kuid maskide alt kumavad põnevalt inimlikud pärisnäod. «Ego» särtsuva, sädeleva ja paiguti okkalise päälispinna all on soe süda. Romaan "Vaba tõus" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Vaba tõus" on Kadri Kõusaare teine raamat, keskendudes peamiselt hea elu ja hea surma filosoofilisele teemale. "Vabas tõusus" on sõna otseses mõttes kõik võimalik neile, kes seda väärivad. Peategelase diagnoosiks võiks olla depressiivne selgeolek: pärast elukaaslase enesetappu ei suuda ta enam elu nautida, ta on absoluutne võõras ja kardab metsikult, isegi haiglaselt surma. Talle tundub, et surra suudavad vaid ülimad, et ta ei saa suremisega hakkama. Või siiski? Autor ise nimetab seda hoiatusromaaniks, mis mitte ei vasta küsimustele, vaid mängib nendega
Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses
Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses
kärbse ja on uhkust täis, mõni teine jänese, mõni teine metssead, mõni teine karud, mõni aga samaadid.Kas ei osutu nad röövleiks, kui uurid nende põhilauseid? Tema "Meditatsioonide" olulisus seisneb seal kajastuval praktilisel ja aforistlikul stoitsistlikul sõnumil. Sellel stoitsistlikku filosoofiat käsitleval teosel puudub kindel ülesehitus, kuid sellele vaatamata esindavad sealsed mõtted näidet elamise eetikast: õpetustest, mis on lähemal religioonile kui filosoofilisele arutlusele. Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt iseenda ja universaalse olemusega kooskõlas elamisele. · Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik "hingelised olevused" enda püsimajäämise poole. Mõtlemisvõime on see, mis laseb meil,võrreldes meie loomalikest instinktidest lähtumisega, valida suurema täpsusega seda, mis on meie tõelise olemusega kooskõlas. Stoitikud järeldavadm et headuse ainus kahtlematu väljund on voorus. Voorusesse on
Õnne leidmine algab iseendast Mis on õnn? Kuidas olla õnnelik? Need on olnud arutlemisteemad juba antiikajal.Kuid sellele filosoofilisele küsimusele pole leitud täpset vastust isegi tänapäeval. Õnnevalemit, mis alati töötaks pole siiani suudetud kirja panna. Raamatupoodides on küllaldaselt raamatuid, mis räägivad kuidas saavutada õnn. Ometi ei saa väita, et kõik inimesed, kes on need raamatud läbi lugenud, oleksid saavutanud maksimaalse õnnelikkuse. Osad inimesed siiski tunnistavad, et kui õnne skaalal võrrelda, siis on nad selle tipu lähedal. Kuidas mõned seda saavutavad, kuid teised jälle mitte?
oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Locke filosoofia Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism. Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu. Ta on väitnud, et alles 40-aastaselt hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine. Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed. Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb. Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus.
deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal kirjutatud “Filosoofilised kirjad” ehk “Kirjad inglastest”, mis ilmusid Prantsusmaal 1734. aastal, kõrvaldati Pariisi parlamendi korraldusel otsekohe pärast ilmumist riigi- ja usuvaenulikena käibelt ning põletati avalikult. Et pääseda vahistamisest, põgenes Voltaire koos markiis du Châtelet’ga Cirey lossi Lorraine’i piiri lähedal ning pühendus seal filosoofilisele, loodusteaduslikule ja ajalooalasele uurimustööle. “Jumaliku Émilie’ga” – markiis du Châtelet’ga – sidus teda peaaegu 15 aasta pikkune õnnelik, virgutav suhe. Koos temaga kirjutas Voltaire muuhulgas kommentaare Newtoni ja Leibnizi teostele. Markiis du Châtelet surmast 1749. aastal oli Voltaire’il raske üle saada. Selleks et mõtteid mujale viia, võttis ta Friedrich Suurelt, kellega ta oli 1736. aastast saadik kirjavahetuses olnud, vastu küllakutse Potsdami. Aastal 1753
Inimene, kes usub, et ta ei tohi mitte kunagi meeli uskuda, langeb veel hullemasse eksitusse, kui mis tahes eksitus, millesse ta võib langeda meeli uskudes- (eelnevate tsitaatide allikas wikipedia vt. eelmist linki). Ja igaüks, kes kahtleb isegi selles, et kogu maailm on pettus ja illusioon, peab tunnistama tõde, et hetkel kui ta kahtleb, on ta olemas - sest seda, keda ei ole, ei saa ka petta! See mõttekäik on sarnane Descartesi cogito, ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) filosoofilisele mõttekonstruktsioonile, kuid kui Descartes rajab sellele kogu oma filosoofilise süsteemi, siis Augustinuse puhul on see lihtsalt mõttekatke, millega ta pikemalt edasi ei tegele ja sestap jääb cogito, ergo sum ikkagi Descartesi filosoofia pärisosaks.
Aatomite vahel on tühjus , mille tõttu on b) Kierkegaard - kartus ja värin aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale d) Lucius Anneus Seneca - rooma stoitsismi esindaja, keiser Nero õpetaja ja Dzainism on monoteistlik - alge tattva vale kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline
vormis. Paul-Eerik Rummo · Tuntuim kogu "Lumevalgus...lumepimedus" (1966). Jaan Kross · 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem tegutses prosaistina. · Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross · Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju lembelüürikat, vähe loodusluulet. Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele. · Tervikuna käsitledes on Krossi luule intellektuaalne, mõtteluule. · Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline. Mats Traat · Sündinud 1936. · Üks vähestest Eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee kirjutanud paralleelselt luulet ja proosat. · Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese kohanemine või kohanematus.
andma vastuseid üldise kunsti identiteedi ja natüüri kohta. Meie ajal on kunst saavutanud filosoofilise eneseteadlikuse, mis pigem tunnistab, kui varjab oma eneseteadlikust. Kuid jälitates oma enda olemust, ületab kunst oma piirid ning ta muundub filosoofiaks. See tähendab, et aina vähem oluliseks muutub teose esteetiline ilu ning selle mõistetavus. Teos vajab lahti seletamist. Dante sõnul tänu sellele agressiivsele käitumisele tunnistab kunst iseenda lõppu, keerates selja sellele filosoofilisele mõttele, milline kunst peaks olema. Seega on kunstil õigus määrata iseennast erinevate väärtuste süsteemi, kui valides ning kummardades üht ja ainsat väärtust, mis ainulaadne on. Danto teooria kunsti lõpust on pigem kogemuslik, kui normatiivne. Ta seletab, kust kunst on tulnud ja miks, mitte ei näita teed, kuhu kunst peaks minema. Milliseid põhimõtteid peaks suunama kunstikriitikut praegusel ajastul? See küsimus huvitab ka Dantot ennast, kuna tema teine roll on olla kunstikriitik
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks
“Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma voorusteõpetusega on Platon rajanud niinimetatud materiaalse eetika aluse, millest uusimalt on lähtunud ka niinimetatud väärtuste- eetika. Kardinaalseks küsimuseks on osutunud ka vooruste päritolu, mille lahendamisest omakorda sõltub kõlbelise kasvatuse muidu raskepärane, veel tänapäevani lahendamatu küsimustik. Eetika seisukohast omab tähendust ka platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika
Teosed "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem. Inimesed ja sündmused millega Zadig kokku puutub, annavad talle alati ainet mõtisklusteks. Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord...
kui mõõdetult ühepikkused. Vorm on sisuga saavutanud täieliku kooskõla. „Toome h e l b e d” on venitatud jutustus väikesest tütarlapsest Leenist ja tema omatunnete ärkamisest. Alul mängib Leeni nukkudega, siis juhtub tunnistajaks vanema õe ja sulase armastusstseenile. See riisub ta rahu ja paneb väikese südame iseäralikult tuksuma. Oma tärkava armastuse juhib ta kohmakale ning filosoofilisele karjapoisile Vidrikule, kes aga ei oska reageerida tütarlapse õrnusele. Teos tahab olla lapsepsühholoogiline, kuid on siiski küsitav, kas väikese Leeni pähe mahuvad kõik need mõtted, mis autor sinna on pannud. Novelli parimaks osaks on detailsed pildirikkad ja värviküllased loodusekirjeldised.
Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne) o deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed)
hõrenenud õhk. Anaximenese meelest tekkisid järelikult nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse teoreetilise filosoofia (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat
......................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Suurele filosoofilisele mõtlejale on iseloomulik avastada, et kõik eelnev põhineb mingil lootusetul ja fundamentaalsel ekstitusel. Seega hoiab filosoofia minevikku elavana, filosoofia edendajate vajadus ütelda mingi monumentaalse kummutuse abil lahti kõikidest eelkäiatest. Referaat käsitleb suurfilosoofi Karl Marx (Danto, 2000,lk 9). Karl Marxi tähelepanuväärseim mõju seisnes teadagi selles, et tema seisukohad inspireerisid Leninit ja tolle kaaslasi proletaarseks revolutsiooniks. Kommunistlik
Sebeokile. Tema märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele. Peirce’i ikoon, indeks ja sümboli eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt teine nimi semiootikale. Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline
otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma teadmised looduse vaatlemisest. 367. aastal läks ta Ateenasse, et õppida filosoofiat. Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atarneuse ja Assose valitseja Hermeiase õukonnas, pühendudes filosoofilisele ja loodusteaduslikule uurimistööle. Ta abiellus Hermeiase sugulase Pythiasega ja neil oli tütar. Aristotelese teine naine Herpyllis oli tema poja Nikomachose ema. Pärast peatumist Lesbosel Mytilenes 344 345 eKr võttis Aristoteles Makedoonia kuninga Philippos II kutsel enda peale tema kolmeteistaastase poja, hilisema Aleksander Suure kasvatamise. Viiekümneaastasena läks Aristoteles tagasi Ateenasse ning rajas linnast kirdesse Apolloni pühamu juurde oma kooli
diskursus on vaid üks sõnavara teiste seas. 4 PRAGMATISMI ESINDAJAD 4.1 Charles Sanders Peirce Charles Sanders Peirce sündinud 10. september 1839 Cambridge`is ja surnud 19. aprill 1914. Ta oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, sealhulgas loogik ja matemaatik. Lisaks sellele on ta üks semiootika rajajaid. Viimastel kümnenditel on huvi Peirce'i loomingu vastu märgatavalt kasvanud. Tal olid uudsed ideed paljudel aladel, eriti matemaatikas, loogikas ja filosoofias. Peirce pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism (hiljem nimetas ta oma positsiooni pragmatismiks ). Kõikidest pragmatismi esindajatest avaldas just Dewey kõige rohkem mõju Ameerika vaimsele atmosfäärile. Tema õpetus sisaldab vähe originaalseid mõtteid, peamiselt tugineb ta Peirce'ile ja James'ile, süstematiseerides viimaste ideed. Dewey teoreetiliseks huvikeskmeks oli inimene ja tema praktilised eluprobleemid. Pragmatism tema arvates just sellepoolest
ajastu Hesiodose kaasaeg, ülekohtu ja vägivalla ajastu. Hesiodos manitseb inimesi tööd tegema ja õiglaselt elama siis tasuvad jumalad vaeva. Teose lõpuosas annab Hesiodos talupoegadele nõu, millistel päevael milliseid töid teha."Tööd ja päevad" sai kreeklaste moraali aluseks. Seda loeti koolides ja oli populaarne põlluharijate seas. Hesiodose looming on eelkäijaks 7. 6. saj. õpetlikule lüürikale ja filosoofilisele luulele. (Kleis 1980: 42-44) 1.4 Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus 7. 6. saj. kujunes Kreekas orjanduslik ühiskond ja riik. Kaotati sugukondlkud eesõigused. Kasvas inimeste enseteadvus. Kreeka kultuuri tase tõusis märkimisväärselt, Joonias tekkis kreeka teadus ja filosoofia, toimusid muutused kunstis ja kirjanduses. Juhtivaks zanriks kujunes lüürika, sest see väljendas inimese kui omaette isiksuse mõtteid ja tundeid (Kleis 1980: 45-46). 1.4
