Euroopa Liit ja õigus (0)

5 VÄGA HEA

Euroopa Liit ja õigus

Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis ?
Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust: territoorium , rahvas ja avaliku võimu organisatsioon .Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus, alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorganisatsioonilised normid (põhikiri; liikmeskond; finantseerimisallikad; tippjuhid ja peakorter) Kõik ühenduse institutsioonid peavad näitama,et ühenduse reeglite ja ühise tegutsemise järele on tõeline vajadus. Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise organisatsiooniga on selles ,et ta loodi lepingutega ,mis jõustusid rahvusvahelise õiguse järgi. Borchardt kasutab ”supranatsionaalsuse” mõistet.See on mõeldud osutamiseks ühendusele kui assotsiatsioonile ,millel on sõltumatu võim,oma suveräännsed õigused ja liikmesriikidest sõltumatu õiguskord ,millele nii liikmesriigid kui nende kodanikud peavad alluma ühenduse võimkonda kuuluvates küsimustes.

Kirjelda Euroopa Kohtu otsuse Van Gend & Loos ja Costa v ENEL mõju Euroopa Ühenduse õiguskorrale.
Costa vs. ENEL kaasuses tegi kohus kaks tähtsat tähelepanekut:
1)liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräännsed õigused üle nende poolt loodud ühendusele.Nad ei saa seda protsessi hilisemate , ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata.
2)lepingu printsiip on see, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust avaldada kahtlust ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse suhtes.
Van Gend& Loos hagi alusel otsustas Euroopa Kohus ,et kõik asutamislepingute sätted, mis on sõnastatud tingimusteta on iseseisvad ning juriidiliselt täielikud,nii et nende täitmine või kehtivus ei nõua liikmesriikide ega komisjoni mingit täiendavat sekkumist ning neid saab kohaldada vahetult üksikisikutele.Edaspidi kohaldas kohus seda põhjendust Emü sätetele nt. art. 48 (vaba liikumine ), art. 52 (elama-ja tööleasumise ning firmade asutamise vabadus) ja art. 59 (teenuste vaba liikumine).

Mida tähendab subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Ühenduse õiguses (selle jaatav ja eitav pool)
Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 tõdetakse ,et lepingupooled loovad omavahel Euroopa Liidu ja et otsused tehakse võimalikult avalikult ning kodanikukeskselt.euroopa Lii tegutseb vaid siis ,kui see on otstarbekas,muudel juhtudel tehakse otsused liikmesriikides.Seda nim. Subsidiaarsuse põhimõtteks.Liikmesriikide ja ühenduse vahelisi kohustusi ja pädevust määratlevate põhimõtete hulka kuuluvad lojaalsuse põhimõte ,subsidiaarsuse põhimõte ja tihedama koostöö põhimõte.Põhimõtetest juhindutakse tõlgendamisel ja Euroopa Ühenduse institutsioonide ning liikmesriikide tegevuses.Euroopa kohus võib tunnistada põhimõttega vastuolus oleva EÜ institutsiooni õigusakti (nt. direktiivi või määruse)kehtetuks.Põhimõttel on tähtis osa ka liikmesriikide tegevuse seaduslikkuse hindamisel.
4.Selgita ühenduse õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtet.
Ühenduse õiguse vahetu kohaldatavus ,otsene õiguslik mõju ja ülimuslikkus on koos effektiivsuse põhimõttega iseloomulikud kogu ühenduse õigusele.Need põhimõtted teevad EÜ õigusest oma erilise õiguskorra ,mis ei ole siseriiklik ega rahvusvaheline.Vahetu kohaldatavuse all mõeldakse üldiselt seda ,et rahvusvahelise organisatsiooni normid on vahetult kohaldatavad lepinguosapooleks oleva riigi kehtivas õiguses või liikmesriigi organisatsiooni õoguskorras.Nimetatud on õigusallikaks ilma siseriiklike jäestamis- või rakendusakte vastu võtmata.Ei ole vaja eraldi siseriiklikuks õiguseks muundada.Määrus on tüüpnäide vahetult kohaldatavast normist .EÜ asutamislepingu artiklid ei ole tegelikult vahetult kohaldatavad.
5.Kirjelda ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse põhilisi erinevusi.
Menetluse käik algab ettevalmistava etapiga. Komisjon algatab ja viib läbi õigusakti ettevalmistamise.Seejärel annab parlament oma arvamuse , mille järel nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu niiöelda ühise seisukoha .Kui nõukogu tahab sel perioodil teha muudatusi,tuleb need vastu võtta ühehäälselt.
Nõukogu ühine seisukoht teatavaks Euroopa Parlamendile.Kui sellest teatavakstegemisest alates kolme kuu jooksul Euroopa Parlament kiidab selle ühise seisukoha heaks või ei võta tähtaja jooksul vastu otsust,siis võtab nõukogu käesoleva õigusakti kooskõlas ühiseseisukohaga lõplikult vastu.Kui parlament lükkab kolme kuu jooksul nõukogu seisukoha tagasi,võib nõukogu õigusakti vastu võtta ainult ühehäälse otsusega.
Parlament võib nõukogu seisukohta kuulata, selleks nõutakse absoluutset häälteenamust.Muutmisettepanekuid käsitleb komisjon ,kes saadab ettepaneku uuesti nõukogusse.
Koostöömenetluse kasutamine on suurel määral kõrvale jäänud koosotsustusmenetluse tõttu.Koostöömenetlust kasutatakse vaid majandus-ja rahapoliitikat puudutavates asjades.
Koosotsustusmenetlus algab samasuguse ettevalmistusperioodiga kui konsultatiiv-ja koostöömenetlus. Peamine erinevus koostöömenetlusega seisneb selles,et kui parlament lükkab nõukogu seisukoha tagasi ja nõukogu ei kiida heaks parlamendi tehtud muudatusettepanekuid,siis kutsub nõukogu parlamendi presidendi nõusolekul kokku lepituskomitee ,et pidada nõu õigusakti teksti üle.See peab toimuma kuue nädala jooksul.Keakskiit toimub nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega ja parlamendi liikmete lihthäälteenamusega.Kui tekst on heaks kiidetud ,siis peavad parlament ja nõukogu õigusakti kuue nädala jooksul täielikult vastuvõetavaks tunnistama.Kui üks neist organitest ei tunnusta ühist teksti,loetakse see vastu võtmata jäetuks.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jan33 Õppematerjali autor

organisatsioon institutsioon parlament euroopa liit institutsioonid suveräännsed pädevus komisjon

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused

Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5

Euroopa liidu õigus

docx

Vahe-eksami valmistamiseks vastused

Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema initsiatiivil loodi 1950. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli Euroopa Liidu eelkäijaks

Euroopa liidu poliitikad

docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

Euroopa Liidu üldkursus

docx

Euroopa Liit

EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ)

Ühiskond

doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus

docx

Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt

1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele

Euroopa liidu õigus

docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

Riigiõpetus

docx

Euroopa Liit

I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon

Ühiskond

Rohkem sarnaseid