Majanduslik stabiilsus (0)

Majanduslik stabiilsus
XIV peatükk

• Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada?
  
• Kuidas majanduse “tervis” muutub?
  
• Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned?
  
• Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida?
  
• Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused?
  

Majandusindikaatorid
Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks.
Kuidas SKT leitakse, mis seda mõjutab

• SKT hõlmab ainult lõpptarbimist
  
• SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu
  
• SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon
  
• Rahvastikumuutused
  
• Kvaliteedimuutused
  
• SKT ei hõlma kasutatud kaupu
  
• Kahjulikud kaubad ja teenused
  
• Turuväline tootmine
  

SKT arvutamine

Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine)

Tarbimismeetod

+ eratarbimine
+ investeeringud
+ valitsuskulutused
+ netoeksport

Sissetulekumeetod

+ palgad
+ kasumid
+ maksud
+ amortisatsioon
Töötus
Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast.
Töötuse liigid

• vabatahtlik töötus
  
• sunnitud töötus
  
• siirdetöötus
  
• struktuurne töötus
  
• tsükliline töötus
  

Siirdetöötus

Siirdetöötuteks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad, koolilõpetajad, kes pole veel tööle asunud .
Struktuurne töötus
Struktuurne töötus tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda – tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse.
Tsükliline töötus
Majandustsüklite vaheldumine .
Loomulik töötute osatähtsus
Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%.
Majandustsükkel
Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase.
Majandustsükli faasid

Buum – õitseng

Majanduselangus

Majanduskriis – depressioon

Majandustõus
Buum
Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.
Majanduslangus ehk kokkutõmme
Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. Majanduslangused kestavad tavaliselt 6 – 18 kuud.
Majanduskriis ehk retsessioon
Majandustsükli madalaim punkt ehk kriis. Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal.
Majandustõus ehk
Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat.
Majanduspoliitilised instrumendid

• Fiskaalpoliitika
  
• Raha- ehk monetaarpoliitika
  

Fiskaalpoliitika
Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste.
Fiskaalpoliitika peamised puudused

• eelarvepuudujäägi tekkimine
  
• väljatõrjeefekt
  
• inflatsioonioht
  
• poliitiline surve eelarvele
  

Rahapoliitika
Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, selleks et kontrollida inflatsiooni ning majanduskasvu.
Monetarist
Monetarist on rahapoliitika toetaja.
Keinsist
Keinsist on fiskaalpoliitika toetaja.
Keinsism tuleneb John Maynard Keynes’i teooriast, mis põhines seisukohast , et valitsus peaks loobuma vaba ettevõtluse soosimisest ja asuks aktiivselt majandustsükleid korrigeerima.
Rahapoliitika reguleerimisvahendid

• vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid)
  
• diskontomäära muutused
  
• kohustuslik reservimäär
  

Diskontomäär
Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär.
Valuutakomitee
Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid.
Automaatsed stabilisaatorid

• üksikisiku tulumaks
  
• töötuabiraha ja sotsiaalabi