailma noorim Parkinsoni tõppe haigestunu 17-aastane, Eesti noorim patsient on 34-a.
Epidemioloogilisi uuringuid tehes selgus, et 2/3 haigetest moodustavad naised. See ei tähenda siiski, et naistel oleks suurem oht Parkinsoni tõppe jääda, vaid sõltub meeste lühemast elueast. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist.
Esmased sümptomid

Neist esimesed on sageli mittespetsiifilised - näiteks jõuetus, kiire väsimine, kurnatus . Iseloomulikumaid haigusnähte on rahutreemor ehk värin kätes, mis ilmneb rahuolekus, väheneb tahteliste liigutuste ajal ja kaob magades. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab värina tugevamaks ning kuna seda on raske teiste eest avalikus kohas varjata, tekib patsiendil kohmetustunne või pinge, mis sümptoomi võimendavad.
Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel, aga ka kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused (tavaliselt kiri muutub väiksemaks). Keha pööramine voodis on raskendatud. Sageli kannavad patsiendid ja nende sugulased paljud sümptoomid põhjendamatult psühholoogiliste põhjuste arvele. Kuigi kirjeldatud ilmingud tekitavad inimeses ärevust, ei tulene need siiski psüühilisest stressist.
Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges - tundub, et ta polegi võimeline täielikult lõdvestuma. Seda nimetatakse lihasjäikuseks ehk lihasrigiidsuseks, mille põhjuseks peetakse seljaajus asuvate lihastoonust reguleerivate rakkude ülemäärast aktiivsust.Enam häirib haigeid liigutuste aeglustumine e. bradükineesia ning liigutuste ulatuse vähenemine e. hüpokineesia. Ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad. Vahel kaebavad haiged nõrkust, kuid täpsemalt uurides selgub , et normaalse jõu juures on liigutused hoopis aeglased ja kohmakad, mis tekitab jõuetusetunde. Tegelikult Parkinsoni tõbi kunagi halvatust ei põhjusta.
Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus e. hüpomiimia, mis tuleneb üldisest lihasjäikusest ja liigutuste aeglustumisest. Kuigi nägu võib tunduda emotsioonidevaene, ei tähenda see tegelikult emotsioonide puudumist. Probleem on pigem selles, et näo väljenduslikkus on vähenenud. Suhtlemisel žestikuleerivad haiged tavapärasest tagasihoidlikumalt.
Liigutuste aeglus ja ilmetu nägu, millega sageli kaasneb ka süljevoolus, võivad jätta patsiendist mulje kui rumalast või puuduliku intellektiga isikust. See mulje on aga täiesti vale: Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad.
Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest.
Sekundaarsed sümptomid
Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks.
Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga .
Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust , mis väljendub enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine.
Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub " pehmeks " ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises pooles . Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige telefonivestlusi.
Liigne süljeeritus tuleneb neelamisraskustest - sülg koguneb suhu ning voolab välja. Eriti tihti esineb seda häiret öösiti, lamavas asendis.
Mainida tuleks veel kehakaalu vähenemist, kõhukinnisust, mis on väga sagedane sümptoom, ning järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkivat peapööritust.
Haiguse kulg
Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda. Juba esmasümptomid võivad olla erinevad ning haigus, mis üldiselt on progresseeruv, võib kulgeda eri tempoga. Kolmveerandil haigetest on esimeseks haigusnähuks värin, umbes veerandil algab haigus lihasjäikuse ja liigutuste aeglusega. Üksikutel patsientidel on esmaseks häirivaks sümptomiks tasakaaluhäire. Parkinsoni tõbe ei diagnoosita kunagi ühe sümptomi järgi, vaid vastavalt kogu haigusnähtude kogumit arvestavatele kriteeriumitele. Praeguseni diagnoositakse Parkinsoni tõbe kliiniliselt, s.t. sümptomite järgi, kuna pole olemas ühtegi Parkinsoni haigusele spetsiifilist uuringumeetodit, mis oleks rutiinselt kõigil haigetel kasutatav.
Maailmas üldtunnustatud Hoehn Yahr'i skaala määratleb järgmised Parkinsoni tõve staadiumid:
0. staadium - haigusnähud puuduvad
1. staadium - haigusnähud ilmnevad ühel kehapoolel
2. staadium - haigusnähud haaravad mõlemat kehapoolt, kuid tasakaaluhäireid ei täheldata
3. staadium - haigusnähud haaravad mõlemat kehapoolt, esinevad tasakaaluhäired. Patsient on siiski sõltumatu
4. staadium - haigusnähud on väga tugevalt väljendunud, kuid haige on siiski võimeline ilma kõrvalise abita seisma või kõndima
5. staadium - patsient on ratastooli- või voodihaige.
Parkinsoni tõve all kannataval haigel on esmatähtis eluga iseseisvalt toime tulla, vaatamata haigusega kaasnevatele raskustele. See tähendab pidevat kohanemist süveneva haiguse sümptoomide ning nendest tekkivate probleemidega. Üpris sageli ilmnevad pärast pikaajalist kindla ravimi kasutamist kõrvaltoimed, seetõttu on normaalne, kui ravi aeg-ajalt muudetakse. See ei viita sugugi haiguse süvenemisele.
Parkinsoni haigus ei lühenda tänapäeval tavaliselt eluea pikkust, aga enamik patsiente peab õppima elama kogu edaspidise elu teatud häiretega, mis tavaliselt ei ületa talutavuse piire.
Ravi
Kaasajal on enimlevinud ravim levodopa, mis imendub vereringest ajju, kus see muudetakse dopamiiniks, s.o. neurotransmitteriks, millest haigel vajaka jääb. Samas komplitseerub pikem ravi levodopaga osaliselt haige tahtele allumatute liigutustega või haiguslike episoodide süvenemisega. Seetõttu on soovitatav alustada nimetatud ravimi kasutamist võimalikult hilja - haiguse varasematel staadiumidel soovitatakse raviks kasutada aineid, mis peaks suurendama dopamiini sünteesi ajus.
Suur tähtsus Parkinsoni tõve ravis on füsioteraapial, mille eesmärk on lihaste ja liigeste lõõgastumine ja liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofia vähendamine. Pikaajaline liikumatus põhjustab lihaste kõhetumist ning liigeste jäikust. Füsioterapeut püüab valitud harjutuste abil venitada lühenenud lihaseid ning suurendada liigeste liikuvust. Sellised harjutused tõstavad üldist toonust, parandavad patsientide koordinatsiooni, asendit lamamisel, istumisel ja seismisel . Füsioteraapia parandab ka hingamist, tugevdab häält ja parandab kõnet.
Parkinsonismi on võimalik ravida ka kirurgiliselt, seda just nooremate patsientide puhul. Suhteliselt hiljuti on hakatud katsetama teatud rakkude siirdamist kahjustatud ajupiirkonda. Algul kasutati haige enda neerupealise kudet, kuid sellest meetodist on praeguseks loobutud . Asemele tuli inimloote rakkude siirdamine, mille edukus on tunduvalt suurem. Katsetamisjärgus on närvisüsteemi tüvirakkude siirdamine kahjustatud piirkonda.
Eestis on kasutusel kõik ravimgrupid, mis mujalgi maailmas. Ravimite valikul arvestatakse patsiendi individuaalseid probleeme, haiguse staadiumit, sümptomeid, kulgu ja haige vanust . Pole olemas üldist ja universaalset skeemi Parkinsoni tõve ravimiseks, iga haige puhul teeb arst individuaalse otsuse. Tartus ja Tallinnas tegutsevad spetsiaalsed ravikehakultuurigrupid Parkinsoni tõvega haigetele.
Üle maailma on Parkinsoni tõvega patsiendid ühinenud seltsidesse, et suhelda inimestega, kel on sarnased probleemid ja olla paremini haigusest informeeritud. Euroopas tegutsevad seltsid on ühinenud Euroopa Parkinsoni Haiguse Assotsiatsiooni, Ameerikas on loodud mitmed assotsiatsioonid ja fondid Parkinsoni tõvega haigete toetamiseks. Selle liikumispuuet põhjustava haigusega kaasnevate probleemide teadvustamisel avalikkusele on oma osa kuulsatel inimestel, kes ise Parkinsoni tõbe põevad.
Eestis tegutsevad seltsid Parkinsoni tõvega haigetele, nende sugulastele ja toetajatele Tartus ja Tallinnas. Eelkõige on need toeks ja abiks informatsiooni saamisel, aga ka vaba aja veetmisel. Toimuvad koosolekud ja kohvihommikud, laagrid ja infopäevad, käiakse ka reisidel ja tähistatakse pühasid.
Kasutatud kirjandus:
http://www.terviseleht.ee/199944/44_parkinson.php
http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,19,76
http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=168
http://www.everbrightest.net/
http://www.parkinson.ee/haigus.ht m
Tallinna Reaalkool
Referaat
Parkinsoni tõbi
Oskar Kärmas 10B
Tallinn 2009