Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on k...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja n...
Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. H...
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
I Loe läbi Hallapi tekst ning vasta lühidalt järgmistele küsimustele: 1. Mis on argument ning mis osadest see koosneb? Argumentatsiooniteooria määratleb argumendi kui mõtlemisstruktuuri, mis koosneb teesist ja põhjendusest. Teine, sisult samaväärne võimalus on öelda, et argument on kogum väiteid, kus ühtedest väidetest (eeldustest) järeldatakse teised (järeldused). 2. Mis on lihtargument ning kuidas nendest moodustub ahel? Nimetatakse ka järeldusvormiks, mis koosneb eeldustest ja järeldusest. Lihtvormid põimitakse arutluses omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise argumendi eeldus. 3. Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel? Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini. Paralleelstruktuur tekib siis, kui ühe teesi kaitseks argumenteerime mitmel loogiliselt sõltumatul alusel. 4. Kuidas teha vahe...
AIAPIDU Hilde- loeb kiirköitjat, mille on kirjutanud Albert Knag. Sofie-kiirköitja peategelane, kelle 15.sünnipäevast on lugu. Alberto-filosoof, kellega Sofie koos maailma uuris. Teda oodati kõige rohkem Sofie sünnipäevale. Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest uurimusest, kuidas kõik peolviibijad elavad ühe majori peas ning kirjutas loo Hildele meelelahutuseks. Hilde sai selle kingiks 15.sünnipäeval, samal päeval kui oli Sofie sünnipäev. Peol hakkasid asjad nihu minema, Sofie jättis emaga hüvasti ja kui rahandusnõunik tahtis Albertot süüdistama hakata olid nad juba haihtunud. “Maailm muutub aina kiiremini. Tegelikult ei imesta ma enam millegi üle.” “Ka selle vastu,et päike kustub, ei saa ennast kindlustada”
elu. Kui kallis on ikkagi inimelu Eestis? Meie elu pole mitte üksnes võrreldes teiste riikidega palju lühem, vaid ka odavam, on kinnitanud uuringud. Tegelikult heidetakse Eesti ühiskonnas juba täna ballastina alla tuhandeid inimesi, sest inimelu väärtust meil ei tunnetata ega austata. Küsitavamad on need seadused, mis ei tunnista inimelu väärtust. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab.Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Kuidas defineeritakse inimelu filosoofiliselt? Näiteks nii, et inimelu ei ole olemas enne sündi või, et seda ei ole olemas enne, kui lapsel on ilmnenud mingi teadlikkuse tase. Seda kirjeldatakse teatud ihaldusväärsusena, võimena armastada ja olla armastatud; humaansuse ja kultuursusena; elujõulisuse või enesega toimetulemise tasemena; teatud füüsilise või vaimse täiuslikkuse tasemena jne.
Igaviku lõpp Isaac Asimov Teos on välja antud aastal 1973 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Isaac Asimov, inglise keelest on tõlkinud Linda Ariva. Tegemist on ulmeromaaniga, mis jutustab tulevikust ning sajanditevahelisest rändamisest. Asimovi ulmekangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest on tema romaan ,,Igaviku lõpp". Raamat räägib Andrew Harlanist, kes on pärit 96. sajandist. Harlan võeti Igavikku 16 aastaselt ning ta töötab Tehnikuna, kelle ülesandeks on teostada Reaalsuse Muutuseid. Reaalsuse Muutused on, nagu arvata võib, reaalsus, mida muudetakse teiseks reaalsuseks. Seda tehakse probleemide, näiteks narkomaania, lahendamiseks. Igavik on niiöelda ,,ühing", kus töötavad Igaviklased, kes arvutavad välja sobivaimad Reaalsuse Muutused.
Essee filosoofilisest raamatust ´´Essee teadvuse vahetutest andmetest`` Henri Bergson 11.01.2010 Kohustuslikus korras pidin läbi lugema antud maailmakuulsa filosoofi tähtsaimaid teoseid. Raamatukogust tulles jäi see nädalaks raamaturiiulile, kuid kätte tuli ta võtta. Peab tõdema, et 19 eluaastat ja 11 ning pool aastat kooliharidust nõudsid sinna kõrvale ka paksu võõrsõnade leksikoni. Raamatukogus mõtlesin naiivselt, et võtan kõige õhema raamatu, saab kergelt- kiiresti kaelast ära. Iroonia või mitte, aga filosoofia valdkonnas tähendab see seda, et autoril või tõlkjal tuli palju vaeva näha, et enda laialivalguvad mõtted ja selgitavad seletused tekstist ära jätta. Viimane lause iseloomustab seda raamatut väga. Järelsõna oli antud raamatu selgeim osa. Seal esines hä...
Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus ütleb: § 2. Raseduse katkestamine Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega. Millal algab inimelu? Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab. Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Sünnib palju segadust, kui need distsipliinid segamini aetakse. Need kõik on arvestatavad, kuid ainult ühte saab kasutada seaduse tegemisel. Kuidas defineeritakse inimelu vaimselt? Religioossed ususüsteemid või vaimsed definitsioonid vaatlevad tavaliselt hinge loomist kui inimelu algust. Probleem seisneb selles, et usklike arvamused selles suhtes, millal hing luuakse, lähevad lahku. Pealegi on olemas inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole.
läbimälutuna ette söödetakse? Ilmselt on mõtlevaid ja analüüsivaid noori parimal juhul kümnendik ja kardetavasti tunnevad needki peagi, et soov maailma mõista ja parandada on vaid naiivne unistus. Miraai, milles me hallutsinogeenseid mükotoksiine pruukinud amaanidena ringi tormame, oleme kujundanud me ise. Bibliofiilid võivad valetada, varastada ja näha märgi unenägusid Waltari 1957-1958. aastal Torontos eestikeelsena ilmunud filosoofilisest seiklusromaanist ,,Mikael Karvajalka/Hakim". Reaalsus on aga see, et üle 2000 lehekülje pikkust teost ei viitsiks tänapäeval eriti keegi lugeda ja kirjastustel on oluliselt kasulikum müüa lollidele rämpsu. Retsepti- ja eneseabiraamatud, sitta, mille esikaantel ilutsevad nimed nagu Vallik, Lamp, Rohelend, Priilinn, Leesalu, Petrone, Sabolotny jpt lihtsaid ja lühikesi tuhkatriinulugusid ja reisikirjeldusi ju ostetakse. Võib-olla on selline ,,areng" isegi hea, igatahes
vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtun lihtsustamise ja seoste paremaks teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu väljatoomiseks trükitähes lühendeid. Vaimu arutlemisel. Üldiselt käsitlen essees vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna passiivse tegija tähenduses, mille olen on isk L laps, kelle sõnastame vastavalt tuletanud kolemest filosoofilisest lähtekohast eelnenud esimese isiku vaimu eskistentsi relativismist, materialismi vastuväidetest sõnastusele. L vaimu olemasolu kinnitab keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest koheselt E ema, isiku vaimu eksistentsi, sest seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu Olles kindlalt a posteriori8 tüüpi teadmine läbi
Korteriomanik võib kehtestada ka omapoolsed reeglid ning kohustused inimesele, kes soovib temale kuuluvat elamispinda ehk vara kasutada. Elementaarseteks kohustusteks antud lepingu puhul üürnikule on - ruumides mitte suitsetamine, lärmi mitte tekitamine ning elamispinna korrashoid. Seega on üürnik kohustatud neid reegleid järgima, et antud leping oleks mõlemale poolele aus ning ei oleks ühe isiku suhtes ebaõiglane või mingil määral koormav. Filosoofilisest vaatenurgast hea usu põhimõttele pilku heites võib öelda, et tegu on usuga teisse inimesse. Inimene on selle kokkuleppe kohaselt kohustatud olema teise poolega aus ning mitte ära kasutama teise inimese usaldust. See on kahe inimese vaheline usaldus küsimus, mida ei tohi ühegi inimese vastu pöörata. Nagu ütleb ka seadus, on keelatud õiguse saavutamine seadusevastasel viisil, mis tähendab ka seda, et keelatud on õiguse teostamine, tuues teisele poolele kahju
Sellest ummikust väljumiseks tuleb binaarne opositsioon dekonstrueerida, pöörates vastanduse kõigepealt ümber (näidates, et kiri võib olla positiivne, kõne aga negatiivne) ja viies siis liikmed lahku, nii et üks pole teise suhtes enam allutavas asendis. Sellega luuakse uus kirja mõiste. Näiteks iseloomustab Derrida oma Platoni-käsitlust nõnda: ,,See nõudis uusi teid, sest ma ei võinud lähtuda ei mütoloogiast, mis on enesestmõistetav, ega ka filosoofilisest teadusemõistest. Tarvis oli just praktiliselt dekonstrueerida filosoofiline vastandus filosoofia ja müüdi, logos'e ja mythos'e vahel. Seda ei saa praktiliselt rõhutan, tekstuaalselt teha teisiti, kui kasutades teistsuguse kirja teid, koos kõigi sellest tulenevate riskidega. "Dekonstruktsiooni eesmärk ongi uue mõiste loomine pärast varasema vastanduse ümberpööramist. 7 3. Erinewus (différance)
poleks toimunud teaduse arengut. Samas leiab ta ka, et teadust üldiselt ei saa panna piiridesse, piirid sõltuvad uuritavast objektist, nähtusest vms uuritavast harust, milles vastav nähtus on tõene, milles mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad. Teadusfilosoofia tahab öelda, et teadusel puudub kindel filosoofiline põhi, kuid filosoofia on siiski vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb
tähelepanu. Kakskümmend aastat hiljem oma kõrges eas jätkas ta selle teose kirjutamist. II osa valmis vahetult enne kirjaniku surma ja avaldati postuumselt aastal 1833. Neid kahte osa vaadeldes leiame sealt nii mõnegi erinevuse. Esimene osa oli emotsionaalne ja lüüriline, teises osas oli näha intellektuaalset küpsust. ,,Fausti" saamislugu oli pikk. Filosoofiline haare kumab siiski läbi alates I osa lõpuleviimisest. Siin üritas kirjanik luua sünteesi kogu varasemast filosoofilisest (draama)luulest. Teema arendamisel inimelu tähendusest sai Goethe antiiksest tragöödiast, Dantelt, Shakespeare'lt ja mitmeltki teiselt kirjanikult. Ta pöördus ka Saksamaalt pärit legendide juurde ja lõi ,,Faustis" sügavalt rahvusliku suurteose. ,,Faust" ei mahu päriselt näidendi zanripiiridesse teose mahukuse ja keerulisuse tõttu. Selles teoses puudub jaotatus vaatusteks, vahelduma on pandud erinevaid värsivorme. Oluline koht on teose
Jacques Derrida Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935-41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis teda jalgpall, aga ta pidas ka
aastatel viljakas prosaist ja näiytekirjanik. Mälk kirjutas küll mitmeid ajaloolisi romaane, ent populaarsuse saavutas ta ennekõike rannaelu kujutavate teostega ("Taeva palge all"). Vaikiva oleku aegses kirjanduses leidub ka selgelt opositsiooni ametliku positiivsusega. Seda kannavad mitmed laimeda üldinimlikke probleeme kujutavad, inimese vabadust, austust ja eneseksjäämist rõhutavad teosed, mis teostuselt erinevad elulähedasest realismist. Filosoofilisest allegooriast on kantud A.H. Tammsaare viimased teosed, eriti romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan". Psühholoogilist laadi teostes vaadeldakse samuti inimese ja ühiskonna keerulisi suhteid, näiteks Johannes Semperi romaanis "Kivi kivi pääle" ja Leo Anvelti romaanis "Eluhirm". Ka noore Karl Ristikivi esimesed romaanid on mitmeplaanilised, üldistavad ja seisavad ametlikust positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse
1. AJALUGU FILOSOOFIA Mis on õiglane ja mis on Arheoloogia ebaõiglane. Mis on nähtuse olemus. Etnograafia Mis on nähtuse sisu ja mis on selle 2. MAJANDUSTEADUSED vorm. Praktikale midagi ei anna. Poliitökonoomia Majandusgeograafia TEOORIA vaatleb paljude teaduste Sotsiaal- majandusstatistika asju filosoofilisest aspektist. 3. TEADUSED RIIGIST JA ÕIGUSEST TEADUSHARU käsitleb üksikuid 4. KUNSTI- JA KEELETEADUS probleeme kitsamas valdkonnas. 5. PSÜHHOLOOGIA Käsitleb üksikuid õigustegevuse valdkondi.. nt tsiviilõigusteadus, riigiõigusteadus jne
suhtumine naise rolli inimestevahelises läbikäimises. Kui naist käsitletakse perekonnaski "loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub, et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema filosoofilisest põhihoiakust. Nagu eelpool käsitletud, mõistab Aristoteles empiiriliselt sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline, et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas. Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb Aristoteles ka orjust. Tema väite kohaselt leidub lihtsalt selliseid inimesi, kes oma
kohviku lauade vahel. Mäng ei tee nendele lõbu, aga nad ,,kiretult ja rõõmutult" jätkuvad lihtsalt sest nad otsustasid mängida kogu õhtu. Niisama kui inimene mängib iga päev oma rolli elus vaatamata sellele kui igav ta on. Aga ei aita midagi, tarust ei saa pääseda. Romaani teise väljaande eesõnas 1995. aastal Cela räägis sellest mida ta peab oma teoses väärtuslikuks, üle elanud aega seal näidatud. Tähtis on see, et ta räägib jutustamise mitte filosoofilisest ja mitte isegi kunstilisest uudsusest. ,,Maailmas selle aja jooksul toimusid imelised asjad, aga ummikusse ajanud mees, laps kes elab nagu küülik, naine kes teenib oma kehaga kehva ja mõru igapäevast leiba, meeleheitlik taat... kõik nad on ikka veel siin. Mitte keegi ei viinud neid mitte kusagile. Mitte keegi ei teinud nendele jaoks mitte midagi. Peaaegu mitte kedagi ei vaadanud nende peale". Teiste sõnadega Cela arvab, et aeg ainult rõhutas tema ideed. Kokkuvõte
sisalduma ka nende piiride, olude ja tingimuste kirjeldus, millistel juhtudel see teooria ei toimi (falsifitseeritavuse põhimõte). (Marek Strandberg) Teadusliku käsitluse spetsiifika Mille poolest erineb teaduslik arutlus argiarutlustest? Mille poolest erineb teaduslik keel tavakeelest ja teaduslik mõtlemisviis, intuitiivsele tunnetusele toetuvast, nö tavalisest mõtlemisviisist, religioossest mõtlemisviisist, kunstilisest ja filosoofilisest mõtlemisviisist? 4 3.11.2009 Teadusliku käsitluse spetsiifika Teadusliku käsitluse tuumaks on olemuslik tasakaal kahe näiliselt vastuolulise hoiaku vahel avatus uutele ideedele, ükskõik kui veidrate ja ebausutavatena need ei näiks, ja kõikide, nii uute kui ka vanade ideede skeptiline läbikatsumine. (Carl Sagan)
8. Taoistlikud pühad 9 9. Pildid 10 10. Kokkuvõte 11 11. Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus Minu referaat räägib Vana-Hiinast alguse saanud filosoofilisest ja religioosest õpetusest- taoismist. Referaadis saab teada taoismi ajaloost, mis on daodejing, jumalatest ning mida taoism ja tao üldse tähendab ja endast kujutab. Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel
kurvastunud taipamisest, et ta ei elanud piisavalt kaua, et lugeda kõiki neid raamatud ja jagada seda mineviku unistajatega, nende nägemust inimese täiustamise jaoks? Kuid siiski on DeQuincy jätnud meile valemi, tuletatud tema meeleheitest: ''Kuna ma ei saa lugeda kõiki raamatuid,'' ütles ta, ''loen ma ainult parimaid.'' Seega, esimene samm mõtte organiseerimisel, on vähendada teadmiste keerulisust rohkem või vähem lihtsamaks programmiks ning avastada kogu rassi filosoofilisest kirjandusest need osad mis on põhilise tähtsusega. Tema, kes seda meetodit kasutab, avastab peagi, et tohutu ja keerulise filosoofilise kirjanduse all on väike arv peamisi printsiipe. Need printsiibid, kord haaratud, varustavad need meelt tulemaks toime iga küsimusega vähemalt rahuldaval määral tõelise intelligentsiga. Viimased viisteist aastat oma elust olen ma pühendanud peaasjaliku õppimise uurimisele ja klassifikatseerimisele. Selle aja
Preformism(millegi ees olev) Mõistab seda, et isiksus tegelikult formeerib juba lootena. VALGUSTUS 1670-1790- Empirism-kõik teadmised saadakse kogemustest ja ratsionalism-teadmisi maailma kohta on võimalik saada ka üksnes mõistuse abil, ilma kogemustele viitamata. Loomulik teoloogia-õpetus Jumalast, mis ei toetu usule v erilisele ilmutusele, vaid mõistusele ja kogemustele. Deism usk Jumalasse-Loojasse, kes maailma kulgu ei sekku. Dogmad on ebavajalikud, tõeline relig koosneb filosoofilisest jumalaõpetusest, eetikast ja hinge surematuse postulaadist. Valgustus ideoloogia tugines ratsionalismele. I.Kant (1784) võttis termin kasutusele artiklis ,,Was ist Aufklärung?" (,,Mis on valgustus") Vaimses mõistmises valguseks saamine. Valgustajad kriitilised kahes: 1.pärisorjuslik süsteem 2.usuline fanatism. Voltaire-pr stiilis valgustaja.Montesquieu-jurist,ühiskonna fil,keskkond mõjutab ühiskonna. J.J.Russo-pedag. teaduses teatud vabakasvatuse pooldaja. Saksa klassikal. fil., mida
sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud. Pole juhus, et kreeklased, erinevalt babüloonlastest ja egiptlastest, ei tegelnud matemaatikaga enam peamiselt praktilisest, vaid ka filosoofilisest huvist. Egiptuse ja Babüloonia matemaatika tegeleb vara jaotamisega, päranduste ja maksudega, ehitustehniliste arvutustega ja muu maisega. Lahendusmeetodid ei ole meetodid: nad seisnevad üksnes konkreetse ülesande konkreetses lahendamises; ei öelda isegi seda, et analoogsete ülesannete puhul võib toimida analoogselt. Muinasida matemaatika oli väga rikkalik. Oluline uuendus seisneb selles, et Thales esimesena formuleeris eeldusi ja väiteid, eelkõige aga selles, et ta otsis
Ilmne on seal Fausti mässumeelsus, rahuldamatus ning ihalus tungida looduse ja vaimu saladustesse. Olles „Alg-Fausti“ käsikirja Itaalia-perioodil töödelnud ja tihendanud, avaldas Goethe selle 1790. a pealkirja all „Faust. Fragment“. Juurde oli selles tulnud nõiaköögi episood. Teose hõlmav filosoofiline haare kumab läbi siiski vaid alates „Fausti“ I osa lõpuleviimisest. Üsna ilmselt üritas Goethe luua „Faustis“ sünteesi kogu varasemast filosoofilisest luulest. Teose aines pärineb algselt küll saksa XVI sajandi lõpu rahvaraamatust „Lugu doktor Johann Faustist“, kuid tunduvalt tähtsam oli Goethe inglise renessansidramaturgi C. Marlowe uudne lähenemine Fausti-loole näidendis „Doktor Fausti traagiline lugu“. Üldisi tõukeid inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema arendamisel sai Goethe nii antiiksest tragöödiast kui ka Dantelt, Shakespeare`ilt, Calderónilt ja Miltonilt. Pöördudes aga
Ideaalne üksikisik võiks olla keegi, kes on piisavalt tark vältimaks enesepettust kõiksuguste lühiajaliste lõbustuste abil, mis liig palju maksavad, ettenägelik valimaks pikaajalisi, odavamaid, lihtsaid naudinguid, ning piisavalt intelligentne olemaks vaba himudest ja ambitsioonidest, mis ta hinge mürgitaksid. Vältimaks olukorda, kus inimese himudvalitsevad tema üle, soovitab Epikuros ise oma vajaduste peremees olla. Seega erineb tema õpetus suuresti teiste hedonistide filosoofilisest eluhoiakust. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus
Kõige kõrgem idee on headuse idee. Kõik teised ideed on temale subordineeritud- alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema
matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud. Pole juhus, et kreeklased, erinevalt babüloonlastest ja egiptlastest, ei tegelnud matemaatikaga enam peamiselt praktilisest, vaid ka filosoofilisest huvist. Egiptuse ja Babüloonia matemaatika tegeleb vara jaotamisega, päranduste ja maksudega, ehitustehniliste arvutustega ja muu maisega. Lahendusmeetodid ei ole meetodid: nad seisnevad üksnes konkreetse ülesande konkreetses lahendamises; ei öelda isegi seda, et analoogsete ülesannete puhul võib toimida analoogselt. Muinasida matemaatika oli väga rikkalik. Oluline uuendus seisneb selles, et Thales esimesena formuleeris eeldusi ja
saab, saab mõelda selgesti. Kõike, mida saab välja öelda, saab välja öelda selgesti." 7 See on üks tähtsamaid kohti Wittgensteini LFT-s. Mida üldse saab öelda, seda saab öelda selgelt. Selles lauses väljendub autori halastamatu kriitika filosoofias leiduvale keele väärkasutamisele. Filosoofiale on ühtlasi seatud siht, millele väheste mõtlemine vastab. Suurele osale filosoofilisest mõtlemisest koidab LFT-ga viimnepäev. Siiski, keel ei piirdu ainult asjade ütlemisega, nagu väidab autor, vaid ka näitab asju. Näiteks võib keelel olla suhe tegelikkusega. "Väljas on kole torm." See lause näitab, et tal on maailmaga suhe. Aga ometi rõhutab Wittgenstein see lause ei ütle seda. Et laused esindavad tegelikkust, siis nad pole võimelised rääkima oma suhetest tegelikkusega. Pilt võib tegelikkust kujutada, aga mitte rohkem: pilt ei saa iseendast
Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk Klassikaline tragöödia Prantsusmaal kasvabki välja filosoofilisest ratsionalismist ja tõstab esile rahvuslikku ühtsuse ja kodanlikukohuse progressiivseid ideid. Isiklikku ja ühiskondliku vaheline probleem lahendatakse ühiskondlikku kasuks, mis omandab omapärase vormi - truudus absoluutsele monarhile. Peategelase surm klassitsistlikus tragöödias on isiklikke tunnete ja kodanikukohuse (mis määras peategelase käitumist) konflikti tarvilik tagajärg. Pierre Corneille (1606--1684)
Georgias Leontinoist Paneb aluse retoorilisele kunstproosale. "MITTE MIDAGI EI OLE OLEMAS". Sofistid suunasid filosoofia ajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. Esimest korda muutsid nad mõtlemise enda mõtlemise aineks, alustades mõtlemise tingimuste, võimaluste ja piiride uurimist. Nad allutasid ka eetilised väärtushinnangud müistuspärasele vaatlusele, avades seega võimaluse teaduslikult käsitleva eetika kujundamisele, mis lähtub teatud filosoofilisest süsteemist. Naiskurjuse sümbol: Xantippe. Sokrates ei kirjutanud midagi, Platon kirjutas ise. Sokrates suri rõõmsa näoga, pesi end enne hukkamist ise. Platon 8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võtab pettumuses ette pikki reise. Reisib Lõuna-Itaaliasse, puutub kokku Pythagorlaste koolkonnaga. 387.a. e.Kr. rajab Ateenas Akadeemia. See asus Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus.
Hitleri-järgset Saksamaad moodsa kunsti suhtes. Documenta näitustesse on olnud kodeeritud külm sõda poliitiline opositsioon sotsialistlike Ida-Euroopa maadega, siia pole kaasatud üldiselt Ida-Euroopa kunsti. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, sattus Documenta identiteedikriisi. Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa kunstnike töid alles 2007. aastal. Documental on reputatsioon kui tugevalt akadeemilise taustaga hiigelnäitusel, mis lähtub filosoofilisest alusest. Paljud siia valitud projektid on kunstniku aasta(kümne)id kestnud järjepideva töö tulemus. Documenta on pigem vasakpoolse meelsusega näitus. Eesti kunstnikud pole Documental esinenud. Manifesta- Euroopa riikides "rändav" noorte kunstnike biennaal. Manifesta asutati 1996. aastal ja sellesse on poliitiliselt kodeeritud Berliini müüri järgne ühinev Euroopa. Manifesta on Euroopa noorte kunstnike rändav biennaal.
....3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited.........................................................................................................................................14 Nõia elu.........................................................................................................................
Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvetamatuks türann Polykratese valitsust, ning reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. Pärast üle 30 aasta kestnud reisimist tuli Pythagoras tagasi Kreekasse ning asutas Krotoni linnas oma kooli. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele tundunud, nagu oleks ta Apollon ise. Räägitakse, et kord, kui Pythagorast nähti lahti riietumas, olevat märgitud, et tal on kullast puus. Pythagorase filosoofilisest õpetusest on teada, et maailma olemuseks pidas ta arvusid ja nendevahelisi suhteid. Arvud valitsevad kõge üle. Kõiki seaduspärasusi saav väljendada arvude suhtena; kõikidel nähtustes ilmnevad teatud arvudevahelised suhted. Näiteks arvati et ,,õiglus on arv, mis on korrutatud iseendaga", ning et inimese ,,hing on harmoonia". Harmoonia kujutab endast teatud suhet arvude vahel. Nagu juba öeldud, on hinge olemuseks Pythagorase arvates harmoonia. Hingehaigused seisnevad
Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“ Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi. Hullumeelsus – mõistuse kaotanud inimene. Vastukaaluks Freud: eneseteadvus on väga väike osa teadvusest. Enese teadmine enese kohta on piiratud. Arvas, et keelevääratus hõlmab endas
· aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem: - mõtlemine on universaalne => selle seaduspärasust kirjeldab loogika - mõtlmise sisu väljendab keel => keele struktuur peab vastama loogikale. Karesianism: universaalsetele grammatikatele alusepanija. Keelte konkreetsed konstruktsioonid taandatakse universaalsele alus-struktuurile. Keeled realiseerivad universaalseid struktuure erinevalt. · Universaalsed keeled. 1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses
aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi Leipzigi. Tema teeneks loetakse, et pani aluse teaduslikule psühholoogiale. Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi, mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega, rangete ja objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega (nt eksperiment, testid) ning teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega. Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus, mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. Esimene teadaolev eksperiment teadusliku õiguspsühholoogia valdkonnas oli 1893. aastal Columbia ülikoolis New Yorgis, mil J. M. Cattell palus üliõpilastel vastata triviaalsetele küsimustele, andes igale inimesele aega 30 sekundit mõtlemiseks ning hiljem vastates, samal ajal hinnates, kui kindlad nad oma vastuse õigsuses on
See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea. Kui me otsustame kõik koos, et me sõda ei taha, siis on see võimalik. RVS on osaleja inimene
Adamsoni eeskujuks Prantsuse realism. Esimeseks moodsa kunsti vooluks peetakse impressionismi. Seda peetakse realismi edasiarenduseks. Maaliti seda mida nähti. Impressionistid kujutasid hetke muljet. Mulje püüdsid nad kiiresti lõuendile panna ja pidasid seda kõige tähtsamaks. Olid esimesed kes kujutasid kaasaegset suurlinna, vedureid, tantsuplatse. Nad tõusid esile uutmoodi kujutamisviisiga. Nad usaldasid loodusteadusi, huvitasid füüsikute valguse teooriast. Olid huvitatud filosoofilisest....vahetu kogemus on kõige tõesem. Esemeid tuleb maalida sellisena nagu neid näeme, pilti tuleb kujutada läbi valguse ja õhu. Maalides on peategelaseks valgus. Kontuurjooned kadusid pildilt. Kasutati palju värvivarjundeid. Ruumilisust oli vähe. Oluline oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Anti edasi täpset elu kujutist. Peamine motiiv oli maastik ja vabaõhumaal. Maaliti kiiresti kuna valgus muutus iga hetkega. Monet maalis
tegevustest nagu teatris käimine või tantsimine. Kolmandaks ei tohi kanda ehteid ega kasutada lõhnaaineid. Neljandaks ei tohi istuda kõrgel istmel ega magada kõrgel asemel ning viiendaks ei tohi vastu võtta kulda ega hõbedat 11 3.7. Budismi harud Sajandite jooksul on budism hargnenud, samal ajal kui see levis. ,,Iidsete õpetus" ehk theravaada ehk hinajaana (väike vanker) jääb kõige usutavamaks Buddha suulisele õpetusele ja tema isikule. Mahajaana (suur vanker) moodustub filosoofilisest ja teoloogilisest pulbitsemisest, võttes omaks arvukad pühad isikud (bodhishattva), kelle poole suunatud jumalakartlikud kultused. See levib loode suunas, jõudes Kesk Aasiasse ja V sajandi alguses Hiinasse, kus budism ei vastandu põhiliselt ei taoismile ega konfutsianismile. Jõudnud järgmisel sajandil Koreasse ja seejärel Jaapanisse, tekib temas arvukaid koolkondi, millest kõige tuntum Euroopas on zen, mis põhineb istudes mediteerimisel
võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks, inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde.
seega loonud õige maailmapildi. 5 Võib väljendada ka lihtsamalt: Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. PLATON JA TEMA ÜHISKONNAKÄSITLUS Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või
pühitsetud. Ka selles mõttes oli müüt hõimu algkogemuseks – selliseks kogemuseks, mis on aluseks hõimu kui terviku nagu ka iga tema liikme elutegevusele ajalooliselt käesoleval hetkel. Ta oli sellise baaskogemuse väljenduseks, millele toetudes mõtestati isiklikku või üldist aktuaalset kogemust. Juhul kui niisugune suhe müüti kaob, muutuvad need lood muinasjuttudeks, mida võib näiteks kirjandusteostena esteetiliselt nautida. Müüdil, erinevalt kirjandusteosest või filosoofilisest õpetusest, ei olnud nimelist autorit. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks oli müüt niiöelda “alati olnud” kogu profaanse aja jooksul ja nimelt ikka põlvest põlve edasi jutustatavana. Seda ütlebki sõna igikestev. Religioonist eristab müüt see, et temas ei ole teravat vastandlikkust loomuliku ja üleloomuliku vahel. Kreeka jumalaid ja kangelasi kujutati antropomorfsete olenditena, keda oli sakraalsel ajal
Kunst on alati kujutav (representational), mille all ta ei mõtle tingimata mingitele asjadele osutamist, vaid seda, et kunst annab alati edasi kunstniku viisi asju näha ja mõista. Kunstiteos on sageli kunstist endast, kunsti teooriast ja ajaloost. Kunstiteosed on enesele-viitavad, nad kommenteerivad iseennast. Mis eristab Duchamp' "Fontääni" tavalisest pissuaarist, on Danto meelest see, et Duchamp' kunstiteos on millegi kohta, "ta tõstatab kunsti enda sees küsimuse kunsti filosoofilisest loomusest" (Danto 1986: 16). Kunstiteosed on millegi kohta ja mõistmata, mille kohta nad on, ei ole nad meile tabatavad kunstiteostena. Oluline on märgata, et "mingi asi on kunstiteos alles läbi interpretatsiooni" (Danto 1986: 44). Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha
eesmärgiks seadnud “võitlevate ateistide” masstootmise, ent kogu oma pealiskaudse tegevusega seda kokkuvõttes ei soodustanud ning mille argumentatsioon rõhus peamiselt emotsioonidele; ja teaduslik ateism, millega tegelesid teadlased - filosoofid, ajaloolased, sotsioloogid ning mis jäi vähemalt Eestis võrdlemisi kitsa ringkonna piiridesse (Eesti ateismiklassiku Kuulo Vimmsaare hinnangul tegeles Eestis teadusliku ateismiga paarikümne inimese ringis). Ateismist kui iseseisvast filosoofilisest teadusest võib rääkida alates 1959. aastast, mil alanud ateismikampaania vajas oma tugevamat alust seisukohtade põhjendamiseks. Teadusliku ateismi peamine praktiline väljund oli vulgaarateismis, mida rahvani viidi loengute jms abil. Ka vastavad spetsialistid, keda koolitasid teadusliku ateismiga tegelejad, ei küündinud esimese tasemeni, sest hariduse suund oli populaarteaduslik, ette nähtud laiade inimgruppide veenmiseks ja valgustamiseks, mistõttu argumentatsiooni tase arusaadavalt
Arvas, et ideoloogiad võistlevad. Võtmestrateegia on 'terve mõistus' (common sence). Hagopjan: poliitiline ideoloogia on osa ideoloogiast ehk poliitiline ideoloogia on mõne suure filosoofilise süsteemi programmiline ja retooriline rakendus, mis äratab inimese poliitilisele tegevusele ja võimaldab anda strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine · mobiliseerimine · mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal
ti eristada. Niipea, kui fikseerime, mille suhtes see tähtis on, saame hakata selle tõesust uurima. Tulemusena igaüks, kes räägib ajaloolisusest ja ei täpsusta, siis räägib ta segaselt. Kui inimene endale mõne mõiste selgeks teeb ja valib tähenduse, siis järgneb sellele kogu tegevusprogramm. Kui ajalugu on müüt, siis võib öelda, et ka juutide tapmine natside poolt on jama, sest see on müüt. Milleks on vaja õpetada koolides mütoloogiat? Voltaire rääkis filosoofilisest ajaloost ja pidas silmas tähtsamate sünd- muste ajalugu. Descartes ajaloofilosoofia oli eelviimase epohhi algus. Tema hakkas mõist- ma, et autoriteet ei ole argument. Sellel epohhil hakkas tekkima ühiskond- liku lepingu idee. Viimane epohh algas Prantsuse majandusteadlaste eduga Prantsuse revolutsiooni ajal. Algas piiritu enesetäiendamine. Herder oli mõjutatud valgustuse ja rahvusluse arenemisest. Ta arvas, et ajalugu on rahvaste ajalugu
annaabi.ee 
