Fiskaal- ja rahapoliitika (0)

5
Fiskaal - ja rahapoliitika
Fiskaalpoliitika

• Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia
  
• Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest.
  
• Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust.
  
• Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist
  

Situatsioonikohane fiskaalpoliitika

• Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi.
  
• Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat – ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat.
  
• Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev.
  

Ekspansiivne fiskaalpoliitika

• Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks.
  
• Makse vähendatakse, avaliku sektori kulutused ei muutu.
  
• Suurendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulusid.
  

Kitsendav fiskaalpoliitika

• Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks.
  
• Maksutulusid suurendatakse, jättes seejuures avaliku sektori kulutused muutmata.
  
• Vähendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulu.
  

Automaatne fiskaalpoliitika

• Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid – automaatsed stabilisaatorid – sisse planeeritud majandus- süsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutused automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus.
  
• Levinuim automaatne stabilisaator on tulumaks.
  

Rahapoliitika

• Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks , tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks.
  
• Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank).
  

Rahapoliitika vahendid

• Dikontomäär – kommertspankadele kehtestatud kapitalihind
  
• Kohustusliku reservi nõue – kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas.
  
• Avaturu operatsioonid – keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel .
  

Rahapoliitika efektid

• Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses.
  
• Erinevad efektid saavutatakse erinevate – ekspansiivse ja kitsendava e range – rahapoliitikate rakendamisel.
  

Kitsendav rahapoliitika

• Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine .
  
• Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub.
  

Ekspansiivne rahapoliitika

• Vahendid: avaturu ostud , diskonomäära alandamine , kohustusliku reservi nõude vähendamine.
  
• Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb.
  

Keskpank

• Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil.
  
• Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumine ja finatssüsteemi kontroll.
  
• Keskpank ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, ta on pankade pank.
  

Kekspanga funktisoonid

• Kommertspankade deposiitide hoidmine.
  
• Valuuta pakkumine majandusele.
  
• Kommertspankade juhtimine.
  
• Rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine.
  

Eelarve mõiste

• Eelarve on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses, tulude ja kulude arvestuses.
  
• Eelarve on aruanne, mis määrab teatava ajaperioodil planeeritavad tulud, kulud, varad , kohustused ja rahavood .
  
• Eelarve on detailne plaan, mis sätestab organisatsioonipoolse ressursside omandamise ja kasutamise kindlal ajaperioodil tulevikus.
  

Eelarve koostamise eesmärgid

• Eelarved ja strateegia.
  
• Abi planeerimisprotsessis
  
• Ressursside jaotamise ja kasutuse optimeerimine
  
• Eelarve kui analüüsivahend
  
• Eelarve kui kommunikatsioonivahend
  
• Eelarved controllingu süsteemides
  
• Eelarve kui motivatsioonivahend (sh. Töötajate areng ja delegeerimine)
  

Eelarvestamise protsess

• Visiooni ja missiooni formuleerimine
  
• Strateegiliste eesmärkide defineerimine
  
• Strateegia valimine
  
• Pikaajaliste eesmärkide täpsustamine
  
• Lühiajaliste eesmärkide defineerimine
  
• Koondeelarve koostamine
  

Planeerimine
Planeerimine on tegevus, mille käigus:

• Valitakse ja täpsustatakse eesmärgid
  
• Tehakse kindlaks võimalikud alternatiivid
  
• Valitakse alternatiivide hulgast parimad
  
• Otustatakse, kuidas eesmärke saavutada
  

Planeerimine on eelarvestamise paralleeltegevus.
Planeerimise tulemusena saadud onfo on eelarvestamise protsessi sisendiks.
Prognoos ja eelarve projekt

• Prognoosimine on tegevus, mille eesmärgik on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi ja tulemusi organisatisooni tegevuskeskkonnas.
  
• Eelarve projekt on eelarve algvariant, mille koostamisel luuakse erinevast sisendinfost lähtudes eelarvete alternatiivsed projektid ning analüüsitakse ja hinnatakse neid, valides lõpuks välja optimaalseim variant.
  

Eelarve koostamise meetodid

• Lähtudes eelarvestamisel aluseks võetavatest näitajatest on eelarve koostamisel kasutusel baasiline ja nullbaasiga eelarvestamine .
  
• Lähtuvalt sellest, kas eelarvete väljatöötamist alustatakse organisatsiooni tippjuhtkonnas või allüksuse tasandil eristatakse
  

• „ülevalt alla“ eelarvestamist
  
• „alt üles“ eelarvestamist
  
• Vastassuunalist eelarvestamist
  

Baasiline eelarvestamine

• Eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused alginfona ja eelarvestamisperioodi näitajad leitakse baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides.
  
• Täiendpakett – ressursid , mis lisatakse baaspaketile ja mille lisamine peab olema õigustatud tegevuse kulude- tulude seisukohast .
  

Baasilise eelarvestamise eelised ja puudused

• Baasilise eelarvestamise eeliseks on lihtusu ja suhteliselt väike töömahukus
  
• Puudustena on olulised järgmised:
  

• Eeldus, et kõik funktsioonid jätkuvad senises vormis
  
• Tegevuses avalduvad kõik baasperioodi tugevused ja nõrkused
  
• Eeldus, et mineviku tulemused sobivad aluseks tuleviku prognoosimisel
  
• Potentsiaali hindamata jätmine
  

Nullbaasieelarve

• Eelarve koostamisel ei võeta arvesse varasemate perioodide tulusid ja kulusid
  
• Eraldi hinnatakse iga konkreetse tegevuse ja ressursi vajadust
  
• Eesmärk on analüüsida oganisatsiooni tervikuna – eesmärkidest üksikute tegevuste otstarbekuse ja efektiivsuseni
  
• Ressursside saamiseks tuleb põhjendada tegevuse vajalikkust ja sellega seotud kulutusi.
  

Nullbassi eelarve eelised ja puudused

• Eelised:
  

• Loob uuendustealti keskkonna
  
• Ressursside jagamisel eelneb alternatiivide analüüs
  
• Selguvad organisatsiooni reservid
  
• Suurendab lisaväärtuste loomist
  
• Pööratakse tähelepanu raha algväärtusele
  
• Motiveerib meeskonda
  

• Puudustena võib nimetada töömahukust ja suuremaid tekkivad kulusid.
  

„Ülevalt alla“ meetod

• Eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni üldplaanist ja liigutakse siis järgmistele jutimistasanditele.
  
• Eeliseks on protsessi lihtsustamise võimalus ja organisatsiooni kõikide eesmärkidega arvestamine,
  
• Puudusena eeldab meetud, et juhtkonnal on laialdased tedamised kõigi üksuste tegevusest ja eelarve koostamiseks vajalikud siseandmed.
  

„Alt üles“ meetod

• Alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest, milliseid koordineeritakse kuni organisatsiooni koondplaanini.
  
• Meetod tagab kõigi tegevustasandite osaluse ja pühendumuse
  
• Puudusteks võib lugeda ajamahukut, võimalikku tulude liialt konservatiivset ja kulude ülehindamist ning organisatsioonile oluliste eesmärkide puudulikku esindatust.
  

Vastassuunaline meetod

• Ülemistelt juhtimistasanditelt antakse alla kontrollarvud ja seal koostatakse eelarve.
  
• Läbirääkimiste tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan .
  
• Eelisena saab mainida allüksuste olulist rolli protsessis, puudusteks võib lugeda tugevat seotust kontrollarvudega.
  
• Meetodi valik sõltub suuresti juhtimiskultuurist, väärtushinnangutest ja eelarvestamise protsessi keerukusest.
  

Eesmärgipõhine eelarvestamine

• Defineerib ja analüüsib eesmärke nii, et need muutuvad juhtide konkreetseteks ülesanneteks.
  
• Eelised:
  

• Selge aruandluse ja volituste struktuur
  
• Loob aluse konsensuseks erinevate tasandite vahel
  
• Vaatleb kontrollsüsteemi kui juhtnööre ja ressurssidega varustamist
  
• Loob vajaduse perioodiliseks tagasisideks
  

Kulupõhine eelarvestamine

• Kulupõhine eelarve on ressursside jagamise vastavalt iga kuluobjekti maksumusele, kus keskendutakse tulemuste asemel järjepidevusele.
  
• Lihtne, näitab ära iga kuluartikli hinna, sobib organisatsiooni madalamatele tasemetele.
  
• Ajalooliselt leidnud laialdaselt kasutust , kuid puudusi palju (olulisim ehk tulemus- aruandluse võimaluse puudumine).
  

Tulemuspõhine eelarvestamine

• Eelarvestamise meetod, mis seob ressursside eraldamise mõõdetavate tulemustega.
  
• Sisenditeks on mitmeaastane eelarvestrateegia ja eelmise eelarveperioodi tulemused.
  
• Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus - ja auditeerimisahel) toimimine .
  

Tekkepõhine eelarvestamine

• Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest.
  
• Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub.
  
• Eelised:
  

• Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine
  
• Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine
  
• Rahakäibe juhtimine ja ressursikasutuse suurenev efektiivsus
  

Staatiline ja paindlik eelarve

• Staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud kondlast tegevusmahust lähtudes.
  
• Paindliku eelarve korral võetakse arvesse kulude erinevusi ja muutusi tegevuses- mahtudes, võrrelduna standardkuludega.
  
• Paindliku eelarve eesmärgiks on fikseerida hälbed, olles elimineerinud erisused tegevustasemetes, millistest ebasoodsad tuleb kõrvaldada ja soodsaid võimendada.