Ei kahtle oma õiguses juhtida inimesi. Oma kogu armastuse kollegiaalsuse vastu viimast sõna jätab alati endale. Seda tavaliselt kompenseerib sügav huvitatus asja vastu ja oskus kaasa haarata inimesi. On hea taktik. Kiiresti haarab kujunenud situatsioonist ning jõudude paigutusest. Võtab vastu otsuse ning toimib. Võimeline poliitiliselt laveerima, kuid siiski kunagi ei lase käest oma joont. Tal on tugev loogika, kuid see loogika on eesmärgipärane, "parteiline". Ta on mõeldud mitte filosoofilisele mõtisklemisele vaid eesmärgile lähima teekonna loomingulisele otsimisele. Tal on kergem loobuda loogikast kui eesmärgist. Vähe allub hirmule, vihkamisele ja teistele negatiivsetele emotsioonidele. Ei imesta ega kadesta. Mida ohtlikum situatsioon seda mobiliseeritum ja otsustusvõimelisem ta on. Ei meeldi rääkida tunnetest. See pole tema valdkond. Kui aga lausub, tunneb end iseenda reeturina. Kardab armastust kui teenimata luksust. Kardab ka kõikvõimalike teisi tundeid
lähteintuitsioonidest A põhjalikumalt argumenteeritud seisukohani B: aga kui vahepeal tuleb mingeid muid mõnusaid mõtteid pähe, siis võiks ka neid (võibolla sulgudesse või joone alla) kirja panna, isegi kui nad otseselt teemasse ei puutu. Tüüpvead, mida vältida Oleme juba vaadelnud argumenteerimisvigu, mida tuleks vältida. Lisaks nendele toob Tiiu Hallap (2006) välja veel nimekirja vigadest, mis ühelegi filosoofilisele kirjutisele head ei tee: klišeed põhjendamatud üldistused segane ülesehitus valed proportsioonid osade vahel vasturääkivused ebaadekvaatsed viited autoriteedile Klišeed mõjuvad eriti häirivalt, kui nendega esseed alustatakse. Paraku on selline alustamise viis sagedane. Vaughn (2006: 57) toob esile konstruktsioonid, mida tuleks sissejuhatuses vältida:
toonud talle oodatud rahu vaid pigem tühjustunde, mille täitmiseks oli vaja teha tõsist tööd ja usu ülesehitamiseks läbida ülejäänud viis meditatsiooni. 9 KOKKUVÕTE Kahtlemata on René Descarte üks silmapaistvamaid ja huvitavamaid filosoofe. Descartes, tuginedes oma meditatsioonidele järeldab, et kõik see, mida on võimalik selgelt tunnetada, on tõene, nii et ta on leidnud läbi kuue meditatsiooni oma filosoofilisele tunnetusele kindla aluse. Descartes'i tuntuim panus teadusesse on küllap tema uurimismeetod ja filosoofiline järeldus, millele sellise meetodiga jõutakse. Descartes soovitab tõeni jõudmiseks lugeda valeks isegi sellised väited, mis tunduvad pelgalt kahtlased ning mille suhtes ilmselget kindlust ei ole. Sel kombel jõuab ta veendumuseni, et ainus kindel asi siin ilmas on mõtlemine. Selle väitega võib
süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. 9.Mis on teooria
