Raskus- F= = P = mg = g = (punktmassile jõud M = Maa mass ) võrdselt R = Maa raadius mõjuv gravitatsioonij õud ja kummagi keha mass
4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon 4 Vastastikmõjud Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab koos kvrake, väga lühikese mõjuraadiusega) ning nõrgaks vastastikmõjuks (lühikese mõjuraadiusega, ei toimi footonis, tingib raskemate osakeste lagunemise kergemateks). 1
kehad paigale või liiguvad koos edasi. Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama Pöörleva keha energia: Ek=I2/2 see on võrdeline nurkiiruse ruuduga. aja jooksul sama teepikkuse) Raskusj: kehale mõjuv j, põhjustatud peamiselt gravitatsioonij ja Keha kiirus suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, tsentrifugaalj Dielektrik: laengukandjad ei liigu vabalt. Võivad pisut nihkuda asendist, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks Raskuskese:punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusj milles olid elektrivälja puudumisel
annaabi.ee 
