Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne trenni tegemisest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei tegele kõik inimesed spordiga?
  • Kuid mida tähendab trenn ?
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti.
Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse , aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast.
Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud , motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi tekitama. Minu jaoks erandeid pole, isegi halvatud , puuetega ning pimedad inimesed on võimelised lahendusi leidma ning end arendama!!
Kuid mida tähendab trenn ? Kas rutiinset jõusaali külastamist, enda tühjaksjooksmist iga hommik? Iga õhtu? Okei, inimesi on ernevaid ja samuti ka arvamusi. Kõige ilusamini on trenni mõtestatud tõsiasjaga, et trenn on kõigest enda arendamine, enda tugevaks tegemine, et inimene peaks kaua vastu, et ta jaksaks palju, et ta ei väsiks, mitte et tal oleksid maksimaalselt treenitud lihased, et trennist ei saaks kinnisidee, et inimesed ei treeniks end üle. See võiks meelde tuletada, et propageerida oleks vaja tervisesporti.
Spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, sport on hea südamele, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras. Enda kodus passimise ning rämpsu söömisega hävitatakse ainult iseenda lihaseid, liigeseid, enesetunnet . Ning kui inimest ajab trenni viimasel hetkel avastatud haigus enda halvasti kohtlemise pärast, siis see on minu arvates kõige labasem juhus .
Teha tuleb sporti, mis sulle tõeliselt meeldib. Mina isiklikult olen veel oma lemmiku otsingutel. Tegin 3aastat võimlemist, 4aastat mängisin võrkpalli ning suveti sõidan jalgratast, kuid jooksmine on alati olnud selline universiaalne ala, millest ei saa kunagi küll ning mida sobib teha igalpool, iga ilmaga. Igaüks peaks tegelema oma eluga ning teiste huvide üle nalja tegemine ei tee mitte kuidagi nende endi huve paremaks.
Kokkuvõtteks võin öelda et sport on väga tervislik ja kasulik ning arvan, et kõik spordiga tegelevad inimesed on palju vastupidavamad, elujõulisemad ning edukamad.
Aitäh !
Kõne trenni tegemisest #1 Kõne trenni tegemisest #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vendelgrete Õppematerjali autor
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti.

Sarnased õppematerjalid

Miks on vaja sportida-Kõne
1
docx

"Miks on vaja sportida" Kõne

Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne ­ laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoi

Eesti keel
Miks on sportimine oluline
1
odt

Miks on sportimine oluline?

Miks on sportimine oluline? Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne ­ laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba

Kirjandus
Miks on sport kasulik ning spordist noorte elus
4
odt

Miks on sport kasulik ning spordist noorte elus.

Spordi tegemine on oluline, aga samuti on ka oluline, et seda tehtaks õigesti ning mõõdukalt. Ei tasu enda keha ülekoormata. Noorena on hea spordiga tegeleda mitmetel põhjustel. Esiteks, kuna sa istud 8h päevas koolipingis ning õpid 45min järjest, lähed koju ning õpid seal edasi 3h, ei suuda sa end välja puhata. Keha ning aju vajavad puhkust. Trennides käies su aju ei mõtle enam kooliasjadele. Sa saad end välja lülitada kõigest muust, kuna sul töötavad teised lihased trenni tehes. Teiseks, spordiga tegelemine hoiab sind vormis. See omakorda on väga oluline ka tulevikus. Kui nooremana spordiga ei tegeleta, muututakse ülekaaluliseks ning vanemas eas on raskem end muuta. Vormis olemine tähendab tugevust, vastupidavust ning samuti ka noortele oluliseks olev vajadus hea välja näha. Ning kolmandaks, sa saad areneda oma oskustelt. Ükskõik mis alaga sa ei tegele, sa arened ning erinevates alades paremuse poole ja samuti ka vastupidavamaks

Kirjandus
Kehaline aktiivsus täiskasvanutel
10
docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On selge, et inimese keha on loodud liikumise

Tervisesport noorsootöö osana
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

.................................................................................................................96 Mõtlemine............................................................................................................96 Keel/kõne................................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament....

Arengupsühholoogia
Aforismid
117
doc

Aforismid

576. Naeratus ei maksa midagi, kuid loeb palju. 577. Sõprus on nagu niit, purunedes ja kokku sõlmides jätab vahele sõlme. 578. Iseenda lollust on kõige raskem taluda. 579. Vali sõpru ettevaatlikult, vaheta neid välja aga veelgi ettevaatlikumalt. 580. Teise inimese vead on kui autotuled. Need paistavad silma heledamalt kui enda omad. 581. Kõige suuremaid lahinguid peetakse pisiasjade pärast. 582. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. 583. Kuulujutud tulevad siis, kui kuuled midagi, mis meeldib, kellestki, kes sulle ei meeldi. 584. Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik. 585. Kooselu erinevate rahvuste vahel on võimalik siis, kui vähemalt üks osapooltest on loobunud oma rahvusest. 586. Mida meeldivam on inimene, seda raskemalt sõnad üle huulte libisevad. 587. Öelda haavavaid ja solvavaid sõnu ebameeldivale inimesele on kergem, kui öelda naeratust näole võluvaid sõnu

Kirjandus
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. (5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute registrisse on aluseks noorteühingule aastatoetuse määramisel käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tingimustel ning noorteühingu noorteprogrammidele ja noorteprojektidele toetuste taotlemisel. [RT I 2002, 90, 521 ­ jõustunud 1. 01. 2003] 3. peatükk

Amet




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun