Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel;
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3
1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants.
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa.
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus,
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. o vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator.
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine:
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON:
,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki).
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude,
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor
Folkloristika 10. oktoober 2011 Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist Arhailine, klassikaline ja tänapäeva pärimus. Liigikeskne lähenemine- kultuuritüpoloogia. Liigikeskne lähenemine sobib Kultuuritüpoloogiline lähenemine sobib Pärimuskeskkonna sünkroonseks uurimiseks Rahvaluuleprotsessi järgimiseks pikema perioodi vältel Tekstihulkade süstematiseerimiseks Rahvaluule muutumise ja järjepidevuse järgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis Teksti uurimiseks teksti tunnusest lähtudes Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Tööpraktikas ei ole kõige parem uurimisviis eriti kui on eesmärgiks uurida rahvaluule muutu- mist Arhailine ühiskond Maaaharijate-karjakasvatajate Modernne/ postmodernne
Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine)
Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism – esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism – on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine)
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui
· Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud
inimkonnaga. Sumeri peajumalused: käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja kuujumal Su'en. Surnuteriigis (Kur'is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi:
9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Sumeri loomismüüdis lõid Maailma Taevas ehk An ja maa ehk Ki. Vanas Testamendis on need taandatud Jumala enda loominguks. Kui taimede ja valguse loomine tulenes sumeri mütoloogias Ani ja Ki suguühtest, siis vanas testamendis on need omistatud Jumala loominguks. Sumeri mütoloogiast puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!
Soome-ugri rahvastel (või uurali) pole uurimiseks nii palju materjali. Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele
allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma
sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus · Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel · Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis
indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud
soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa: on olemas kirjalikud allikad ja rikas ajaline sügavus (4000 a.). On võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone/motiive ja süzeed. Soome-ugri: allikamaterjali väiksem ajaline sügavus, enamik materjalist on alates 18.sajandist. Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund:Maailma loomine,Samaanid,saagi ja loomade isandad,loomaliikide kaitsjad,mobiilsed pühamud. Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate usund:Valduste tekkimine,Haldjad,Perekondlik kultus,Ilmajumal,Pühamud. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund:Loodusjõud,Ravitseja,Maja-ja paigahaldjad,Esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud kontseptsioonid,Maaema ja taevajumal,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
