Nimetu (0)

Essee filosoofilisest raamatust
´´Essee teadvuse vahetutest andmetest``
Henri Bergson
11.01.2010
Kohustuslikus korras pidin läbi lugema antud maailmakuulsa filosoofi tähtsaimaid teoseid. Raamatukogust tulles jäi see nädalaks raamaturiiulile, kuid kätte tuli ta võtta. Peab tõdema, et 19 eluaastat ja 11 ning pool aastat kooliharidust nõudsid sinna kõrvale ka paksu võõrsõnade leksikoni. Raamatukogus mõtlesin naiivselt, et võtan kõige õhema raamatu, saab kergelt-kiiresti kaelast ära. Iroonia või mitte, aga filosoofia valdkonnas tähendab see seda, et autoril või tõlkjal tuli palju vaeva näha, et enda laialivalguvad mõtted ja selgitavad seletused tekstist ära jätta. Viimane lause iseloomustab seda raamatut väga.
Järelsõna oli antud raamatu selgeim osa. Seal esines hästi meeldejäävaid näited. Lihtne oli näide lammaste lugemisest. Näide pidi küll selgitama ruumi ja kõrvutumist, kus võrreldi lammaste lugemist reaalselt lambakarja ees seistes ja magama minnes. Kuid seda mõttet või iva, mida too prantslane üritas välja tuua, see minuni ei jõudnud. Järelsõnast jäi mulle tunne, et raamatu pealkiri on valesti tõlgitud. Tõlkja mainis mõnes kohas, et tegu ei ole andmete vaid annetega. Hiljem raamatut mõistatades sain aru, et järelsõna oli koostatud justkui lühikokkuvõttena. Siiski polnud seal seletusi , vaid räägiti antud teooriate taustast . Iga tähtsaim osa-mõiste oli kirjutatud boldis.Veel mõistsin antud lõpuosast, et raamat koosnev 3 osast. Esimesed kaks juhatavad sisse kolmanda.
Esimese osa pealkiri oli ´´Psühholoogiliste seisundite intensiivsustest´´. Selgitati tundeid, aistinguid ja psühhofüüsika olemust ja arengut. Teise osa pealkiri oli ´´ Teadvusseisundite paljususest. Kestusidee´´ Räägiti kestvusest, ruumilisusest ja paljususest. Selgitati neid ja võrreldi oma vahel .
Kolmanda, kokkuvõtva osa pealkiri on ´´ Teadvusseisundite organiseerumitest. Vabadus´´ Vabadust selgitab ta kahe erineva looduskäsitluse mehhanitsinismi ja dünamismi abil. Bergson võrdleb neid ja selgitab nende olemust. Edasi räägib ta äramääratlustest. Ehk siis asjadesest ja tunnetest mida me ei saa seletada psühholoogiliselt ega ka füüsikaliselt. Siiski jõuab ta arusaamani(lk 109), et tegemist on ühe ja sama asjaga, kuid kasutatakse erinevaid valdkondi, füüsikalises enese tõestust ja loodusteaduste abi ning psühholoogilises teadvusseisundite paljusust ja mina olemust. Edasi räägib ta vabast tahtest, kus leiab, et põhiline küsimus piirdub sellega, et miks inimene tajub vaid enda tahet. Veel arutleb ta ennustamise ja selle võimalikkuse üle. Ettenägemine pole tema arust võimalik, pigem on see oletamine, et kui üks juhtum oli siis on tõenäosus, et sarnastel tingimustel see kordub. Kuid teaduse perspektiivist on ettenägemine võimalik, näiteks on matemaatiliste arvutustega võimalik ära teada, millal toimuvad päikesevarjutused.

Eelkujundus seisneb selles, et suudame oma elu ja juhtumisi kestuses seletada läbi matemaatika ja füüsika suhete, ehk teaduse.

Eelkujundus seisneb selles, et tulevik pole välismaailmas olevikuga ühteseotum, kui meie enda teadvuses.
Bergson püüdis selgitada meie mina vabadust läbi aja ehk kestuse ja erinevate tujude ehk psühholoogiliste seisundite. Kui selle seletuse probleem tuleneb sellest, et kestust püütakse samamoodi seletada, kui ulatust, millest ta rääkis teises peatükkis. Järgnevust tõlgendatakse samaaegsuse kauduja vabaduseideed tõlgitakse arusaamatus keeles. Neile probleemidele leidis ta enda raamatus lahenduse kasutades paljude teiste teadlaste , filosoofide ideid seletades enda arusaama vabadusest.