Majanduskriisi kiituseks analüüs ja teooria - Filosoofia (0)

I Loe läbi Hallapi tekst ning vasta lühidalt järgmistele küsimustele:  1.  Mis on argument ning mis osadest see koosneb?  Argumentatsiooniteooria määratleb argumendi kui mõtlemisstruktuuri, mis koosneb teesist ja 
põhjendusest. Teine, sisult samaväärne võimalus on öelda, et argument on kogum väiteid, kus ühtedest 
väidetest (eeldustest) järeldatakse teised (järeldused).  2.  Mis on lihtargument ning kuidas nendest moodustub ahel?  Nimetatakse ka järeldusvormiks, mis koosneb eeldustest ja järeldusest. Lihtvormid põimitakse arutluses 
omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise 
argumendi eeldus.  3.  Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel?  Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini. 
Paralleelstruktuur tekib siis, kui ühe teesi kaitseks argumenteerime mitmel loogiliselt sõltumatul alusel.  4.  Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel?  Seletus aistab mõista (väidet või olukorda), argument aga põhjendab kindlat teesi. Seletus on argumendi 
moodi, sest pakub samuti teatud mõttes põhjenduse ja isegi kasutab “sest”–tüüpi sõnu, mis on sageli 
argumendi indikaatoreiks (vt p. 5) Kuid sageli on seletuse sisuks millegi põhjusliku päritolu selgitamine, 
mis on hoopis teine ülesanne kui mõne teesi poolt argumenteerimine.  Üks praktiline kriteerium seletuse ja argumendi eristamiseks on niisugune: tarvis on üle kontrollida, 
milline on arutatav põhitees, ning vaadata, kas osapoolte vahel on teesi osas üksmeel või ei. Kui üksmeel 
puudub, on tegu argumendiga; kui üksmeel on olemas, võib tegu olla seletusega.  5.  Millisel juhul on argument kehtiv ning millisel juhul korrektne?  Kehtiv argument on selline, kus üleminek eeldustelt järeldustele on sooritatud õigesti: eeldustest tõesti 
järeldub järeldus. Korrektne argument on niisugune, mis on kehtiv ja kus lisaks ka eeldused on tõesed. 
Reaalelus muidugi huvitab eeskätt korrektne argument.  6.  Milles seisneb deduktiivse ja induktiivse argumendi erinevus?  Deduktiivse argumendi all mõistetakse sellist mõttestruktuuri, kus eelduste tõesus kindlalt ja paratamatult 
tagab järelduse tõesuse. Kui eeldused on tõesed, on loogiliselt võimatu, et järeldus oleks väär.  Induktiivse argumendi võib määratleda kui sellise, kus eelduste tõesus teeb järelduse kehtimise 
tõenäoliseks või tõepäraseks.  7.  Mis vahe on vaidlusel ja lahkarvamusel?  Vaidlus on otsene, terav vastasseis, kus põrkuvad vastandlikud teesid. Üks väidab, et A; teine kaitseb 
täpselt vastupidist teesi, eelmise eitust. Kumbki osapool püüab teist veenda oma väitest loobuma ja võtma 


omaks vastupidist. Lahkarvamus on nõrgem vastasseis, mõnel juhul peaaegu neutraalne vaatepunkt. Ühel 
osapoolel on selge tees, teine aga kahtleb selle õigsuses või põhjenduse mõnes punktis.  8.  Mis on sidumus?  Tõeline väitmine eeldab, et väitlause ütleja on end siiralt sidunud teatud teesiga, mida peab tõeseks. 
Seega, kui puudub sidumus (commitment), siis ei ole tingimata tegemist väitmisega. Tõeline sidumus võib 
ka esineda kaudselt.  9.  Mis vahe on universaalsel üldistusel, induktiivsel üldistusel ja presumptiivsel üldistusel?  Universaalne üldistus - seda laadi väide on mõeldud kehtima objekti- või olendiklassi absoluutselt kõigi 
liikmete kohta. Niisuguse üldistuse kummutamiseks piisab ühest ainsast kontranäitest.  Induktiivne üldistus on määratletav kui väide, mis ütleb, et objekti- või olendiklassi teatud hulgal 
indiviididel on kindel omadus. Kui hulga suurus täpsustatakse arvudega, saame statistilise üldistuse, kui 
aga piirdutakse sõnadega nagu enamik, paljud, suurem osa jne, on tegu mittestatistilise induktiivse 
üldistusega. Statistilise induktiivse üldistuse võivad kummutada alternatiivsed või uuemad statistilised 
andmed, samas kui arvude abita sõnastatud induktiivse üldistuse puhul jääb ebamääraseks, missugune 
olukord oleks kummutus.  Presumptiivne üldistus - seda laadi üldistus ütleb, kuidas asjad tüüpiliselt, tavaliselt või esimeses 
lähenduses on. Presumptiivne üldistus on loomulik ja vajalik eriti olukorras, kus valitseb info või aja 
nappus ja tuleb kasutada esimesi mõistlikuna tunduvaid eeldusi (ka siis, kui olukord kiiresti muutub).  Induktiivse üldistuse puhul on vähemalt mingid andmed selle kohta, kas nii-öelda + ja - juhtumite 
vahekord on ühe või teise alternatiivi kasuks. Presumptiivse üldistuse puhul võib mängus olla hiiglaslik 
korrastamata andmemass, millele viidatakse lihtsate siltidega, aga meil pole aimugi, kas suhe on ühe või 
teise võimaluse kasuks.  II Analüüsi Hallapi soovituste põhjal Indrek Neivelti arvamusartiklit "Majanduskriisi kiituseks".  A)  Rekonstrueeri teksti argument (st. kõik järeldused koos eeldustega) – abiks on Hallapi teksti 
punkt 5. Seda tehes: otsi indikaatorsõnu, katseta kustutamise, grammatilise teisendamise ning 
lisamise meetodeid. Kirjuta välja või kopeeri oma kokkuvõttesse ainult argumendi osa.  Autori põhitees on järgmine: „Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei 
nähta või ei taheta tunnistada.“  Ta argumenteerib seda järgmiselt:  (Peidetud) eeldus 1: Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus.  Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise.  Eeldus 3: Iseenesele tööandja olemine võimaldab suuremat vabadust teha seda, mida soovib.  Järeldus: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta 
tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. 


  (Peidetud) eeldus 1: Majanduskasvuga kaasneb palgataseme tõus ning inimesed suudavad endale rohkem 
lubada.  (Peidetud) eeldus 2: Majanduskasvule järgneb majanduskriis.  (Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte.  Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle.  Järeldus: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, 
kus see olema peakski.    Eeldus 1: Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis 
tulemas.  Eeldus 2: Riigi käsutuses on kõige rohkem vahendeid, et olla valmis pareerima ootamatuid lööke, mida 
tavaline maksumaksja ette näha ei oska.  Eeldus 3: Majanduskriisis ei ole midagi uut ja seda võis ammugi oodata.  Eeldus 4: Majanduskriisi ennetamise asemel lapitakse hiljem selle tagajärgi.  Järeldus: Puudub majanduse ennetamise kavatsus.    Eeldus 1: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta 
tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Ehk tööpuudus ei ole probleem, vaid võimalus.)  Eeldus 2: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, 
kus see olema peakski.  Eeldus 3: Puudub majanduse ennetamise kavatsus.  Järeldus: Majanduskriisi ei ole olemas, vaid tegemist on tagasipöördumisega majanduse õigele tasemele.  B)  Anna hinnang, kas tegemist on ahelargumendiga või esineb siin ka 
paralleelpõhjendusi, viimasel juhul märgi need eraldi ära.  (Hallapi tekst, 2. osa abil)  Tegemist on kombinatsiooniga ahel- ja paralleelstruktuuridest. Põhiteesi kaitseks argumenteeritakse 
mitmel alusel, mis omavahel otseselt sõltuvuses ei ole, mis viitab paralleelstruktuurile. Samas on iga aluse 
puhul tegemist ühe loogilise jadaga, mis viitab ahelstruktuurile.  Paralleelpõhjendused on näiteks järgmised:  


Eeldus 1: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta 
tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Ehk tööpuudus ei ole probleem, vaid võimalus.)  Eeldus 2: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, 
kus see olema peakski.  Eeldus 3: Puudub majanduse ennetamise kavatsus.    C)  Anna hinnang, kas tegemist on vaidluse või lahkarvamusega ning milline on autori 
sidumus (Hallapi teksti 4. osa abil)  Antud juhul on pigem tegemist vaidlusega, sest autor vaidleb vastu üldisele arvamusele, et majanduskriis 
on halb. Tema seisukoht on täpselt vastupidine – majanduskriis on hea. Küll aga jõuab autor teksti lõpus 
uskumuseni, et majanduskriisi ei eksisteerigi. Sellega muutus vaidlus lahkarvamuseks.  Teksti põhjal jääb mulje, et autor on end teesiga siiralt sidunud, sest ta ei liialda ega iroonitse, vaid 
väljendab end selgelt, loogiliselt ning põhjendatult.  D)     Fikseeri argumendis tehtavad üldistused ning üldistuste liigid (Hallapi teksti 7. osa põhjal)  Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. (universaalne üldistus)  Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. (presumptiivne üldistus)  Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (universaalne üldistus)  Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas. 
(induktiivne üldistus)  D)  Otsi autori argumendist eksijäreldusi – kui neid leiad, katsu määrata, millistega on tegu 
(Hallapi teksti 7. osa põhjal)  „Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise.“  Autoriteedi argument: autor antud eelduse puhul toetub autoriteedile (John Cage), kuid loogikast lähtudes 
ei pruugi antud eeldus tõene olla, sest iga inimene ei pruugi olla piisavalt ettevõtlik, et ettevõtjaks hakata 
ka siis, kui muul moel tööd ei leita. Seda näitab pikaajaliste töötute arv ja lisaks suurte majanduskriiside 
aegu kodutuks jäänud inimeste arv näitab ka seda, et ka parima tahtmise korral ei pruugi olla võimalustki 
iseenda tööandjaks hakata.  Järelikult võib tegemist olla eksijäreldusega, kui autor järeldab, et tööpuudus on positiivne (töötud ei ole 
„kaotajad“ vaid tulevikuinimesed).  F)      Ürita autori argumenti lühidalt kritiseerida  Autor püüab tõestada, et majanduskriis on hea, kuid jõuab hoopis järelduseni, et majanduskriisi polegi 
olemas. Seega autori põhitees muutus teksti lõpuks hoopis millekski muuks. 


Ka argumenteerimine tööpuuduse teemal võiks sisaldada näiteks statistilisi üldistusi, mis tema järeldust 
toetaks. Praegusel kujul ei tundu see piisavalt hästi põhjendatud olevat.