Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Füüsika eksamikordamine (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Füüsika eksami kordamine
1)Liikumise kirjeldamine:
  • Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine)
  • Kohavektor
  • Trajektoor : joon, mida mööda keha liigub
  • Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi

  • Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi

2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine:
Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas.
, kus a-kiirendus, v-kiirus, t-aeg.
Peale integreerimist saame
, kus v0-keha algkiirus ajahetkel t=0
Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x- koordinaat
3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus:
Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus - suvaline vektor , |a|- moodul ja - ühikvektor.
, kus an - normaalkiirendus , kus aτ - tangensiaalne kiirendus, ε – nurkkiirendus
4)Ringliikumine
, kus ν(nüü)-sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood (ühe täisringi tegemise aeg)
, kus ω – nurkkiirus , φ – pöördenurk
, kus ε – nurkkiirendus
Juhul, kui
5)Newtoni seadused
Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust.
NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks.
F=ma, kus F-jõud (N), m-keha mass (kg), a-kiirendus (m/s2)
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2
NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
, siit järeldub:
NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
6) Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga
(kg*m/s)
IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest.
7)Galilei teisendused
Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku
Punktmassi y ja z koordinaadid langevad kokku, x koordinaadid erinevad.
x’=x-vt
y’=y z’=z t’=t
’=
N II:
, jääb muutumatult kehtima, sest suhteline kiirus on mõlemas sama.
8)Jõud
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Tegemist on vektoriaalse suurusega.
Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
m- keha mass (kg), g- raskuskiirendus =9,8(m/s2=N/kg),
G- gravitatsioonikonstant, M- Maa mass=6*1024(kg),
r- Maa raadius 6,37*106 (m)
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib.
Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus
μ –hõõrdetegur.
9)Töö,kineetiline energia,võimsus
Töö kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust. Eeldab, et F= const .
A=F*s*cosα, kus A- töö(J), F-jõud (N), s-teepikkus (m)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Füüsika eksamikordamine #1 Füüsika eksamikordamine #2 Füüsika eksamikordamine #3 Füüsika eksamikordamine #4 Füüsika eksamikordamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 463 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretep Õppematerjali autor

Lisainfo

Õppejõud: T. Kelder
Korralik kordamismaterjal eksami jaoks

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (7)

kaltzmuzz profiilipilt
kaltzmuzz: Asjalik materjal. Mõned kordamis küsimused on mul teised aga neid on ainult paar tk neljakümnest. Kui õppejõuks on Kelder, siis see materjal kulub igati ära.
22:41 10-01-2012
Stella107 profiilipilt
Stella107: Mõne küsimuse puhul veidi lühikesed vastused, aga üldjoontes hea materjal
12:00 11-02-2013
lalalaaa profiilipilt
lalalaaa: Väga hea materjal neile kellel Kelder on õppejõuks ! :)
18:43 04-01-2013


Sarnased materjalid

105
doc
Füüsika konspekt
31
doc
Füüsika eksam
50
docx
Füüsika eksamiks kordamine
11
doc
Füüsika eksam
34
docx
Füüsika eksami konspekt
66
docx
Füüsika I konspekt
15
doc
Füüsika I eksami piletid
30
docx
Füüsika eksam vastustega-liikumine





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun