asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on jäiga keha üks kõige lihtsamaid liikumisi. Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g
1. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q ühik: 1 N/C 2. Kui ruumi punktis mõjub mitu elektrivälja siis nende mõjud liituvad väljade suundi ja suurusi arvestades. 3. Kk 4. Elektrivälja tugevust väheneb 16 korda, kuna elektrivälja tugevus on võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 5. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjateümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud onindutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspoolmõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhispuudub. 6. Potensiaalsetes elektriväljades ei sõltu välja töö laengu ümberpaigutamisel välja ühest punktist teise laengu trajektoori kujust....
POTENTSIAALNE ENERGIA JA MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUS 61. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Kasutada mehaanilise energia jäävuse seadust. 62. Poiss sõidab rulaga rambil, mis kujutab endast poolikut ringjoont raadiusega 3.0 m. Poissi ja rulat võib koos vaadelda punktmassina 25 kg ja hõõrdumisega ei arvestata. A) Leida poisi kiirus rambi põhjas. B) Leida jõud, mis mõjub talle rambi põhjas. 63. Te soovite liigutada oma 40.0 kilogrammise massiga diivanit 2.5 m kaugusele, aga laud on ees. Te peate lohistama seda esmalt 2.0 m paremale ja siis 1.5 m otse. Kui palju tööd tuleb teha rohkem, kui hõõrdetegur on 0.200? VASTUS lehel: 78J (ilmselt oli siin midagi veel küsitud)
Hõõrdejõud on põhjustatud kehade aatomite koostisesse kuuluvate elektronide vastasmõjust Hõõrdetegur sõltub pindade töötlusest ja puhtusest ning materjalist Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga Liugehõõrdejõud on jõud, mis keha liikumisel on vastupidine keha kiirusega Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale (üles raskem, alla kergem) Impulsiks nimetatakse keha kiiruse ja massi korrutist (tähis p, ühik 1 kg*m/s) IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade süsteemi, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad ja süsteemi kuuluvate kehade vahel mõjuvad elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud t...
N=A/t Võimsus on 1W, kui töö on 1J tehakse 1s jooksul . A=Nt 1Ws=1J KINEETILINE JA POTENSIAALNE: Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nim. energiaks. Energiat, mis on kehal liikumise tõttu, nim. kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2 Energiat, mida omavad kehad vastasmõju tõttu nim. potentsiaalseks energiaks. Keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga E p=kx2/2 Kehal võib olla nii potentsiaalne kui ka kineetiline energia. Nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks. Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjuvate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Potentsiaalne energia muutub kineetiliseks ja vastupidi paljude
N= Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus, dt . 2 Kehale mõjuvate jõudude töö liikumisel 1→2: A 12=∫ dT =T 2−T 1 , kus keha 1 mv 2 kineetiline energia T = 2 . 12. Potentsiaalne energia, seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia (U) – energia, mis on seotud kehade vastastikuse asendiga süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad jõud ehk asukohast sõltuv energia. Seos tööga: keha potentsiaalne energia punktis 1 loetakse arvuliselt võrdseks miinusmärgiga tööga, mida teevad välja jõud keha viimisel fikseeritud väljapunktist P U 1=− A P 1 punkti 1: .
punktlaeng- laetud keha, mille kehad on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus- kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia. roo= Es homogeenne elektriväli- elektriväli, kus kogu ruumis on E vektor ühesuguse pikkuse ja suunaga
vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus?
A = F s cos Mehaaniline töö Töö ja energia k2 Töö muutuva jõu korral(vedru) Töö ja energia A= 2 A Võimsus Töö ja energia N= = F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine =
mõjutavad teineteist jõududega, siis need kineetilist jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid ja potentsiaalset energiat vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel. Kineetilise energia saame defineerida kui Miks õun kukub maha, aga mitte vastupidi, impulsi jõud ju võrdsed? ja kiiruse poolkorrutisena Impulsi jäävuse seadus. Potentsiaalne energia on aga seotud kehade · Newtoni 2. seaduses tõime sisse uue vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi mõiste impulsi ning jõudu iseloomustava suurusega Maa · Osutub, et suletud süsteemi impulss on raskusväljaks selles vaba langemise jääv suurus kiirendus Töö arvutamine Gravitatsioon
kui 90° < α < 180°, siis cos α < 0 ja A < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J). Üks J on töö, mida tehakse 1N mõjul ja sooritatakse nihe 1m. Definitsioonivalem on A=Fs Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. SI süsteemi ühik J, valem Ep=mgh Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega: Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga.A=Ek Süsteemis võib
Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte 10-9/2=R=r d(H)=1,6x10-19C q2=q=10-19C k=9x109Nm2/C2 F=kq1q2/r2 deformeeruva keha asendi muutust. F=(9x109x1,6x10-19x1,6x10-19)/(10-9/2)2=9,216x10-9 Igiliikur:perpetuum mobile masin, teeb tööd eimillegi arvelt. Potentsiaalne energia:keha võime teha tööd. See tingitud kehade Isoprotsessid-gaasi ühelt olekult teise ülemineku protsess. T-const vastastikmõjust ning on = tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. isotemiline, p-const isobaariline, V-const isohooriline Raskusj korral Ep=mgh
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt
Konservatiivsed jõud. Homogeenne jõud igas ruumipunktis kehale mõjuv jõud on samasuur ja samasuunaline, . Statsionaarne jõuväli - ehk jõud ajas ei muutu. Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö keha liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivse jõuvälja tsirkulatsioon: . Konservattivsed jõud on näiteks: gravitatsioonijõud, elektrostaatilised jõud, Coulomb'i jõud. Mittekonservatiivsed: hõõrdejõud, takistusjõud. 14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia (U) energia, mis on seotud kehade vastastikuse asendiga süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad jõud ehk asukohast sõltuv energia. Seos tööga: keha potentsiaalne energia punktis 1 loetakse arvuliselt võrdseks miinusmärgiga tööga, mida teevad välja jõud keha viimisel fikseeritud väljapunktist P punkti 1: .
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale
(Roper jt,1999:380) 8 3.ÕENDUSHOOLDUSPROBLEEMIDE PÜSTITAMINE LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU Elamistoimingu kirjeldus lähtuvalt kliendi Aktuaalne/potentsiaalne probleem/id valitud ealistest normidest, aluseks Roper jt kliendil elamismudel Magamine: Aktuaalne problem: Rahutu uni Potentsiaalne problem: Väsimus ja jõuetus Suhtlemine: Aktuaalne problem: Tähelepanu ja mälu nõrgenemine Potentsiaalne problem: Depression, mis on seotud unustamisega Hingamine: Aktuaalne problem:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Enesehinnang ettevõtjana Kodutöö aines Ettevõtluse alused Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2015 Väljapakutud äriideed 1. Fototeenuste pakkumine inimestele - fotograaf (Sinu hobid) 2. Argentiina restorani avamine (Senine töökogemus, või muu elukogemus) 3. Kiirtoidu restorani loomine, kus inimesed saavad kõik komponendid ise oma maitse järgi valida. (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 4. Jumestamis teenus– jumestuskunstnik (Tooted/teenused, mida oled palju kasutanud ning tunned seetõttu hästi nendega seonduvat/ hobid) 5. Stiilsete riiete rent (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 6. Koerte hoiu- ning jalutamis teenuse pakkumine (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 7. Pagaritoodete müügiautomaadi...
Juhendaja õp: Dmitri Luppa Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist energiat on 2 liiki: Potentsiaalne energia · on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (nt: maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla.
tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong. B) vastasikmõju energia ehk potentsiaalne energia a) maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia (joonis sirge) Ep=mgh Ep-potentsiaalne energia [Ep]=1J, m-mass, h-körgus[h]=1m, g=raskusjõud [g]=9,8 m/s2 b) deformeeritud vedru potentsiaalne energia joonis (tõusev kumer) Ep= k(delta l)ruudus/2 Ep=potentsiaalne energia, k vedru jäikus[k]= 1 N/m, delta l-vedru pikenemine, lühenemine [delta l]= 1m 4) MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ärindus Äriidee Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Väljapakutud äriideed 1. Vaipade ja pehmemööbli puhastamine (äriidee allikas - sõprade poolt pakutud ja nende oskustel, ressurssidel baseerub idee) 2. Batuudi puhkepark (äriidee allikas - sellest olen juhtunud lugema ning sellel võiks baseeruda äriidee) 3. Pagaritoodete müügiautomaadid (äriidee allikas - olen näinud teistes riikides ja seda võiks ka Eestis rakendada) 4. Veo pood (äriidee allikas - muutused tegevuskeskkonnas (demograafilises, sotsiaalses muudatused)) 5. Laste kaalulanguse fitness laager (äriidee allikas - mingi probleem, mis vajab lahendamist) 6. Koduloomade rentimine pensionääridele (äriidee allikas - sellest olen juhtunud nägema ja kuulma ja sellel võiks baseeruda äriidee) 7. Virtua...
Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Võimsus on 1 vatt, siis kui keha teeb tööd ühe sekundi jooksul ühe dzauli. 1W=1A/1s Energia (valemid) Mehhaanilist energiat liigitatakse: Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Potentsiaalne energia on vastastikmõjus olevatel kehadel- Maa ja kehad. Kineetiline energia energia, mida omavad kehad liikumise tõttu, auto sõidab, pall veereb jne. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia ei teki iseenesest
Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis Paradoksaalne absurdnePersonal isikkoosseis Paradoksaalne absurdnePersonal isikkoosseis Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu
90 km/h on tehtud töö 940 kJ. Potentsiaalne energia Lisaks kineetilisele energiale saab mitmete jõudude (nn konservatiivsete jõudude) jaoks sisse tuua veel keha asukohast sõltuva energia ehk potentsiaalse energia. Potentsiaalse energia arvel võib keha samuti tööd teha, kusjuures töö avaldub keha alg- ja lõppoleku potentsiaalse energia vahena. Kuna füüsikaliselt mõõdetavaks suuruseks on töö, mitte potentsiaalne energia, pole potentsiaalne energia määratud üheselt, vaid konstandi täpsuseni. Potentsiaalse energia konkreetne kuju sõltub potentsiaalse energia nullpunkti valikust. NB! Mehaanikas on konservatiivseks jõuks gravitatsioonijõud, raskusjõud ja elastsusjõud. Hõõrdejõud ei ole konservatiivne jõud. Hõõrdejõu korral ei saa potentsiaalse energia mõistet sisse tuua. 8 Raskusjõu potentsiaalne energia
pikkuselt kui suunalt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses. Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. 15. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. 16. Potentsiaalne väli on väli, kus töö ei sõltu trajektoori kujust. 17. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. F N V E= (ühik = ) q C m Coulomb'i seaduse abil saame punktlaengu Q elektrostaatilise välja tugevuse esitada sellisel kujul Q E=k r2 18. Elektrivälja töö: kui keha on sooritanud selle jõu suunalise nihke s, siis elektriväli on
TÖÖ JA ENERGIA JA PERIOODILISED LIIKUMISED Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub A = Fs·cos , kus A=töö 1J; F=jõud 1N; s= nihe 1m, cos =nurk Võimsus Võimsus on töö tegemise aeg , kus N=vöimsus 1W; A=töö 1J; t=aeg 1s Kineetiline energia Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia, mis sõltub kehade vastastikusest asendist. Pöördenurk Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Põhivalem: , kus l on kaare pikkus ja r on raadius
tugevus; s=nihe Töö elektriväljas on null kui laeng liigub risti elektrivälja jõujonntega. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Potentsiaalne energia. Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas
* Üks väli ei sega teist. * Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli pole ruumis piiratud (,vastavad jõud mõjuvad ka suurtel vahekaugustel). * Elektriväli pole kuuldav ega kombatav, aga tal on oluline osa nägemisaistingute tekkimisel. *Väli ja aine võivad vastastikku ka teineteiseks muunduda. 3. Elektrivälja tugevus * Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub laengule selles väljas. * Elektriväljas kehtib liitumise põhimõte 4. Elektrostaatiline, homogeenne, potentsiaalne väli * Elektrostaatiline väli * Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. * Laetud kehade paigalseis on tähtis * Homogeenne elektriväli * Raskusjõu väli. * Välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. * Potentsiaalne väli - * Väli, milles töö ei sõltu liikumistee (trajektoori) kujust 5. Jõujooned
kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et keha asub jõudude väljas. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõppasukohast ruumis. Niisugusel juhul nimetatakse jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on null. 14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha või kehade liikumist süsteemi töötegemise võimet, nimetatakse energiaks. Keha energia võib olla tingitud kahesugustest põhjustest: esiteks, keha liikumisest teatud kiirusega, ning teiseks, keha asumisest potentsiaalses jõuväljas. Esimest liiki energiat nimetatakse kineetiliseks, teist liiki potentsiaalseks energiaks.
Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt ...
Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt
staatilised või muutuvad e. dünaamilised.Maa tervikuna aine vahetuse suhtes on suletud süsteem.Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid.Litosfäär- jäik väline kivimiline kest.Pedosfäär-mullastik.Hüdrosfäär hõlmab Maa keemiliselt sidumata vee.Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihedusega.Atmosfäär-õhkkond.Biosfääris elavad organismid.Energia,mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia.Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia.Kineetiline ehk liikumisenergia.Sise ehk soojusenergia.Laineenergia on laineliikumisega seotud energia. Kiirgus on energia kandumine soojemast kohast külmemasse. Keemiline energia vabaneb keemilistereaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Uusaegkond e. Kainosoikum.Keskaegkond e. Mesosoikum. Vanaaegkond e. Paleosoikum.
Mehaaniline energia Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms
suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8. Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. 10. Impulsi jäävuse seadusväidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. 11. Võimsus on töö tegemise kiirus. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost
Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul kus x on nihe tasakaaluasendist. Mehaanilises süsteemis, kui kehadele mõjuvad jõud nn konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus Kui näiteks keha liigub raskusjõu mõjul, võime kirjutada
tööd tehake ainult keha liikumisel järelikult peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. A=Fs,N=A/t > N=Fs/t > F s/t aga v=s/t ongi keha liikumise kiirus nii saamegi seose võimsuse ja kiiruse vahel N=Fv 8) mis on energia ja kuidas jaguneb mehaaniline energia keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel.eristatakse kaht kineetiline ja potentsiaalne. 9) milliset energiat nimetatakse kineetiliseks ja kuidas seda arvutada liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist Ek=mv2/2 ntks pöörlev hooratas 10) millist energiat nimetatakse potentsiaalseks ja kuidas seda arvutada potentsiaalne energia ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks
Töö – Skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega. Töö on energia, mis antaks kehale või viiakse kehalt ära kehale rakendatud jõu abil. Kui keha energia suureneb, on töö positiivne, kui keha energia väheneb, on töö negatiivne. Võimsus – Iseloomustab töö tegemise kiirust ja selleks kulunud aega. Kineetiline energia - nimetatakse energiat, mis on seotud keha liikumisega. — Potentsiaalne energia, seos töö ja jõuga. - Potentsiaalne energia on tingitud kehade või keha osade vastastikusest asukohast. Ülesse liikudes teeb keha gravitatsiooni jõud negatiivset tööd, keha kineetiline energia väheneb. Takistusjõu puutumisel suureneb sama palju keha potentsiaalne energia. — Keha potentsiaalne energia jõuväljas. — Mehaanilise energia jäävuse seadus. – Isoleeritud süsteemis, kus mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, võivad potentsiaalne ja kineetiline
liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus · Vastastikmõju puudumisel või
geomeetriliselt. Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E vekstor suunatud piki selle joone puutujat. Joonis (nooltega ring , ringist ka väljas). Homogeense välja jõujooned on omavahel II sirged, mille vahekaugus ei muutu. E=q/ eps. Eps0 S. Joonis- kast nooltega. + üleval, - all.--homogeenne väli kahe plaadi vahel. Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia. Potentsiaal. Pinge . Laetud kehade süsteemil on potentsiaalne energia seetõttu , et laengute vahel mõjuvaid jõud ning need võivad tööd teha ja laenguid ümber paigutada. Laegngute vahel mõjuv jõud avaldub välja kaudu. Väli teeb tööd. Leiame homogeense elektrivälja töö laengu q liikumisel temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont----joonis Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis . Kui laeng liigub mööda kõverat
c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) Maa energiasüsteem: Kõik maaenergiavood alluvad termodünaamika seadustele. 1.Energia jäävuse seadus-suletud süsteemis ei teki ega kao iseeneselt, vaid muundub ühest liigist teise. 2.Entroopia kasvu seadus-korrastamatuse mõõt. Suletud süsteemis entroopia kasvab. 3. Leia seoseid Energialiigid ja avaldumine looduses: 1.Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( on energia, mis on kehas asendi tõttu, grav. e. (Maa), elastsus e.(jääaeg) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, siis lumi saab kineetilise energia. 2.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, nt. tuumaenergia põletamine. 3.Soojusenergia-iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt
garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis koostatakse lausend: D Garantiikohustus K Kaup/materjal/kassa/pangakonto Garantiikohustuse moodustamine: D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte. Näiteks: on tegemist kohtuprotsessiga, mille tulemusena tõenäoliselt rahuldatakse firma vastu esitatud hagi. Potentsiaalne kohustus, mille tekkimine on tõenäoline ja hinnatav, tuleb kajastada bilansis. Potentsiaalseid kohustusi, mille realiseerumist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ei kajastata bilansis, vaid avalikustatakse majandusaasta aruande lisas
Pendli teele asetatakse teimik. Töö käigus purustatakse teimikuid, mis erinevad soone tüübi, materjali ja/või tera suuruse poolest. Määratakse pendli lähteja väljalööginurgad ning arvutatakse valemite põhjal purustustöö ning löögisitkuse väärtused iga teimi kohta. Katsetamisel viiakse pendel ülemisse asendisse, milles: Pendli moment M=F L=m g L · M pendli mass = 5,98kg · g raskuskiirendus = 9,81m/s2 · L pendli pikkus = 0,54m Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis: Ap=M(1-cos) Kulutatud energia leitakse seosest: KU=M(cos-cos)= Löögisitkus KCU tähistab purustamise eritööd ehk KCU=KUA · KU purustuseks kulunud töö, J · A teimiku ristlõikepindala, m2 Arvutused Pendli moment M=F L=m g L = 5,98 Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis: Ap=M(1-cos)= (1-cos123)= 17,10 Kulutatud energia: KU=M(cos-cos)=
Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd;
Haige võib halvenenud hingamisfunktsiooni tõttu muutuda tsüanootiliseks, ahmida õhku, muuta hingamissagedust, olla rahutu või ärev, võivad muutuda vererõhk ja pulsisagedus ( kiirenenud pulss) Vajaliku ventilatsiooni tagamiseks ja haige hapnikuga varustamiseks antakse talle lisahapnikku hingata maski või hapnikusondiga, tõstetakse peaalust ja vajadusel aspireeritakse hingamisteid. 2. Potentsiaalne oht hüpostaatilise pneumoonia tekkeks. Oluline on viia patsiendiga läbi hingamisharjutusi, tead aktiviseerida, abistada asendivahetusel ja röga ning sekreedi väljaköhimisel. 3. Potentsiaalne oht hüpovoleemia ning postoperatiivse shoki tekkeks. Haige vererõhu väärtusi võrreldakse preoperatiivsete näitudega. Vererõhu langus võib tingitud anesteesiast, medikatsioonist, asendivahetusest, verekaotusest, hingamise muutustest
tegemiseks kulunud aeg (s)). Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Mehhaaniline energia on keha võime teha tööd. Mehhaanilist energiat liigitakse potentsiaalseks ja kineetiliseks energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia
HOMOGEENNE ELEKTRIVÄLI elektriväli, kus elektrivälja tugevus on igal pool üheusugne. *tekib kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel. *Vektor E on välja igas punktis ühesugune nii pikkuselt kui suunalt *Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia nulltasemeks valitakse keha selline asend, millest keha edasi liikuda ei saa negatiivselt laetud plaat
LIHASDÜSTROOFIAD Lihasdüstroofiad: · ... on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust · Tekivad siis, kui tahtele alluvad lihased kehas või neid kontrollivad närvid on kahjustatud · Võivad tekkida mistahes eas ning esineda kõigil rassidel 2 Lihasdüstroofiad: · Võivad esineda mistahes lihastes · Lihasdüstroofiad jagunevad eri tüüpideks, iga vormi puhul on haaratud teatud lihased · Erinevad lihasdüstroofia tüübid on erineva kulu ja progresseerumisega 3 Lihasdüstroofia kahtlustamiseks alust andvad sümptomid: · Aeglaselt arenev lihaste nõrkus · Lihaste atroofia · Valusad ja kanged lihased · Diploopia · Ptoos · Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste n...
Kineetiline energia-keha omab liikumise tõttu. m-keha mass; v-keha kiirus; K-kineet. energia Töö arvutamine: X-tee pikkus; F-jõud; 0-nurk nende vahel Võimsus on energia ülekande tempo, kui jõud mõjub liikumise suunas: Potentsiaalne energia(džaul) – on kehadel nende asendi tõttu. V-potetsiaalne energia; m-keha mass; g= raskuskiirendus; h-kõrgus Mehaanilise energia jäävus-Teatud kõrgusele tõstetud keha potentsiaalne energia on muundatav kineetiliseks ja kineetilisest energiat on võimalik tagasi saada potentsiaalne energia. Termodünaamika 1. seadus – Energia ei teki ega kao, see võib ainult muuta oma vormi. Esimest liiki permetuum mobile on võimatu. Soojusmasina kasutegur – saadud tööhulga A ja kulutatud soojushulga Q1 suhe. Q2-jahutajale ära antud soojushulk; n-soojusmasina kasutegus; A- saadud tööhulk; T-kelvini temperatuur
Abordi teema on läbi aegade üle kogu maailma väga vaieldav olnud. Abort on raseduse katkestamine kas tablettidega või kirurgilisel teel. Antud küsimuse moraalse aluspinnase tõttu arutletakse sellel teemal ägedalt isegi nendes riikides, kus valitsus sellist meditsiiniprotseduuri lubab. Peamine tõstatatav küsimus on, kas raseduse enneaegne katkestamine on moraalselt vale või saab seda siiski õigustada? Abordivastaste meelest on loode potentsiaalne inimene, kellel on õigus elule. Tiitel „potentsiaalne inimene“ annab lootele õiguse eluks varaseimast arenguastmest - munaraku viljastumise hetkest. See argument muudab tähtsusetuks selle, milline olend loode ükskõik millises oma arenguetapis on. Selles, et loode potentsiaalne inimene on, pole kahtlustki: kui rasedus kulgeb hästi ja lõpuni, saab lootest sündides beebi. Küsimus aga on selles, kas potentsiaalseks inimeseks olemine annab lootele mingisuguseid õiguseid.
alternatiivse valemi N kas = 100% (5.23) N kui kasuliku võimsuse suhte koguvõimsusse protsentides. 5.3 Energia, selle liigid Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. S.t. keha teeb tööd temas sisalduva energia arvel. Energiaühikuks on nagu töölgi üks dzaul. [ E ] = 1J . Mehhaanilise energia eriliigid on kineetiline ja potentsiaalne energia. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia võrdub arvuliselt tööga, mida tuleb teha selle keha täielikuks peatamiseks. dv mv 2 Ek = A = Fres ds = ma ds = m dt vdt = mv dv = 2 .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
