Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põlve taastumine operatsioonist (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuressaare Gümnaasium
Põlve taastumine operatsioonist
Referaat
Koostaja :
Klass: 10a
Kuressaare 2010
Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas . Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile.
Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab

  • Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused;
  • Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges);
  • Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused ;
  • Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused;
  • Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid);
  • Rühiprobleemid, lampjalgsus ja väikelapse kõnnimuster (ennetustöö, konsultatsioon ja ravikava)

Esmasteks ravivõteteks meniski vigastuse puhul on:
1. rahu andmine vigastatud põlvele: ebamugavate liigutuste ja asendite vältimine
2. külmaaplikatsioonid 4 x 20 minutit päevas esimese 48 tunni jooksul peale valu teket(jääkott) ei tohi panna vahetult vastu nahka: seepärast keerake nahakahjustuse vältimiseks jääkott õhukese käteräti sisse ja asetage põlvele)
3. vigastatud põlve hoidmine külmaaplikatsioonide ajal südame tasapinnast kõrgemal (nt. kahel padjal)
4. mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine (nt. ibuprofeen , aspiriin). Sümptomite kadumisel eelpool mainitud ravivõtete kasutamisel on soovitav alustada ravivõimlemisega. Ravivõimlemise eesmärgiks on reielihaste ( nelipealihas , hamstringid) jõu ja põlveliigese liikuvuse taastamine täisulatuses. Sümptomite püsimisel eelpool mainitud ravivõtete foonil on näidustatud operatsioon . Operatsioon on vältimatu ka lukustunud
põlve puhul, kui rebenud mensikiosa kiilub reieluu ja sääreluu vahele ning takistab põlve sirutamist. Meniskivigastusi opereeritakse artroskoopiliselt.
Operatsioonil on kaks varianti : meniski õmblus või katkise meniskiosa eemaldamine.
Võimalusel püütakse alati meniskit õmmelda.
Taastamise järgselt 6 nädala jooksul:
• Esimese 2-3 päeva jooksul peale operatsiooni aseta 3-4x päevas põlvele külmakott 20-
30 minutiks turse ja valu vähendamiseks
• Haava hooldus vastavalt raviarsti ettekirjutusele.
• Säilitada normaalne kõnd ka karkudega kõndimise ja toetuskoormuse piirangu ajal.
Ära hüple ühel jalal, vaid kõnnil libista opereeritud jalga võimalikult maapinna
lähedalt
• Eesmärgiks on võimalikult varase põlveliigese täieliku sirutuse saavutamine, mistõttu
ära aseta operatsiooni järgselt kõrgendust mitte põlve, vaid hüppeliigese/ labajala alla.
• Hea taastumise tagab individuaalne taastusravi programm, mille koostamiseks pöördu
taastusarsti või füsioterapeudi poole.
• Individuaalse taastusravi programmiga spetsialisti juhendamisel alusta 2 nädalat peale
operatsiooni.

0-2 nädalat operatsioonist: (minule oli 0-4 nädalat)
• Harjutusi soorita iga päev, 3-4x päevas
• Koheselt alusta hüppeliigese painutus /sirutus harjutustega
vereringe soodustamiseks . Võimalusel soorita harjutust
päeva jooksul igas tunnis 4-5 minutit.
• Põlveliigese täissirutuse saavutamine ja hoidmine
• Põlveliigese painutus kuni 90 kraadini: painuta põlve 15-
20 korda järjest; libistades kanda mööda aluspinda
aeglaselt tuhara suunas nagu näidatud joonisel.
• Eesmise reielihase pingutamine: pinguta reie
eesmist lihast, surudes põlveõnnalt kergelt
vastu aluspinda; soorita 15-20 harjutust 2-3
kordusena
• Harjutused puusaliigesele kõikides suundades 10-12 harjutust 3 kordusena
nagu näidatud joonistel. Harjutuse sooritamise ajal painuta labajalga hüppeliigesest
võimalikult enda poole.
Ettesuunas :
Tahasuunas:
Sissepoole küljele:
Külgsuunas:
2-4 nädalat operatsioonist: (4 nädalat peale operatsiooni)
• Harjutusi soorita 5-7päeval 1-2x päevas
• Normaalse kõnni jälgimine ja saavutamine
• Kui haav on täielikult paranenud ja ei esine valu, võib alustada raskemate harjutustega.
• Jätka harjutusi puusaliigesele kõikides suundades nagu eelnevalt kirjeldatud
• Sõit veloergomeetril (kui põlveliigese liikuvus lubab) ilma
koormuseta 15-20 minutit 1-2x päevas
• Jõuharjutused säärelihastel: tõusmine varvastele ja kandadele
• Valu puudumisel alustada tasakaalutreeninguga: seismine opereeritud
jalal, seismine padjal ja tasakaalulaual
• Reie eesmise lihase pingutamine erinevatel painutusnurkadel kuni 60 kraadini
  • Toetu vastu seina, mine aeglaselt kükkasendisse, nii kaua kuni hakkad tundma valu.

