Füüsika Arvestuse Spikker (0)

Inertsimoment - Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju.
Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg
Tln/ Ekvaator -Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud
Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis
VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz
Vedrupendel T=2π Vm/l
V=λ/T Mag induktsioon -seda, et magn laenguid ei eksisteeri, s.t on 2 poolust
10-9/2=R=r d(H)=1,6x10-19C q2=q=10-19C k=9x109Nm2/C2 F=kq1q2/r2 F=(9x109x1,6x10-19x1,6x10-19)/(10-9/2)2=9,216x10-9
Alalisvool :ajas muutumatu suunaga kestev elektrivool. Selle suurimaks eeliseks võimalus koguda ja salvestada . Patareid/ akud ühed peamised alalisvoolu allikad.
Ampere:Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv j= magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ja magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega F=IBlsinα
Archimedese s: vedelikus /gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkej, =keha poolt väljatõrjutud vedeliku/gaasi kaaluga.
Adiabaatiline protsess:süsteem pole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest/heast isoleeritusest. Adiabaatilised protsessid nt küttesegu kokkusurumine sisepõlemismootorisilindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus.
Absoluutselt elastne põrge: kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus, kuna sellel ei teki jääkdeformatsioone ei muutu mehaaniline energia mingiks teiseks liigiks
Absoluutselt mitteelastne põrge: selle käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks . Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi.
Dielektrik : laengukandjad ei liigu vabalt. Võivad pisut nihkuda asendist, milles olid elektrivälja puudumisel.
Dünaamika: mehaanika osa, uurib kehadevahelist vastastikmõju, liikumisnähtusi.
Dünaamika põhis:Punktmassi kiirendus=talle rakendatud j ja on j suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks punktimass.
Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A – elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, U–pinge selle lõigu otstel, q– 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I – voolutugevus (A), t–vooluläbimise aeg, R–akistus().A=Nt=UIt=qU=I2Rt (jada) =U2t:R(rööp)
Elektriline võimsus:=elektrivoolu tööga ajaühikus ning=pinge ja voolutugevuse korrutisega N=UI=I²R=U²/R N=elektrivooluvõimsus (1W) I-voolutugevus U-pinge R-vooluringi takistus. Mõõdetakse kaudselt volt/ amper - ja otseselt vattmeetriga.
Energia: ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Energiat omavad kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada . Energiatähis on E, ühik on 1J.
Elektrivälja potentsiaalne energia-tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Tähis-Wp, ü-J. Wp=qEd
Elektromotoorj:kõrvalj töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Elektromotoorj suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e1+e2 = E [kõrvaljõudude põhjustatud pingetõusude summa]
Elektrivool metallides:elektronide suunatud liikumine elektrivälja j mõjul. Elektrivälja puudumisel liiguvad metalli väliskihi elektronid korrapäratult positiivsete ioonide vahel. Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele liikumisele suunatud liikumine elektrij mõjul.
Elastne deformatsioon : pärast deformeeriva jõu lakkamist keha võtab oma algse kuju. Kõik asjad deformeeruksid kohe ja lõplikult. Siis ju puuduksid maailmas kindla kujuga asjad. Elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke `i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor -ga Fe=kl.
Entroopia :süsteemi korrastatust . Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub ∆S=∆Q/T
Elektrostaatiline induktsioon:erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. Nt elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng . Need laengud on suuruselt = ja märgilt vastupidised.
Elektrostaatiline väli:paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks väljatugevus, väli määratu, kui teada igas ruumipunktis. Väli pidev, ühes ruumis mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli-/valgusekiirust
Elektrivälja tugevus:=antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva j ja selle laengu suhtega.
E=F/qo
qo – positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv j [E]=[N/C]
Gaasi töö- paisumisel tehtud töö A=FΔx.
Hooke'i seadus:Deformatsioonidel elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga Fe=-k∆l k-jäikus ∆l-keha pikenemine
Homogeenne väli: väljategevus kõikides punktides ühesugune, keha potentsiaalne energia raskusvälas Wp=mgh, punktlaengu potentsiaalne energia homogeenses elektriväljas Wp=qEd
Hõõrdej:keha liikumisel mööda teise keha pinda ja suunatud liikumisele vastupidiselt, Fh = kNcosα = kmgcosα k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon
Ideaalse soojusmasina töötsükkel:4-taktiline. I takti nim sisseimemistaktiks. Sulgub väljalaskeklapp, avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb.II taktiks survetakt,liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu surutakse kokku. IIItakt töötakti e põlemistakti.
Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus . Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis.Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja.
Ideaalne gaas : puudub potentsiaalne energia, põrked absoluutselt =, punktmass võib lõpmatult kokku suruda. Siseenergia sõltub to
Inertsus: keha omadus säilitada oma kiirust. Keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud aja. Keha kiiruse muutumiseks mõjub mingi teine keha, muidu liiguks keha ühtlaselt. ( Newton I)
Inertsimoment:jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.
Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr2)(v/r) ja seega L=I.. See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta.
Inertsijõud: näiv jõud,mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale kehale. Inertsijõudu nim näivaks sest see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg.
Igiliikur:perpetuum mobile masin, teeb tööd eimillegi arvelt.
Isoprotsessid -gaasi ühelt olekult teise ülemineku protsess. T- const isotemiline, p-const isobaariline , V-const isohooriline
Impulsi jäävuse seadus: Kehade süsteemile ei mõju väliseid j või see mõju tasakaalustatakse, süsteemi koguimpulss kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1 +m2v2 = m1v1´+m2v2´
Jõumoment- j võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. See on j ja tema õla korrutis. Jõu õlg on j mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest.Nm (Njuutonit m kohta) Mo=r∙F;r-jõu õlg; F- jõud
Jõujooned:mõeldavad jooned elektriväljas, mida mõõda liikuda sellesse välja asetatud keha.
Joonkiirus: hetkkiirus , kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont . Joonkiiruse suund puutuja sihiline. Jääva nurkkiirusel joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone)raadius:v= ωR=l/t
Jada: Pöördvõrdeline, juhtmetel pole takistust U=U1+U2+U3
1/C=1/C1+1/C2+1/C3 I=const
Kesktõmbekiirendus-väljnendab ringliikumisel kiiruse muutust ajas an = v2/R = ω2R ω- nurkkiirus
Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse)
Keha kiirus suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind .
Kiirendus:kiiruse muutumine ajaühikus a=∆v/∆t a0kiirenev
Keha impulss :massi/kiiruse korrutist p=mv. Keha mõju teisele kehale tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv2-mv1=p2-p1= ∆p ( liikumishulga muut=impulss)
Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p=mv korrutis: L=mvr
Keha kaal: j, millega keha mõjutab alust/riputusvahendit.
Kineetiline energia: energia, mis kehal liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega:Ek=mv2/2.Selle muut =keha tehtud tööga. Võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine . Pole neg
Liikuva keha energia: kineetiliseks energia Ek=mv2/2.
Lorentz: Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv j =laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ja magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. F=Bqvsinα I- juhet läbiv voolutugevus B- magnetinduktsioon l-juhtmelõigu pikkus α-nurk voolu suuna ja B vektori vahel q-laeng v-kiirus.
Mehaaniline töö:keha liigub mingi j mõjul. A kirjeldab tehtavat pingutust ja võrdub j ja keha nihke vektori skalaarkorrutisega. Ühik dšaul-J. Kui F suund on sama liikumise suunaga, võib kasutada valemit A=Fs F=jõud-N s=teepikkus-m. A=Fs cosα
Mehaaniline võimsus:töö tegemise kiirust. Võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega N=A:t. võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. Asendades töö võimsuse valemis j ja pikkuse korrutisega, saame uue valemi: N=Fv. Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust.
Mehaaniline energia: See summa keha kulg-/pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisj väljas. Selle alla ei kuulu keha siseenergia.
Mehaanilise energia jäävuse seadus:jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj
Magnetinduktsioon e B- vektor : näitab j, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B=F/ L∆l B-vektori suund voolu siina ja juhtme mõjuva j suunaga risti
Magneetuvus:metallidel märgatavad magnetilised omadused, magnetiseeruvad kergesti hiljem käituvad nagu magnetid. Sellised omadused on raual ja peaaegu kõikidel tema sulamitel.
Molekulaarkineetiline teooria- elastse põrke puhul kehtivad impulsi ja jäävuse seadus. Põrgete arv sõltub tihedusest ja kiirusest, molekulide arv ruumiühikus n=N/v
Nihe :suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at
Nurkkiirendus:palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. β = (ω - ω0) / t (rad/sek2)
Nurkkiirus ω : pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis [ω]=[rad]/[sek]
ω= ∆ φ /∆t ∆ φ – raadiuse pöördenurk ∆t – selle moodustamiseks kujunud ajavahemik
Newtoni I:inertsis: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt/seisab paigal, kui talle mõjuvate j resultant =0Kehad ei muuda liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu.
Newtoni II: Kehale mõjuv resultantj =keha massi ja kiirenduse korrutisega F=ma [m][a]=[1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 .
Newtoni III:impulsi jäävuse s: Kaks keha mõjutavad teineteist j, mis suuruselt = ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2
Normaalkiirendus :kiiruse suuna muutumise kiirust An=v2:R. Saab võrduda 0 vaid sirgjoonelisel liikumisel. Ringliikumisel nim. kesktõmbekiirenduseks, sest on suunatud ringi keskpunkti An=v2:R=w2R. Kogukiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
Pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. q1-q2=U=A/q =laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Pinge volt, kui laengu 1kulon ümberpaigutamiseks elektriväljas tehakse tööd 1J.
Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi.
Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea arvestama. T=2π√L*C, L–võnkeringi induktiivsus C– kondensaator / mahutavus .
Pöörlemine:ringliikumisega sarnane liikumine, pöörlemisel keskpunkt keha sees. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutust.
Potentsiaalne energia:keha võime teha tööd. See tingitud kehade vastastikmõjust ning on = tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusj korral Ep=mgh. Energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Keha potentsiaalne energia võib olla ka neg, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal.
Põrge: üksteise suhtes liikuvate kehade lähenemisel tekkiv lühiajaline vastasmõju protsess, isel vastasmõju lühiajalisus, suured vastasmõju jõud ja kiirendused. Põrkuda saavad lõplike mõõtmetega kehad, punktmassi mudel ei ole kasutatav.
Pascali s:rõhk vedelikus/gaasis kandub edasi igas suunas ühteviisi.
Pindpinevus: vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda.
Pindpinevustegur - arvuliselt = vedeliku pinna 1 ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga. G=F/I
Pöörisväli:elektriväli, mille jõujooned on kinnised jooned e pöörised.
Pöörleva keha energia: Ek=Iω2/2 see on võrdeline nurkiiruse ruuduga .
Raskusj: kehale mõjuv j, põhjustatud peamiselt gravitatsioonij ja tsentrifugaalj
Raskuskese:punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusj resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral
Raskuskiirendus : g=9,81 m/s2
Rööp: U=const C=C1+C2+C3 I=I1+I2+I3
Relatiivne niiskus:veeauru osarõhu ja samadel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse.
Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes (I0), saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes valemiga I=I0+ml2, kus m on keha mass ja l telgede vaheline kaugus.
Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt:mida kvaliteetsem energia, seda väiksem entroopia.
Superpositsiooniprintsiip :Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En
Soojuspump :energeetiline seade,kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. See töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp, jahutamise asemel toodetakse soojust.
Suhteline dielektriline läbitavus:näitab, mitu korda elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis , isel aine polariseerumisvõimet. ε=Eo/E; E - elektrivälja tugevus dielektrikus Eo - elektrivälja tugevus vaakumis
Sirgliikumise hetkkiirus:kehakiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus vektoriaalne suurus. v=∆s/∆t, ∆t=0. Ühik 1m/s. Näitab palju muutub kiirus ajaühikus st kiirendus kiiruse muutumise kiirus.
Soojusenergia:aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia ehk soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur.
Soojusmasina kasutegur:kui palju muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle arvutamiseks valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Max kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne.
Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t reservuaarist, teeb kasulikku tööd annab algolekusse minnes soojust. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese-/tuumaenergiast. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda.
Soojushulk: Q energia, mida keha saab või anna ära soojusvahetuse teel.
Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab või ära annab soojusvahetuse teel.
Tsentrifugaal j:kesktõukej nim kesktõmbej võrdset, kuid vastupidiselt suunatud j, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. On oma olemuselt inertsij.
Tsentripetaalj:kesktõmbej mõjub ringjoonel liikuvale kehale, on suunatud pöörlemiskeskme poole.
Tsentraalne põrge:põrge kus põrke toimumise ajal on kehade massikeskmed põrkejoonel, sellel ei tule arvestada pöörlemise tekkimisega . Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne ja kehadel mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel.
Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, suunatud ringjoone keskpunkti poole ja ta suuruse saab arvutada joon- kui nurkkiiruse kaudu väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas.
Taustsüsteem:taustkeha, koordinaatsüsteem ja kell.
Termodünaamika II s-isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Järeldub, et soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi.
Võimsus:palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb. Mõõtühik vatt (W) N=Fs:t A=töö (J) t-aeg (s). Ühtlase liikumise korral N=Fv F=jõud (N) v=kiirus (m/s).
Veereva silindri kineetiline e:Veeremise abil ületab loodus hõõrdejõudu:takistus puudub/pindade omavahelist nihkumist pole. Kui keha telgsümmeetriline liigub pöörlemistelg kulgevalt, toetuspinnaga kokkupuutes olev osa seisab paigal, selle vastaspunkt liigub teljega võrreldes 2x kiirusega. Ekin=mv2/2+Iw2/2
Võnkesagedus:võngete arvu ajaühikus. Tähis on ν (nüü) ν=1/T, kus T – võnkeperioodide arv.
Väljapunkti potentsiaal:Elektrivälja potentsiaal antud punktis, =mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. φ=Wp/q.
Voolutugevus ja seda määravad suurused:I=q/t=envS e-elektroni laeng n-elektronide konsentratsioon v-elektronide keskm. kiirus S-juhi ristlõikepindala
Voolutugevus- arvuliselt =laenguga, mis läbib juhtme ristlõiget 1s jooksul 10. Voolutugevus siis 1A.
Väli:pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, pole seisumassi, omab nulli-/valgusekiirust. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja isel voolielemendile (L∆l) mõjuv jõud, mida nim magnetinduktsiooniks.
Ühtlane liikumine:a=0 V=const Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.