Mõistus aga on küsitav ja kahtlane nähtus. Ta ei või näidata teed selguse, tõe ega tarkuse juurde. Mõistuse tähendus on ebaselge, tema tekkimine on varjatud saladuskattega selle saladuse võib lahendada ainult kristlik ilmutus. Thomas Aquino omistas küll inimmõistusele natuke suuremaid võimeid kui Augustinus, aga oli veendunud, et ilma Jumala armu ja valguseta ei suuda mõistus oma võimeid õigesti kasutada. Uusaja algul kerkis esile mõtleja, kes andis filosoofilisele antropoloogiale uut jõudu ja sära. Pascalil oli võrratu anne selgitada kõige hämaramaid küsimusi ning koondada keerukaid ja hajusaid mõttesüsteeme, tuues välja neist olulisema. Ta polnud ainult suur geomeeter, vaid ka suur filosoof. Ta ei süvenenud ainult geomeetriaprobleemidesse, vaid tahtis mõista geomeetria õiget kasutust, selle ala ja piire. Ta hakkas vahet tegema ,,geomeetria vaimu" ja ,,meeleteravuse ehk peenuse vaimu" vahel
hea riigimees. Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata, kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi
vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Valgustusideed kirjanduses 1. Filosoofilisele proosale pani aluse Jonathan Swift. 2. Jonathan Swift töötas riigiametliku ja diplomaadina, hiljem Põhja-Iirimaal Belfasti lähedal vaimulikuna. 3. Tema peateoseks on "Gulliveri reisid", mis ilmus aastal 1726. Eesti keeles ilmus esmakordselt see teos 1951. aastal. 4. Selles teoses esitab Swift kriitilisi üldistusi nii tänapäeva kui tuleviku ühiskonna suhtes. Kolm märksõna, mis seda teost iseloomustavad on allegoorilisus, sümbolistlik, utopistlik. 5
ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele. Kokkuvõte Voltaire oli kaastundlik kuid samas ka vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku. Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning
bürokraatlik hoolduseni viiv administratsioon, võimueliidi huvid ja riikide vägivaldsed konfliktide lahendamise meetodid vajaksid sageli ulatuslikke põhjendusi ja kui terve mõistus neid ei paku, siis võetakse abiks erinevad manipuleerimis- meetodid. Siis on olemas oht, et ka filosoofia rakendatakse vankri ette, mille koorem on teadmata. Stipendiumid, ametikohad, ahvatlevad uurimisprogrammid ja avalik tänu on kiusatuseks ka filosoofidele. Seetõttu kerkib küsimus, kui kaugele võime filosoofilisele teooriale rakenduste otsimisel minna. Ma loodan, et filosoofilistel argumentidel on oma loomulikud mõistlikkuse piirid; näiteks hoolitsemine ärielu moraali eest tundub olevat üpris filosoofiaväline ülesanne.
Esmalt peeti tähtsaks maailma kujunemist, hiljem suunduti peamiselt poliitilistele aspektidele. Järgnevalt on toodud filosoofia periodiseering iseärasustega. Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma.
sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas. Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks
Kierkegaardist kirjutatakse palju ja teda, nagu ka tema kaasaegset Hans Christian Anderseni, nimetatakse ajakirjanduses peaaegu iga päev. Ikka leitakse uus tahk, otsitakse tema marginaalsemaid teoseid või kirjutatakse tema suhtumisest erinevatesse elu aspektidesse. 3. Peatükk. Mõned Kierkegaardi teosed. 3.1. Emb-kumb. ,,Emb-kumb" on Kierkegaardi kõige tuntum teos mis sündis pärast seda kui ta oli käinud Berliinis kuulamas Schellingi loenguid. Teos sarnaneb romaaline sama palju kui filosoofilisele traktaadile. ,,Emb- kumb" on teos mis mõtiskleb selle üle kas Kierkegaard tegi Regine Olsenist lahku minnes ikka õige otsuse. ,,Emb-kumb" jõuab välja religioosse vaatekohani. Ent tegemist ei ole süstemaatiliselt garanteeritud filosoofilise tõega: üksikisik ei ole Kierkegaardil paratamatusega kulgeva ajaloolise arengu koostisosa. Ta on täiesti vaba, temavalikud ei ole mitte millegi poolt tingitud.Vastupidi, ainult
Aristotelese isiksus kehastub kõige ehtsamal kujul antiikaja harmooniline, igakülgselt arenenud inimideaal. Iseloomult rahulik ning tasakaalukas ja distsiplineeritud. Ta oli ülimalt peenetundeline ja teravapilguline, kergesti suutis taibata nii inimesi, esemeid kui ka sündmuseid ja neid erakordse ammendavusega avada. Kogu tema elu ja vaimset tegevust juhib imetlusväärne, oma eesmärgis alati kindlalt teadlik ning mehiselt tugev tahe, mille varal ta kogu oma elujõu pühendab teaduslik-filosoofilisele tööle. Tema huvide skaala on ääretult avar, mis ei piirdu ainult abstraktsete filosoofiliste mõtisklustega, vaid otsib endale ainet kõigest teadmisväärsest. Tema arenenud mõistus otsis pidevalt seoseid asjade vahel. Just see asjaolu annabki tema mõtlemisele kainelt realistliku ning asjaliku, võiks öelda isegi mõnevõrra kuiva ning igava ilme. Selles mõttes on ta ühtlasi vastand
kriitikale puhta mõistuse analüüsi tähenduses ning olid seetõttu isoleerinud ühe tunnetus- võime inimeste tunnetusvõimete tervikseosest ja selle absolutiseerinud. Tema silmis ei saa selline käsitlus anda adekvaatset seletust teadusliku teadmise võimalikkusele, sealhulgas ka metafüüsika võimalikkusele. Kriitika peab esile tooma meelelisuse ja mõtlemise omavahelise seose tunnetuses ning avastama ka kummagi tunnetusvõime struktuuri, mis seni oli jäänud filosoofilisele refleksioonile (nii ratsionalistlikule kui ka empiristlikule) varjatuks. 3. Seetõttu kujutab mõistuse kriitika endast ka mõistuse enesetunnetust, iseenda loomuses selgusele jõudmist, valgustatud-saamist selle üle, milline on puhta mõistuse struktuur ja õiguspärase toimimise mehhanism. Iseendast teadlikuks saanud mõistuse põhihoiakuks on hoida end jätkuvalt avatuna “mõistuse kohtumenetlusele”, iga oma mõtte ja uskumuse ratsionaalsele enesekontrollile.
Tema sõnutsi on rõhumisühiskonnas isegi isand tegelikult ori. Goodwini väitel peegeldab see Kanti kõlblusekäsitlust (mis kohustavat meid kõiki inimesi võtma kui eesmärki ja mitte kui vahendit) ning Hegeli mõtet, et ainult võrdsete tunnustus võib pakkuda rahuldust. Võimu kaotamine on võrdselt kasulik nii rõhujaile kui rõhutavatele, järeldavad anarhistid eelnevast (Goodwin 1994: 583): pole võimalik end vabana tunda teisi rõhudes. Goodwin viitab siinjuures veel Harti filosoofilisele põhjendusele, et vabaduseidee ise sisaldab vabaduse ühesugususe mõistet (Goodwin 1994: 583). Nimelt näitab Hart, et loomuliku õigusega olla vaba kaasneb õigus vabaduse võrdsusele (Hart s.a.: 53). Ent liberaalide (näiteks mainitud Hart) vabadusekäsitus on olemuslikult vastuolus anarhistide omaga, sest esimesed tunnustavad vaba tahte olemasolu, viimased aga eitavad seda pea täielikult. "Vaba tahte eitamisega ei kaasne vabaduse eitamine.
konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist -- teadmine kogemuse kaudu pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too -- teadmine kirjelduse kaudu Loogiline positivism/analüütiline filosoofia Loogiline positivism: Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest analüütilisteks ja empiiriliseks ja kõikide mõtestatud emp ütluste empiirilisest konrollitavusest. Kõigi emp ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde.
räägitu või asenduskirjanduse kohta (eksamil tuleb valida, kas te soovite küsimusi asenduskirjanduse või loengute põhjal; kohustusliku kirjanduse kohta tuleb vastata igal juhul). Eksam annab kõige paremal juhul hinde C; parema hinde saamiseks võib kirjutada ühe filosoofilise teksti, valides kohustuslikus kirjanduses toodud tekstizanrite vahel ja keskendudes ühele loengutes või nimetatud asenduskirjanduses mainitud filosoofilisele küsimusele (mainige oma tekstis, kust Te küsimuse võtsite). Valitud küsimust käsitledes tuleb kasutada vähemalt kolme kohustuslikus kirjanduses nimetatud teksti ja neile korrektselt viidata
4) Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine 5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutusi ilu kohta? Ilu kohta kõik võib jagada kahte rühma: esimese on kirjutised, milles filoosofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi; teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialse oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud. 8. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? 1) teaduslik lähenemine 2) kunstiajaloost lähenemine 3)psühholoogiliselt lähenemine 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi keskseid teese! 1.Traditsioonilise esteetika kriitika. Kõik traditsioonilised teooriad on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud
Epistemoloogia.Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine.Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religion. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Olemisefilosoofia. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele.Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata
EPISTEMOLOOGIA Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. SAAMISE FILOSOOFIA kõik on pidevas muutumises. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab
religiooni aluspõhjaks olevatele motiividele, on ta läbi kukkunud ses osas, mis puudutab religiooni põhjalikku empiirilist analüüsi, mitte ainult religiooni teatavate tunnusjoonte puhul, vaid ka religioonis kui asjas iseenesest, ja seeläbi ei ole ta religiooniteadus - nagu ta ise end nimetab. Nõukogude religiooniteadus on ideoloogiline (on end defineerinud ainuõige maailmavaatena) ja seetõttu ei ole avatud kriitilisele filosoofilisele analüüsile ja on kujundatud vaid selleks, et olla avamänguks tegevusele, mille eesmärgiks on religioonist jagusaamine. Froese põhiväiteks on see (mida annavad mõista ka peaaegu kõik teised uurijad), et teaduslik ateism ei tabanud ära religiooni tegelikku olemust. Ta lisab, et kuna ateism pidi olema teaduslik, siis ateismi levitajad olid ateismi tõestamiseks sunnitud teadust kasutama. See viis aga raskusteni, sest tegelikud teadlased hoidusid religiooni kohta midagi ütlemast
teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus:väide-vastuväide- parandatud väide. 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta? Esimeses on kirjutised, milles filosoofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse. Teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialase oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommetaare mingil moel üldistanud. Kunstnikke on kaasa haaranud ilu kirjeldamine ja loomine. Nende kahe vahel on esteetilise elamuse analüüs jäänud välja arendamata või seosetuks. 8. Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi) Esimene on didaktiline. Esteetilise võime rakendamine, otsuse tegelik langetamine ja kiituse, laituse või õpetuse jagamine
Filosoofia tegeleb peamiselt teadusliku teadmise analüüsiga. 1 · 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse filosoofia -- ausse hakkab tõusma harmoonia idee, püüd stabiilsuse ja terviklikkuse poole. Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uuega. Maailma tunnetamine muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad? Mileetose koolkond -- Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega. Lühidalt öeldes, esimesed filosoofid tegelesid kaose mõtestamisega.
prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas
jällegi ilmsiks see moraali ja intellekti vastuolu, mida nägime juba Sven Voore puhul. Surmaga silmitsi seistes püüab Jaan õigustada mis tahes käitumisviisi, paljastab oma moraalituse ja egoismi. Teadlikult heidab ta kõrvale moraali, kultiveerides niiviisi eetikavaba isiksust. Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri. Jääb lahtiseks, kas selline järsk pööre vastassuunda tahab olla ka eksistentsialismi parodeerimine või vähemalt kriitiline hinnang sellele filosoofilisele voolule. Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini
5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta? 1) kirjutised, milles filosoofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi 2) kirjutised, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialase oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud 8. Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi) 1) esteetilise võime rakendamine – ei ole teaduse ülesanne, vaid iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus; vahetu esteetiline tegevus 2) kunsti ajalooline seletamine (kuulub antropoloogia valdkonda) – püüab avastada
kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.)
Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Saamise filosoofia. Herakleitos On ainult saamine (pidev liikumine), olemist (paigalseisu) ei ole. Me ei saa kaks korda astuda samasse jõkke, sest teine kord on jõgi juba uus. Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja
annaabi.ee 