4-6 nädalat: (minule oli 6 nädalat peale operatsiooni)
• Taastunud peab olema põlveliigese liikuvus ja normaalne kõnd
• Võid alustada ujumisega, enam sobivaim on krooli-stiil
• Suureneva raskusega jõuharjutused reielihastele nagu näidatu joonistel, milleks kasuta
kummilinti (sinine) või hüppeliigese raskust (1,5-2 kg). Soorita harjutust 10-15 korda
3 kordusena.
Hoides kinni toest labavii opereeritud jalg ning kõverda põlve
Aseta ümber labajala kummilint, kõverda põlve 30º, libistades kanda vastu põrandat siruta põlv.
• Poolkükk: õlgadelaiune harkseis, hoides varbad veidi väljapoole
pööratuna. Mine aeglaselt kükki, kuni näed veel üle põlve varbaid
(30º painutus põlveliigesest), hoia poolkükk-asendit 5 sekundit ning
mine lähteasendisse tagasi. Soorita harjutust 15-20 korda järjest.
Kasutatud kirjandus:
http://www.ortokliinik.ee/public/pdf/p_juh_meniski_vigastus.pdf
http://www.naistemaailm.ee/?id=28802
Operatsioonilt kaasa saadud lehed
Vasakule Paremale
Põlve taastumine operatsioonist #1 Põlve taastumine operatsioonist #2 Põlve taastumine operatsioonist #3 Põlve taastumine operatsioonist #4 Põlve taastumine operatsioonist #5 Põlve taastumine operatsioonist #6 Põlve taastumine operatsioonist #7 Põlve taastumine operatsioonist #8 Põlve taastumine operatsioonist #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiu17 Õppematerjali autor
Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab
Esmasteks ravivõteteks meniski vigastuse puhul on...

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

nõrgenevad ümbritsevad lihased, pehmed koed ja liigesstruktuurid, põhjustades mõne kraadi ulatuses postfraktuurset liigesjäikust. Vastavalt rehabilitatsiooni etapile, kui luumurd on paranenud, on füsioteraapia üks eesmärke vähendada postfraktuurist tingitud liigesjäikust ning lihase nõrkust. Rehabilitatsioon algab niipea kui luumurd on paigaldatud. Juba esimesel kohtumisel patsiendiga peab füsioterapeut selgeks tegema rehabilitatsiooni protsessi põhimõtted, et tagada täielik taastumine. On hästi teada, et pärast luumurdu tekivad komplikatsioonid kui patsient või ravimeeskond pole teadlik potentsiaalsetest probleemidest. Luumurru järgse rehabilitatsiooni üldine eesmärk on aidata luumurrul paraneda eesmärgi kohaselt ajagraafiku alusel nii, et patsient taastaks oma funktsionaalsuse võimalikult väheste komplikatsioonidega. Komplikatsioonid luumurru ravis • Aeglane kalluse tekke protsess. Kui luumurd vajab paranemiseks tavalisest

Füsioterapeut
Meditsiinilinekontroll spordis
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

tekkele. Sageli lisanduvad pidev stress, pingeline töö, isiklikud probleemid, vale toitumine. Ületreeningu mõiste. Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tunnused (sisemine rahutus, kerge ärrituvus ja väsimus, unetus, isutus, südame, hingamise, mao häired)Superkompensatsioon. Tekib siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane. Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused. Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired, isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused

Spordimeditsiin
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz

Sport/kehaline kasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun