Valitsus ja riigieelarve. (1)

Valitsus ja riigieelarve.

XII peatükk

• Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata?
  
• Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused?
  
• Kuidas riik oma tegevust finantseerib?
  
• Milliseid makse makstakse?
  
• Mille poolest erinevad proportsionaalne-, progressiivne- ja regressiivne maksusüsteem?
  
• Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda ?
  
• Kes maksab makse?
  

Ulatus ja vormid
Suur või väike majandus?

• Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab mõjutada maailma intressimäärasid. USA
  
• Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid.
  

Avatud või suletud majandus?

• Avatud majandused ei tee piiranguid ei kaupadele, kapitali ega tööjõu vabale liikumisele.
  
• Täiesti avatud või suletud majandusi on vähe.
  

Ülesanded, mida valitsused on enda peale võtnud eeldades, et turg ei ole selleks suuteline

• Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse
  
• Turusüsteemi kaitse
  
• Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine
  
• Avalike hüvitiste pakkumine
  
• Tulude ümberjaotamine
  
• Majanduse stabiliseerimine
  

Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse
Inimesed maksavad makse ja riik pakub selle eest seadusi, kohtuid, politseid, sõjaväge ja teisi teenuseid, mis kaitsevad eraomandit.
Turusüsteemi kaitse
Kuulsamad monopolide vastased seadused:

• Shermani monopolidevastane akt 1890.a. Selle aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid.
  
• Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga reguleeritud määrus, mis ei sisalda kriminaalkaristust. See keelab teatud ettevõtluse praktiseerimise. Näiteks on keelatud erinevad hinnad klientidele, kui see vähendab konkurentsi või loob turul monopoolse seisundi.
  
• Föderaalne kaubanduskoja akt 1914.a.
  
• Celler-Kefauveri liitumisvastane akt 1950.a. Algselt kirjapanduna kehtis Claytoni akt üksnes ettevõtete “ horisontaalse ” liitumise kohta. Celler-Kefauveri akt täiendas seadust, hõlmates igasuguseid liitumisi, mis vähendab konkurentsi või loob monopoolse seisundi.
  

Avalikud kaubad ehk ühishüved
Avalikeks kaupadeks nimetatakse kaupu, mille puhul me ei saa kauba tarbimist välistada ja iga järgmise ühiku tarbimise puhul ei kasva tootja kulud. Näiteks riigikaitse või ausambad-monumendid.
Tulude ümberjaotamine

• Toetused sissetuleku suurendamiseks . Näiteks sotsiaaltoetused ja teised pensioniprogrammid, abirahad, toidukaardid ja töötuabirahad.
  
• Programmid , mis on ette nähtud vaeste ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Sel eesmärgil pakutakse haridusprogramme ja ümberõpet, mis on mõeldud inimeste oskuste täiendamiseks ning tööviljakuse kasvuks.
  

Majanduse stabiliseerimine
Täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki.
Valitsuse otsuste varjuküljed

• Stiimulid – need ressursid , mida valitsuses otsuselangetajad kasutavad, ei kuulu neile endile. Samuti ei vastuta nad nende ressursside optimaalse kasutamise eest. Selle tulemusena puuduvad valitsusametnikel sageli stiimulid vara optimaalseks kasutamiseks.
  
• Informatsioon – valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovid kohta. Valitsusametnikud lähtuvad aga kas enda eelistustest või ei huvita neid praktiliselt, milliseid kaupu ja teenuseid avalikkusele pakutakse.
  
• Erihuvid – mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna läbi lobitöö on võimalik saada endale kas toetus või seadusandlike soodustusi.
  

Üldvalitsus
Üldvalitsuseks nimetatakse kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni . Üldvalitsuse alla kuuluvad: keskvalitsus , kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid , mis tegelevad maksustamise ( Maksuamet ) või valitsuskulutustega (eelarvelised fondid – Kultuurkapital , Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks.
Keskvalitsus
Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega.
Valitsuse kulud

• Toetused
  
• Pensionid
  
• Tervishoiukulutused
  
• Riigikaitse
  
• Intressid riigivõlalt
  
• Toetused kohalikele omavalitsustele
  
• Avaliku sektori palgad
  

Valitsuse tulud

• Maksud
  

• Füüsilise isiku tulumaks
  
• Ettevõtte tulumaks
  
• Käibemaks
  
• Aktsiisimaksud
  
• Muud maksud ja trahvid
  
• Finantstulud
  
• Tulud varadelt
  

Fiskaal
Fiskaal tähendab finantsilist . Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast.
Aktsiisimaks
Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas , alkohol , mootorsõidukid, pakendid .
Milleks kogutakse makse?

• et mingit tootmisharu kaitsta – tollimaks
  
• et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks – tubaka- ja alkoholiaktsiis
  
• et teatud tegevusi soodustada
  

Maksusüsteemid

• proportsionaalne
  
• progressiivne
  
• regressiivne
  

Proportsionaalne maks
Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus . Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks
Progressiivne maks
Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt
Regressiivne maks
Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks. Kõik maksavad küll käibemaksu 18%, kuid selle osakaal võrreldes inimeste sissetulekuga on erinev.
Eelarve puudujääk ja riigivõlg
Võimalikud selgitused eelarvedefitsiidi õigustamiseks:

• Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib.
  
• Eesti riigivõlg on %-na SKT-st väga väike, võrreldes enamuse üleminekuriikidega või isegi tööstusriikidega. 1999.a. oli see 4,7% SKT-st.
  
• Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada kogukulutusi ja seega ka SKT-d. See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha, mida inimesed on kokkuhoidnud, kuid mida firmad pole investeerinud.
  

Eelarvedefitsiidi kriitika

• Riigivõlalt tuleb maksta intressi.
  
• Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid.
  
• Puudujäägi seotus erainvesteeringutega.
  
• Puudujäägi seotus inflatsiooniga.
  

Võimalused eelarvedefitsiidi vähendamiseks

• Koostatakse alati mitme aasta eelarve, et näha ette pikemaajalisi kulutusi.
  
• Koostatakse riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad.
  
• Pensionireformi läbiviimine, mis peaks vähendama riigi vahendavat rolli pensionite maksmisel.
  
• Jätkuv erastamine .
  
• Maksude kogumise tõhustamine.