Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid
Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia #1 Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia #2 Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia #3 Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia #4 Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor orashein Õppematerjali autor
Tiiu Hallapi teoorial põhinevad küsimused ja vastused ning analüüs filosoofilisest tekstist "Majanduskriisi kiituseks" (Hasso Krull). Rekonstrueeritud põhilised argumendid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust

Õigus
thumbnail
15
odt

Argumenteermine

SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis...................

Eesti keele väljendusõpetus
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus filosoofiasse TÜ

MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
14
pdf

Argumentatsioon ja loogika

tähendus on eelnevalt kokku lepitud. (selge, täpne, kõigile arutluses osalejatele põhimõtteliselt arusaadav) arutluste objekt fikseeritakse probleemina. Selleks sõnastatakse lähtekoht ning siht või eesmärk täpsustatakse põhimõtted või reeglid, mida tuleks järgida andmete ja tulemuste usaldatavuse tagamiseks, hinnangud ja järeldused tulenevad usaldatavate andmete alusel. Teadusliku käsitluse spetsiifika Teaduslik teooria peab olema nii ennustamis- kui kirjeldamisvõimeline (verifitseeritav) ning selles peab sisalduma ka nende piiride, olude ja tingimuste kirjeldus, millistel juhtudel see teooria ei toimi (falsifitseeritavuse põhimõte). (Marek Strandberg) Teadusliku käsitluse spetsiifika Mille poolest erineb teaduslik arutlus argiarutlustest? Mille poolest erineb teaduslik keel tavakeelest ja teaduslik mõtlemisviis, intuitiivsele tunnetusele

Loogika
thumbnail
28
pdf

Loogika eksamiks

30. TÕESTUS. TEESI JA PÕHJENDITE ANALÜÜS, REEGLID NING VEAD. Mitteformaalselt: Tõestus on protseduur, mis toob kaasa veendumuse. Formaalselt: Tees – väide, mille tõesust demonstreeritakse. Põhjendid ehk argumendid – väited, mille abil teesi tõesust demonstreeritakse. Demonstratsioon – ! mõttekäik, mille käigus selgub, et teesi tõesus on põhjenditest ! ! ! tuletatav. Põhjendite analüüs. Põhjendid jagatakse kahte klassi: - empiirilised Kogemusel põhinevad, ratsionaalsed ja objektiivsed, tõendavad teesi veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed, standardid (normid, kehtivad seadused), üldlevinud teave, tõendatud tõed. - aprioorsed Ei põhine kogemustel, ei tõenda veenvalt.

Eesti keel
thumbnail
14
pdf

Loogika konspekt

30. TÕESTUS. TEESI JA PÕHJENDITE ANALÜÜS, REEGLID NING VEAD. Mitteformaalselt: Tõestus on protseduur, mis toob kaasa veendumuse. Formaalselt: Tees ­ väide, mille tõesust demonstreeritakse. Põhjendid ehk argumendid ­ väited, mille abil teesi tõesust demonstreeritakse. Demonstratsioon ­ ! mõttekäik, mille käigus selgub, et teesi tõesus on põhjenditest ! ! ! tuletatav. Põhjendite analüüs. Põhjendid jagatakse kahte klassi: - empiirilised Kogemusel põhinevad, ratsionaalsed ja objektiivsed, tõendavad teesi veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed, standardid (normid, kehtivad seadused), üldlevinud teave, tõendatud tõed. - aprioorsed Ei põhine kogemustel, ei tõenda veenvalt.

Loogika
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; · loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige olulisemaid aspekte. Meie tähelepanu keskendub loogikale kui teadusele või õpetusele ning sellega on seotud ka kõne ja mõtlemise loogika. Mitteloogiku jaoks on loogika vajalik eelkõige arutluste teostamiseks, jälgimiseks ning kontrollimiseks. On olnud aegu, mil loogika väiteid peeti maailma kohta käivateks. Nii arvas Aristoteles ja nii usuti väga sageli ka keskajal. Tänapäeval mõistetakse

Matemaatika ja loogika
thumbnail
16
docx

Filosoofilise lühiessee kirjutamine

Filosoofilise lühiessee kirjutamine Sissejuhatus See õpiobjekt aitab Sul õppida kirjutama akadeemilist filosoofiaesseed. Filosoofiline kirjutamine on keerukas ning mõnevõrra eriline: pole sugugi garanteeritud, et hea kirjalik väljendusoskus ning õpitud filosoofiateooriate hea tundmine annavad iseenesest kokku tugeva essee. Loov kirjutamine on iga humanitaar- ja sotsiaaldistsipliini keskne tegevus, sestap on mujal maailmas hakatud ka filosoofia õppimise puhul avaldama üha rohkem juhendeid ja raamatuid filosoofilise kirjutamise kohta (vt. kirjandust lisalugemiseks) Õpiobjekt tutvustab Sulle filosoofiaessee sisulisi ja vormistuslikke aspekte ning annab mitmeid praktilisi soovitusi. Omandatud oskused võivad Sulle kasu tuua ka väljaspool filosoofiat, mistahes argumenteeriva kirjatöö kirjutamise puhul.

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun