50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kai443
Õppematerjali autor
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
Seega, vaatasime kuidas ajakirjandus käsitleb abordi teemat. Kuna elame Ida-Virumaal ning meie kodukandi päevaleht on Põhjarannik, siis kasutasime selles ilmunud noorte seksuaaltervist puudutavaid artikleid, vaatasime viimase viie aasta jooskul ilmunud lugusid. Lugesime abordi kohta ka www.amor.ee, mis on üks tuntuim sait, kus noored saavad oma muresid kurta, püstitades foorumisse küsimuse, millele vastab nii nõustaja, kui ka teised külastajad, kes oskavad aidata või avaldavad enda kogemust. Kui pole julgust foorumis oma probleemi kurta, siis on võimalik saata nõustajatele ka e-mail, millele vastatakse esimesel võimalusel. Töö kokkuvõttes teeme oma ettepanekud sellest, kuidas meie meelest abordist noortega tulemuslikult rääkida. 3 2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
Kui naine on üle 70kg, siis ei pruugi paksuse tõttu seda toimet saavutada. 99% tõhusus. Kombineeritud pillid:kollaskeha + östrogeen. VAATA ETTE!ei sobi kõigile Süstitav hormonaalne meetod:Kollaskeha hormoon iga kolme kuu tagant uus süst,toimemehhanism vt minipille. +-d 98-99% tõhusus. Arvatakse,et kaitseb emakavähi ja ka emakavälise raseduse eest(munajuhas,kõhuõõnes,emakakaelas,munasarja peal). Mõju on kolm kuud. Miinused menstruatsioonid võivad muutuda ebakorrapäraseks või üldse ära kaduda.selletõttu ei soovitata noortele! Regulaarmens. Taastumiseks võib kuluda kuni aasta. Sageli kaasneb kehakaalu tõus ja meeleolu muutused.Suguhaiguste eest ei ole kaitsva toimet. Kondoomid: 1)meestekondoom-lateksist,piklik kotike,toime-sperma koguneb sinna kotikesse +-sid - meestele vastutus,kättesaadav,kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate suguhaiguste
· Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi.
Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist ei peeta kinni, aga pole olemas ka uusi. Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: teoreetiline tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada
Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos):
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid