Väljendid ja tsitaadid 1) Me keerutame kogu aeg võtit ilma seda luku auku pistmata. 2) Peale ristimist läheme me tagasi oma pattude juurde nagu koer oma okse juurde. 3) Aeg ei ole meie päralt, vaid ainult laenuks antud 4) Pimedus on teadmise vaenlane 5) Keele tundmine on võtmeks teise inimese südame juurde 6) Haigus ja surm ei küsi luba sisseastumiseks nagu ka arst, kui ta on teel haige juurde. 7) On alati kergem lükata vankrit, mis on juba liikumas. 8) Olin püüdnud lahti murda üksikut kivi mäenõlval, kui mulle langes kaela terve laviin.
6 3 8 VARIANT C 1. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?(LOOM) 2. Roheline mehike, rohelised jalad?(PUTUKAS) 3. Üks hani, neli nina?(ASI) 4. Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?(METSASAADUS) 5. Nutab kui laps, ulub kui koer?(ILM) 6. Kõrvetab, aga ei pane põlema?(TAIM) 7. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?(KÖÖGIVILI) 8. Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?(TAIM) 9. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?(LOOM) 10. Üks hani, kaks kaela?(RIIDE ESE) 11. Hobu metsas, saba seljas?(LOOM) 2. R 7. 1. O 5. K 10. K H 4. T 6. A 9. P 11.
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti
Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõputult ei saa petta ja vassida, ükskord jääd ikka vahele. Mõistatus rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest. Näiteks : Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Harakas aidas, saba väljas? Eeposest ,,Kalevipoeg": 1. Küsimus :,,Kes see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda?" Vastus :,,Mesilane, linnukene, see'p see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda." 2. Küsimus :"Mis sealta jõesta jooneb, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta?" Vastus :" Vikerkaar jooneb jõesta, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta." 3
Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. Ümberütlus ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes. Nt Lauluisa, Kirjaneitsi. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome laheni?" (M. Veske). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ilma nõela pistmata. Sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvürst; härra direktor mitte Ants või Maali). Eufemism on pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Nt öeldi hitlerliku sõjaväe taganemise kohta Saksa meediakanalites rinde õgvendamine, vanaduse kohta auväärne iga. Iroonia ehk pilkav teesklus, kui üteldakse ühte, kuid vihjatakse vastupidisele. Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E. Sööt) Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini.
mingit tooded vms reklaamida. Nt Estonian Air'i reklaamlause ,,Mida ilusam lind, seda kaunim lend". Vanasõnu kasutatakse visuaalsete internetimeemidena meelelahutusmeedias. 39. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. Need jagunevad selgelt. Tsentrikesksed on tavaliselt välisel vaatlusel põhinevad mõistatused. (nt lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata) Perifeeriad ei põhine kirjeldustel, vaid küsimustel ja mõistatustel. (nt Millal hakkavad pardid ujuma? Siis, kui jalad põhja ei puutu.) 40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn
Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome lahele? (M. Veske); Tuli päike, tulisilm (A. Haava). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kulla karvaline; ilma nõela pistmata. Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk ALLEGOORIAKS, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H. Runneli luuletus “Üks veski seisab vete pääl” kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti
1851. aastal leiutati ka märgplaatmenetlus, mis eeldas plaadi säritamist niiskena ja kohest ilmutamist. Selle jaoks konstrueeris William Brown kogukama kaamera, mille sisse sai käe pista ja nii plaat ette valmistada ning pärast võtet ka kiirelt ilmutada. Aastal 1864 tutvustas leiutaja Jules Bourdin oluliselt väiksemat kaamerat märgplaatide jaoks. Fotoplaati töödeldi sarnaselt Browni leiutisele küll kaamera sees, aga ilma sinna kätt sisse pistmata. Bourdini loodud ,,Dubroni" nime kandvale kaamerale oli sisse ehitatud nimelt keraamilisest materjalist või klaasist kamber, kuhu vajalikud kemikaalid sisse valati ja nii kogu töötlemisprotsess aparaadi sees ära tehti. [10] Sellised kaamerad andsid eelise fotolaborist kaugemal pildistamisel, kuid enamasti valmistati märgplaadid ette ja ilmutati siiski lihtsalt pimedas ruumis ja pildistamiseks kasutati kõige tavalisemaid aparaate. 2
Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või
Häda ajab härja raevu. Rääkimine Silver, vaikimine kuld. Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 39. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. Tsentrisse jäävad "tavalised" mõistatused, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on reeglina orienteeritud tolle objekti füüsilistele omadustele (Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? Kapsas). Perifeeria moodustub üksustest, mis tekstivormilt pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded, ja jaguneb mitmeks allzanriks: keerdküsimused (Millal hakkavad pardid ujuma? -- 'Siis, kui jalad põhja ei puutu'), (liit)sõnamängud (Milline pea ei mõtle? -- 'Kapsa-, naela- vm. pea'), tähemängud (Loe mind eest ehk tagaotsast, ikka tõusen maast ja metsast... -- 'Udu'), kirjutusülesanded (Saa ükskord viisakaks),
Ühe ja sama asja kohta võib teha mõistatusi mitmeid erinevaid kujundeid kasutades ja üks ja sama mõistatus võib tähendada mitmeid erinevaid asju. On mõistatusi, mis tähendasid üsna eranditult ainult üht kindlat asja: Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli tähendas sukavardaid ja/või -kudumist; Üks hiir, kaks saba pastelt; Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana; Lipp lipi peal, lapp lapi peal ilma nõela pistmata tähendas vanemas pruugis pea alati kapsast (lähimineviku lasterepertuaaris küll ka "Kommunaari" kinga või N. linna lapitud asfalti, kuid need uudistähendused on pigem parodeerivad). Teisalt on mõistatusi, mille lahendid hajuvad, vahel üpris suuresti. Mis seda hajumist põhjustas? Vahel on mõistatuse kujund ise sugereerinud välja pakkuma mitmeid eri lahendeid, neid on tegelikul mõistatamisel ilmselt ka välja pakutud ja nad on traditsiooni püsistunud. Näiteks Üks
kui ma üle sain. 306 Jõudsin tervelt kaldani ja ronisin maale. Ei näinud kuigi kaugele, kobasin veerand miili võrra või rohkem üle ebatasase pinna, siis jooksin vastu suurt vanamoelist palkmaja, enne kui seda märkasin. Tahtsin kõrvale hiilida ja eemalduda, kuid palju koeri jooksis välja, nad hakkasid haukuma ja ulguma, ning ma pidasin paremaks liikumatult paigale jääda. 17. PEATÜKK Umbes poole minuti pärast hakkas keegi aknast rääkima, pead välja pistmata; ta ütles: «Jätke nüüd, poisid! Kes seal on?» Ma ütlesin: «Mina.» «Kes mina?» «George Jackson, sir.» «Mis sa tahad?» «Ei midagi, sir. Tahaksin ainult mööda minna, aga koerad ei lase.» «Mis sa kolad siin ringi nüüd südaöösi, mis?» «Ma ei kõla ringi, sir; kukkusin laevalt üle parda vette.» «Oh, kas tõesti? Süüdaku keegi seal tuli. Kuidas sa ütlesid, et su nirni on?» «George Jackson, sir. Olen ainult poisike.»
annaabi.ee 
