Vastus leiad õppematerjalist: Vabaühendused ja juhtimine

Vabaühendused ja juhtimine (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on ühenduse finantseerimisallikad?
Missioon miks ja kelle jaoks me olemas oleme miks meie ühendust üldse vaja on?
Kuidas kaasatakse?

Vabaühendused ja juhtimine
Ülesanne: Sõbraliku vabaühenduse intervjueerimine

Asutamise aeg(aasta), liikmete arv , juhatuse liikmete arv, juhatuse liikmete vastutusalad .Ühenduse tegevuse eesmärk.
Eesti Õpilasesindusteliidu asutamise aasta 1996. Aasta detsembris. Liikmelisust ei oska välja tuua, kuid see on teada et liikmesõpilasesindusi Eestis on umbes 150. Kuhu kuuluvad üldjuhul kõik üldhariduskoolide õpilasesindused. Juhatusse kuulub 3 liiget, kellest üks on esimees ning teised kaks on juhatuseaseesimehed.
Juhatuse esimees juhatab ja koordineerib terve Eesti Õpilasesinduste Liidu tööd. Tema ülesanneteks on juhatuse ja meeskonna juhtimine (ülesannete jagamine, koosolekute kokku kutsumine, juhatuse ja tegevmeeskonna töö jälgimine ning koordineerimine ); tegevbüroo otsene juhtimine ja koordineerimine; Eesti Õpilasesinduste Liidu esindamine suurematel avaliku poliitika teemadel ; kõneisikuna meedias esinemine; mõnusa organisatsiooni sisekliima loomine; organisatsiooni finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; arenguvestluste läbiviimine töötajate, valdkonna- ja projektijuhtidega.
Aseesimehed on vastutavad kindlate valdkondade tegevuse eest, mis jagatakse omavahel peale juhatuse valimisi. Tööülesanded, millega juhatus tegeleb ja enda seast vastutajad määrab, on tegevuskava ja organisatsiooni prioriteetide seadmine , samuti tegevuskava täitmise eest vastutamine; Eesti Õpilasesinduste Liidu meedias ja ametlikel sündmustel esindamine; regulaarsete nõupidamise ja Eesti Õpilasesinduste Liidu töö korraldamine; meeldiva töökeskkonna loomine; uute inimeste värbamine ja valimine; organisatsiooni finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; organisatsiooni väärtuste ja põhimõtete silmas pidamine juhtimisel; organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse tagamine pikas perspektiivis.

Millised on ühenduse finantseerimisallikad? Kuidas tekivad? Selgitage. Suuremad projektid .
Finantseerimisallikateks on koostööprojektid ning riigi eelarveline toetus, kuigi riigi poolt on meile ettenähtud hea summa, millega on võimalik ära majandada kontoritööd, finantseerida kolme inimese tööd. Tänapäeval suuremaid projekte on Salliv kool, Üldkoosolekud ning erinevad koostööpakkumised tesistelt suurematelt MTÜ-delt.

Ühenduse juhtimise dokumendid ( tööriistad ), nimetage ja kirjeldage.
Haridusplatvorm, Karjääridokument, Kõrgharidusereform. Tasemetööd , eksamid ja kõrkkooli sisseastumine, Valimisea langetamine, Õpilaste Eesti 2019 . Kõik eelpool toodud dokumendid reguleerivad õpilaste seisukohta, mis on hea ja halb. Sellest lähtutakse oma töös ning proovitakse aegsalt ka nendele probleemidele lahendust leida.
Lisaks reguleerib liidu tööd ka põhikiri , kus on kirjas mis on juhatuse ja tööliste rollid ning kohustused.

Arengukavast : Ühendusel on kirjalikult vormistatud missioon? (miks ja kelle jaoks me olemas oleme, miks meie ühendust üldse vaja on?) Visioon ?(milline näeb välja meie ühenduse tulevikupilt kolme-viie aasta pärast?)Kui ei ole, siis kas juht oskab suusõnaliselt selgitada?
Eesti Õpilasesindusteliidul on kirjalikult üles tähendatud missioon ning visioon.

Ühenduse 2016 tegevuskava,plaanid : kirjeldage lühidalt. Kas Teie arvates toetab ühenduse eesmärkide saavutamist?
Tegevuskava on alati olnud asi mis on nagu paadil puri . Kõrvale kaldumisel tuleb sellest ikka kinni hoida ja sihid uuesti paika panna. Eemärke on ning eesmärkide täitmisega oleme seni hakkama saanud. Kuid juhatuse valimised on enamusjaolt peavalu tekitanud, kuna noored inimesed ei taha võtta vastutust ning tõestada.

Ühenduse eelarve(kuidas pannakse kokku, kes koostab ?)
Koostab juhatus ning palgalised töötajad. Arvestades organisatsiooni eripära ja vüttes arvesse eelmise aasta kulusid , et koostada veel täpsem eelarve.

Raamatupidamise korraldamine-Kuidas? Kes teeb?
Raamatupidamisteenus on sisseostetud.

Vabatahtlike kaasamine. Kas ja kuidas kaasatakse? Milleks?
Organisatsioon on 99% vabatahtlikud, kes korraldavad liidu tööd ning liidu elu kulgu . Korraldades üritusi, koosviibimisi jne.

Omatulu teenimine? Müük? Teenused?
Omatulu teenimine puudub.

Ühenduse probleemid?
Ühenduse probleemseks kohaks võib lugeda uute liikmete peale tulek ning juhatuse valimised.
Eestis on endiselt haridus ning haritatavus murelikud kohad ning noori huvitab kvaliteetne haridus . Teisalt on noor julgem koos midagi tegema- Koos olemise ja tegemise rõõm .

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Erkkkki Õppematerjali autor

Kokkuvõte EÕEL-ist

eesti õpilasesindus õpilasesinduste liit Vabaühendused juhtimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715) SM valitsemialas, täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi. Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklikku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) (http://www.siseministeerium.ee/31926) Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine.

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me

Avalik haldus

Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused

105

doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

protseduuride kehtestamine. Juht peab oskama prognoosida ettevõtte tuleviku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane. 2) Organiseerimine- Ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur. 3) Valitsemine- Alluvate juhtimine ja juhendamine. 4) Koordineerimine- Tegevus, millega ühendatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. 5) Kontrollimine- Kontrollitakse kehtestatud juhendite, reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste

Majanduse alused

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Struktuuripoliitika: KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Näide: otsus kohaliku subventsiooni kohta teatud projektidele, infrastruktuuri parandamine, kohalik keskkonnakaitsepoliitika, liikluspoliitika (avalik transport). Protsessipoliitika: munitsipaalhalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi. Näide: keskkonnasõbralikkuse kontrollimine, kohalikud konjuktuurpoliitilised abinõud, projektijuhtimine. 3. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused 1 Munitsipaalõigus (nagu teisedki õigusvaldkonnad) reguleerib ühiskondlikke suhteid teatud õiguslike vahenditega ja viisil. Õigusliku reguleerimise meetodid:

Õigus

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ...................

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

161

pdf

Juhtimise alused

JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1

Juhtimine

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused

Rohkem sarnaseid