Õnne leidmine algab iseendast (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Mis on õnn?

Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla

Eesti keel

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

Mida rohkem inimesed usaldavad teisi inimesi, arvavad, et enamik on ausad, tunnevad huvi poliitika vastu ja osalevad vabatahtlike organisatsioonide töös, seda enam on nad oma eluga rahul. 15 Selle põhjal saab öelda, et ühiskondlik elukas, kellena Aristoteles inimest määratles, pole eestlastes (ja teistes, kes siin elavad) veel päris kaduma läinud. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. 16 Kõikide ülejäänute hulgast olid oma eluga rahul kõige vähem töötud ja lisaks need, kes pole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötajate hulgas mängib suuremat rolli ametipositsioon: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui näiteks lihttöölised ja teenindajad.17 Väiksemal määral on rahulolu hinnangud seotud kodakondsusega: oma eluga on vähem rahul need, kellel puudub kodakondsus (nn välismaalase passi omanikud).18

Uurimistöö

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on Poolik lause osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi ­ õnne. kuidas autor tõestab

Väljendusoskus

52

docx

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

Aristotelest, kuid tema muutis selle iseseisvaks distsipliiniks. ● Nikomachose eetika on inimolemust puudutav filosoofia – püüab leida vastust küsimusele, mismoodi peab inimene elama, mis hea ja mis halb tema enda suhtes ja suhetes teistega. ● Sellise küsimusteasetusega pani Aristoteles aluse eetika teooriale. ● Tegemist on praktilise õpetusega, mille eesmärgiks on näidata vahendeid õigeks käitumiseks. ● Aristotelese jaoks ei ole hüve ja õnn abstraktne nähtus, vaid see avaldub tegevuses ja on teatud elamise viis.  I RAAMAT „Eesmärk ja Hüve“ Mida tähendab inimese jaoks hüve: kui hüve seisneb selles, et ollakse õnnelik, siis mida tähendab olla õnnelik? Igaks tegevuseks peab olema mingisugune liikumapanev jõud. Iga tegevuse eesmärgiks peab Aristoteles hüve. „Näib, et igal kunstil ja igal uurimistööl, aga ka igal praktilisel

Õigus ja eetika

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia ­ õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2

Filosoofia

19

docx

FILOSOOFIA

Millega ta seda õigustab? Cioran väitis, et pole mõtet edasi elada, kui oled kõigest juba aru saanud. Enesetapp on ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma, pigem edasi elades häbistaks inimene end. Enesetapp näitab kindlameelsust ja tarkust, väljaspool enesetappu pole lunastust. 22. Miks Cioran võitleb elu vastu? Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale

Eetika

17

docx

Kutse-eetika

Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud, püüelda selle poole; pidades väärtuslikuks loodust, väljendame seda ka käitumisega. Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed ( st inimesed on kultuuriti erinevad). Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne või on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtused jagunevad kolmeks: · Seesmised väärtused ­ hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast. Näiteks: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne · Vahendiväärtused e. instrumentaalsed väärtused ­ aitava kõrgema astme väärtusi saavutada. Näteks raha, tööriist, arstirohi. · Segaväärtused ­ väärtused, mis on iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud

Kutse-eetika

28

docx

Filosoofia konspekt

Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)